Nexavar

EvrĂłpusambandiĂ° - eistneska - EMA (European Medicines Agency)

Kauptu ĂŸaĂ° nĂșna

Vara einkenni Vara einkenni (SPC)

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla (PAR)

18-06-2014

Virkt innihaldsefni:
sorafeniib
FĂĄanlegur frĂĄ:
Bayer AG
ATC nĂșmer:
L01XE05
INN (AlĂŸjóðlegt nafn):
sorafenib
MeĂ°ferĂ°arhĂłpur:
Antineoplastilised ained,
LĂŠkningarsvĂŠĂ°i:
Kartsinoom, Hepatotsellulaarne, Kartsinoom -, Neeru-Cell
Ábendingar:
Hepatotsellulaarne carcinomaNexavar on nĂ€idustatud ravi hepatotsellulaarne kartsinoom. Neeru-cell carcinomaNexavar on nĂ€idustatud patsientide raviks kaugelearenenud neerurakuline vĂ€hk, kes ei ole suutnud enne interferoon-alfa vĂ”i interleukiin-2 pĂ”hinev ravi vĂ”i peetakse sobi selline ravi. Liigendatud kilpnÀÀrme carcinomaNexavar on nĂ€idustatud patsientide ravi jĂ€rk-jĂ€rguline, lokaalselt kaugelearenenud vĂ”i metastaatilise, liigendatud (papillary/follikulaarne/HĂŒrthle cell) kilpnÀÀrme kartsinoom, tulekindlad, et radioaktiivse joodi.
VörulĂœsing:
Revision: 28
LeyfisstaĂ°a:
Volitatud
LeyfisnĂșmer:
EMEA/H/C/000690
Leyfisdagur:
2006-07-19
EMEA nĂșmer:
EMEA/H/C/000690

Skjöl å öðrum tungumålum

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - bĂșlgarska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - bĂșlgarska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - bĂșlgarska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - spĂŠnska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - spĂŠnska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - spĂŠnska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - tĂ©kkneska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - tékkneska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - tĂ©kkneska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - danska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - danska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - danska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - ĂŸĂœska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - ĂŸĂœska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - ĂŸĂœska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - grĂ­ska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - grĂ­ska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - grĂ­ska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - enska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - enska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - enska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - franska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - franska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - franska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - Ă­talska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - Ă­talska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - Ă­talska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - lettneska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - lettneska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - lettneska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - lithĂĄĂ­ska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - lithĂĄĂ­ska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - lithĂĄĂ­ska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - ungverska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - ungverska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - ungverska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - maltneska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - maltneska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - maltneska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - hollenska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - hollenska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - hollenska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - pĂłlska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - pĂłlska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - pĂłlska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - portĂșgalska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - portĂșgalska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - portĂșgalska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - rĂșmenska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - rĂșmenska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - rĂșmenska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - slĂłvakĂ­ska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - slĂłvakĂ­ska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - slĂłvakĂ­ska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - slĂłvenska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - slĂłvenska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - slĂłvenska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - finnska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - finnska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - finnska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - sĂŠnska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - sĂŠnska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - sĂŠnska

18-06-2014

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - norska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - norska

18-11-2019

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - Ă­slenska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - Ă­slenska

18-11-2019

UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill UpplĂœsingar fylgiseĂ°ill - krĂłatĂ­ska

18-11-2019

Vara einkenni Vara einkenni - krĂłatĂ­ska

18-11-2019

Opinber matsskĂœrsla Opinber matsskĂœrsla - krĂłatĂ­ska

18-06-2014

B. PAKENDI INFOLEHT

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Nexavar 200 mg Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid

sorafeniib

Enne ravimi vÔtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisakĂŒsimusi, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga.

Ravim on vĂ€lja kirjutatud ĂŒksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim vĂ”ib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnÀhud on sarnased.

Kui teil tekib ĂŒkskĂ”ik milline kĂ”rvaltoime, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga. KĂ”rvaltoime

vÔib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lÔik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Nexavar ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne Nexavar’i vĂ”tmist

Kuidas Nexavar’i vĂ”tta

VÔimalikud kÔrvaltoimed

Kuidas Nexavar’i sĂ€ilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on Nexavar ja milleks seda kasutatakse

Nexavar’i kasutatakse maksavĂ€hi (

hepatotsellulaarne kartsinoom

) raviks.

Nexavar’i kasutatakse ka neeruvĂ€hi raviks (

kaugelearenenud neerurakuline kartsinoom

kaugelearenenud staadiumis, kui standardne ravi ei ole suutnud haigust peatada vÔi seda ei ole peetud

sobivaks.

Nexavar’i kasutatakse kilpnÀÀrmevĂ€hi (

diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoom

) raviks.

Nexavar on niinimetatud

multikinaaside inhibiitor.

Tema toime pÔhineb vÀhirakkude kasvu

aeglustamises ja vÀhirakkude kasvuks vajaliku verevarustuse ÀralÔikamises.

2.

Mida on vaja teada enne Nexavar’i vĂ”tmist

Nexavar’i ei tohi vĂ”tta

kui olete

sorafeniibi vÔi selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lÔigus 6) suhtes

allergiline

Hoiatused ja ettevaatusabinÔud

Enne Nexavar’i vĂ”tmist pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Nexavar

Kui teil on probleeme nahaga.

Nexavar vÔib pÔhjustada nahalöövet ja nahareaktsioone, eriti

kĂ€tel ja jalgadel. Tavaliselt ravib seda arst. Kui ravida ei saa, vĂ”ib arst ravi katkestada vĂ”i ĂŒldse

lÔpetada.

Kui teil on kÔrge vererÔhk.

Nexavar vÔib tÔsta vererÔhku. Tavaliselt teie arst jÀlgib seda ning

vajadusel annab teile vastavaid ravimeid.

Kui teil on praegu vĂ”i on varem olnud aneurĂŒsm

(veresooneseina laienemine ja

nÔrgenemine)

vÔi veresooneseina rebend

Kui teil on suhkurtÔbi.

Vere madala suhkrusisalduse tekkeriski vÀhendamiseks tuleb

suhkurtĂ”vega patsientidel mÔÔta regulaarselt vere glĂŒkoosisisaldust ja hinnata kasutatava

diabeediravimi annuse muutmise vajadust.

Kui teil on probleeme verejooksudega vÔi te vÔtate varfariini vÔi fenprokumooni.

Ravi

Nexavar’iga suurendab verejooksude ohtu. Kui te vĂ”tate varfariini vĂ”i fenprokumooni st

ravimeid mis vedeldavad verd ja hoiavad Àra trombide tekke, vÔib teil olla suurenenud risk

verejooksude tekkeks.

Kui teil on valud rindkeres vĂ”i sĂŒdameprobleemid.

Teie arst vÔib otsustada ravi katkestada

vĂ”i ĂŒldse lĂ”petada.

Kui teil on sĂŒdametöö hĂ€ired

, nagu nÀiteks ebatavalised elektrilised signaalid, nn

„QT-intervalli pikenemine“.

Kui te lÀhete operatsioonile vÔi kui teil oli hiljuti operatsioon.

Nexavar vÔib mÔjutada teie

haavade paranemist. Tavaliselt jĂ€etakse teil ravi Nexavar’iga enne operatsiooni Ă€ra. Teie arst

otsustab, millal Nexavar’iga uuesti alustada.

Kui te vÔtate irinotekaani vÔi dotsetakseeli,

mis on samuti vÀhiravimid.

Nexavar vÔib nende

ravimite toimet ja eriti kÔrvaltoimeid vÔimendada.

Kui te vĂ”tate neomĂŒtsiini vĂ”i teisi antibiootikume.

Nexavar’i toime vĂ”ib vĂ€heneda.

Kui teil on raske maksakahjustus.

Teil vÔib selle ravimi vÔtmise ajal esineda tÔsisemaid

kÔrvaltoimeid.

Kui teil on halvenenud neerutalitlus.

Arst jĂ€lgib teie vedelike ja elektrolĂŒĂŒtide tasakaalu.

Fertiilsus.

Nexavar vÔib vÀhendada fertiilsust nii meestel kui naistel. Kui te olete mures, pidage

nÔu arstiga.

Ravi ajal vÔib tekkida

soolemulgustus (seedetrakti perforatsioon)

(vt lĂ”ik 4 „VĂ”imalikud

kĂ”rvaltoimed“). Sellisel juhul katkestab arst ravi.

Kui teil on kilpnÀÀrmevÀhk.

Arst jÀlgib kaltsiumi ja kilpnÀÀrmehormooni sisaldust teie veres.

RÀÀkige oma arstile, kui teil tekib mÔni nendest toimetest.

Te vÔite vajada nende puhul ravi, vÔi

otsustab teie arst Nexavar’i annust muuta vĂ”i ravi ĂŒldse katkestada (vt ka lĂ”ik 4 „VĂ”imalikud

kĂ”rvaltoimed“).

Lapsed ja noorukid

Nexavar’i kasutamist lastel ja noorukitel ei ole veel uuritud.

Muud ravimid ja Nexavar

MĂ”ned ravimid vĂ”ivad mĂ”jutada Nexavar’i toimet, vĂ”i mĂ”jutab Nexavar nende toimet. Teatage oma

arstile vÔi apteekrile, kui te vÔtate, olete hiljuti vÔtnud vÔi kavatsete vÔtta mÔnda jÀrgmistest

ravimitest, vÔi mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid:

rifampitsiin, neomĂŒtsiin vĂ”i teised infektsioonide raviks kasutatavad ravimid

antibiootikumid

naistepuna - taimne

antidepressant

fenĂŒtoiin, karbamasepiin vĂ”i fenobarbitaal -

epilepsia

ja teiste sarnaste seisundite raviks;

deksametasoon -

kortikosteroid

, mida kasutatakse mitmesuguste seisundite raviks;

varfariin vÔi fenprokumoon - antikoagulandid, mida kasutatakse

verehĂŒĂŒvete moodustumise

vÀltimiseks

doksorubitsiin, kapetsitabiin, dotsetakseel, paklitakseel ja irinotekaan, mis on

vÀhiravimid

digoksiin - kerge kuni mÔÔduka

sĂŒdamepuudulikkuse

ravim.

Rasedus ja imetamine

VĂ€ltige rasestumist, kui teid ravitakse Nexavar’iga.

Kui teil on oht rasestuda, kasutage ravi ajal

efektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid. Kui te rasestute Nexavar-ravi ajal, teavitage sellest

viivitamatult oma arsti, kes otsustab ravi jĂ€tkamise ĂŒle.

Ravi ajal Nexavar’iga ei tohi last imetada,

kuna see ravim vÔib hÀirida teie lapse kasvu ja arengut.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ei ole andmeid, et Nexavar mÔjutaks autojuhtimise vÔi masinate kÀsitsemise vÔimet.

Nexavar sisaldab naatriumi

Ravim sisaldab vÀhem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tÀhendab pÔhimÔtteliselt

„naatriumivaba“.

3.

Kuidas Nexavar’i vĂ”tta

Nexavar’i soovitatav annus tĂ€iskasvanutele on kaks

200

mg tabletti korraga, kaks korda pÀevas

See annab ööpÀevaseks koguannuseks 800 mg vÔi 4 tabletti ööpÀevas.

Neelake Nexavar’i tabletid alla koos klaasitĂ€ie veega,

kas ilma toiduta vÔi koos madala vÔi

keskmise rasvasisaldusega toiduga. Ärge vĂ”tke seda ravimit kĂ”rge rasvasisaldusega toiduga, see vĂ”ib

muuta Nexavar’i vĂ€hem toimivaks. Kui teil on plaanis sĂŒĂŒa kĂ”rge rasvasisaldusega toitu, vĂ”tke

tabletid vÀhemalt 1 tund enne vÔi 2 tundi pÀrast sööki.

VÔtke seda ravimit alati tÀpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage

nÔu oma arsti vÔi apteekriga.

Seda ravimit on oluline vĂ”tta iga pĂ€ev enam-vĂ€hem samal kellaajal, et veres oleks pĂŒsiv tase.

Tavaliselt vÔtate te seda ravimit niikaua, kuni ilmnevad kliinilised paranemise tundemÀrgid ja teil ei

teki talumatuid kÔrvaltoimeid.

Kui te vĂ”tate Nexavar’i rohkem, kui ette nĂ€htud

Öelge otsekohe oma arstile

kui teie (vÔi keegi teine) on vÔtnud suurema, kui teile mÀÀratud

Nexavar’i annuse. Nexavar’i ĂŒleannustamine tekitab kĂ”rvaltoimeid suurema tĂ”enĂ€osusega vĂ”i on need

raskema kuluga, eriti kÔhulahtisus ja nahareaktsioonid. Teie arst vÔib teile öelda, et selle ravimi

vÔtmine tuleb lÔpetada.

Kui te unustate Nexavar’i vĂ”tta

Kui te unustasite annuse vÔtta, vÔtke see niipea kui see teile meenub. Kui on lÀhedal juba jÀrgmise

annuse vĂ”tmise aeg, Ă€rge vĂ”tke unustatud annust ja jĂ€tkake plaanipĂ€raselt. Ärge vĂ”tke kahekordset

annust, kui annus jÀi eelmisel korral vÔtmata.

4.

VÔimalikud kÔrvaltoimed

Nagu kÔik ravimid, vÔib ka see ravim pÔhjustada kÔrvaltoimeid, kuigi kÔigil neid ei teki. See ravim

vĂ”ib mĂ”jutada ka mĂ”nede vereanalĂŒĂŒside tulemusi.

VĂ€ga sage:

vĂ”ib esineda rohkem kui ĂŒhel inimesel 10-st

kÔhulahtisus;

halb enesetunne

(iiveldus)

nÔrkuse- vÔi vÀsimustunne

(kurnatus)

valu (sh suuvalu, kÔhuvalu, peavalu, luuvalu, tuumorivalu);

juuste vÀljalangemine

(alopeetsia)

kuumad vÔi valulikud peopesad vÔi tallaalused

(kÀe-jala nahareaktsioon)

sĂŒgelus vĂ”i lööve;

oksendamine;

veritsus (k.a aju-, sooleseina- ja hingamisteede veritsus,

hemorraagia

kÔrge vererÔhk vÔi vererÔhu tÔus

(hĂŒpertensioon)

infektsioonid;

isutus

(anoreksia)

kÔhukinnisus;

liigesvalu

(artralgia)

palavik;

kehakaalu langus;

naha kuivus.

Sage:

vĂ”ib esineda kuni ĂŒhel inimesel 10-st

gripisarnane haigus;

seedehÀired

(dĂŒspepsia)

neelamisraskused

(dĂŒsfaagia)

pÔletikuline vÔi kuiv suu, keelevalu

(stomatiit ja limaskestapÔletik)

vere madal kaltsiumisisaldus

(hĂŒpokaltseemia)

vere madal kaaliumisisaldus

(hĂŒpokaleemia)

vere madal suhkrusisaldus (

hĂŒpoglĂŒkeemia

lihasvalu (

mĂŒalgia

sÔrmede ja varvaste hÀirunud tundlikkus, sh kipitus vÔi tuimus

(perifeerne sensoorne

neuropaatia)

depressioon;

erektsiooniprobleemid

(impotentsus)

hÀÀle muutused

(dĂŒsfoonia)

akne;

pÔletikuline, kuiv vÔi kestendav nahk

(dermatiit, naha deskvamatsioon)

sĂŒdamepuudulikkus;

sĂŒdamerabandus

(sĂŒdamelihase infarkt)

vÔi valu rinnus;

tinnitus (

helin/kumin kÔrvus

neerupuudulikkus;

liiga suur valgusisaldus uriinis

(proteinuuria)

ĂŒldine nĂ”rkus vĂ”i jĂ”uetus

(asteenia)

vere valgeliblede arvu langus

(leukopeenia ja neutropeenia)

vere punaliblede arvu langus

(aneemia)

madal trombotsĂŒĂŒtide arv veres

(trombotsĂŒtopeenia)

karvanÀÀpsupÔletik

(follikuliit)

kilpnÀÀrme alatalitlus

(hĂŒpotĂŒreoidism)

madal naatriumisisaldus veres

(hĂŒponatreemia)

muutused maitse tajumises

(dĂŒsgeusia)

nÀo ja tihti ka teiste nahapiirkondade punetus

(Ôhetus)

nohu

(rinorröa)

kÔrvetised

(gastroösofageaalne reflukshaigus)

nahavÀhk

(keratoakantoom/naha lamerakk-kartsinoom)

naha pindmise kihi paksenemine

(hĂŒperkeratoos)

Àkiline tahtmatu lihase kokkutÔmbumine

(lihaskramp)

Aeg-ajalt:

vĂ”ib esineda kuni ĂŒhel inimesel 100-st

mao limaskesta pÔletik

(gastriit)

kÔhunÀÀrmepÔletikust pÔhjustatud valu kÔhus, sapipÔiepÔletik ja/vÔi sapiteede pÔletik;

naha vÔi silmavalgete kollasus

(kollatÔbi)

, mis on pÔhjustatud sapipigmentide suurest

sisaldusest

(hĂŒperbilirubineemia)

allergialaadsed reaktsioonid (k.a nahareaktsioonid ja nÔgestÔbi);

hĂŒdratsioon;

rinnanÀÀrmete suurenemine

(gĂŒnekomastia)

hingamisraskus

(kopsuhaigus)

ekseem;

kilpnÀÀrme ĂŒletalitlus

(hĂŒpertĂŒreoidism)

mitmesuguse kujuga nahakahjustused

(multiformne erĂŒteem)

ebanormaalselt kÔrge vererÔhk;

sooleseina mulgustumine

(seedetrakti perforatsioon)

aju tagumise poole pöörduv turse, mis vÔib olla seotud peavalu, teadvusehÀirete, tÔmbluste ja

nÀgemishÀiretega, k.a nÀgemise kaotus

(pöörduv posterioorne leukoentsefalopaatia)

Ă€kki tekkiv, raske allergiline reaktsioon

(anafĂŒlaktiline reaktsioon)

Harv:

vĂ”ib esineda kuni ĂŒhel inimesel 1000-st

allergiline reaktsioon koos nahatursega (nt nÀol, keelel), mis vÔib pÔhjustada hingamis- vÔi

neelamisraskusi

(angioödeem)

ebatavaline sĂŒdamerĂŒtm

(QT-intervalli pikenemine)

maksapÔletik, mis vÔib pÔhjustada iiveldust, oksendamist, kÔhuvalu ja nahakollasust

(ravimist

pÔhjustatud hepatiit)

pÀikesepÔletusele sarnanev lööve, mis vÔib esineda eelnevalt kiiritusravile eksponeeritud nahal

ning vÔib olla tÔsine

(kiiritustekkeline dermatiit)

naha ja/vÔi limaskestade tÔsine reaktsioon, millega vÔib kaasneda valulike villide ja palaviku

teke, sh naha ulatuslik irdumine

(Stevens-Johnsoni sĂŒndroom ja toksiline epidermaalne

nekrolĂŒĂŒs)

ebatavaline lihaste kahjustus, mis vÔib pÔhjustada probleeme neerudega

(rabdomĂŒolĂŒĂŒs)

neerukahjustus, mis pÔhjustab suures koguses valgu eritumist uriiniga

(nefrootiline sĂŒndroom)

naha veresoonte pÔletik, mis vÔib pÔhjustada löövet

(leukotsĂŒtoklastiline vaskuliit)

Teadmata:

esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

ajufunktsiooni kahjustumine (

entsefalopaatia

), mille sĂŒmptomiteks vĂ”ivad olla unisus,

muutused kÀitumises vÔi segasusseisund;

veresooneseina laienemine ja nÔrgenemine vÔi rebend

(aneurĂŒsmid ja arteridissektsioonid)

KÔrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ĂŒkskĂ”ik milline kĂ”rvaltoime, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga. KĂ”rvaltoime vĂ”ib olla

ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. KÔrvaltoimetest vÔite ka ise teatada riikliku

teavitussĂŒsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.

Kuidas Nexavar’i sĂ€ilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kÀttesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pĂ€rast kĂ”lblikkusaega

, mis on mÀrgitud karbil ja igal blistril pÀrast

mĂ€rget „EXP“. KĂ”lblikkusaeg viitab selle kuu viimasele pĂ€evale.

Hoidke seda ravimit temperatuuril kuni 25 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejÀÀtmete hulka. KĂŒsige oma apteekrilt, kuidas hĂ€vitada

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Nexavar sisaldab

Toimeaine

on sorafeniib. Iga Ă”hukese polĂŒmeerikattega tablett sisaldab 200 mg sorafeniibi

(tosĂŒlaadina).

Teised koostisosad

tableti sisus: kroskarmelloosnaatrium, mikrokristalliline tselluloos, hĂŒpromelloos,

naatriumlaurĂŒĂŒlsulfaat, magneesiumstearaat;

tableti kattes: hĂŒpromelloos, makrogool, titaandioksiid (E 171), punane raudoksiid (E 172).

Kuidas Nexavar vÀlja nÀeb ja pakendi sisu

Nexavar 200 mg Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid on punased ja ĂŒmmargused, tablettide ĂŒhel kĂŒljel

on Bayer’i logo ja teisel „200“. Kalenderpakendis on 112 tabletti – 4 lĂ€bipaistvat blistrit, igaĂŒhes

28 tabletti.

MĂŒĂŒgiloa hoidja

Bayer AG

51368 Leverkusen

Saksamaa

Tootja

Bayer AG

Kaiser-Wilhelm-Allee

51368 Leverkusen

Saksamaa

Bayer HealthCare Manufacturing Srl.

Via delle Groane, 126

20024 Garbagnate Milanese

Itaalia

LisakĂŒsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun mĂŒĂŒgiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien

Bayer SA-NV

TĂ©l/Tel: +32-(0)2-535 63 11

Lietuva

UAB Bayer

Tel. +37 05 23 36 868

Đ‘ŃŠĐ»ĐłĐ°Ń€ĐžŃ

БаĐčДр Đ‘ŃŠĐ»ĐłĐ°Ń€ĐžŃ ЕООД

йДл.: +359 02

424 72 80

Luxembourg/Luxemburg

Bayer SA-NV

TĂ©l/Tel: +32-(0)2-535 63 11

Česká republika

Bayer s.r.o.

Tel: +420 266 101 111

MagyarorszĂĄg

Bayer HungĂĄria KFT

Tel:+36 14 87-41 00

Danmark

Bayer A/S

Tlf: +45 45 23 50 00

Malta

Alfred Gera and Sons Ltd.

Tel: +35 621 44 62 05

Deutschland

Bayer Vital GmbH

Tel: +49 (0)214-30 513 48

Nederland

Bayer B.V.

Tel: +31-(0)297-28 06 66

Eesti

Bayer OÜ

Tel: +372 655 8565

Norge

Bayer AS

Tlf: +47 24 11 18 00

ΕλλΏΎα

Bayer Î•Î»Î»ÎŹÏ‚ ΑΒΕΕ

΀ηλ: +30 210 61 87 500

Österreich

Bayer Austria Ges.m.b.H.

Tel: +43-(0)1-711 46-0

España

Bayer Hispania S.L.

Tel: +34-93-495 65 00

Polska

Bayer Sp. z o.o.

Tel: +48 22 572 35 00

France

Bayer HealthCare

Tél (N° vert): +33-(0)800 87 54 54

Portugal

Bayer Portugal, Lda.

Tel: +351 21 416 42 00

Hrvatska

Bayer d.o.o.

Tel: +385-(0)1-6599 900

RomĂąnia

SC Bayer SRL

Tel: +40 21 529 59 00

Ireland

Bayer Limited

Tel: +353 1 2999313

Slovenija

Bayer d. o. o.

Tel: +386- (0)1 58 14 400

Ísland

Icepharma hf.

SĂ­mi: +354 540 8000

SlovenskĂĄ republika

Bayer spol. s r.o.

Tel. +421 2 59 21 31 11

Italia

Bayer S.p.A.

Tel: +39 02 397 81

Suomi/Finland

Bayer Oy

Puh/Tel: +358 20 785 21

ÎšÏÏ€ÏÎżÏ‚

NOVAGEM Limited

΀ηλ: +357 22 48 38 58

Sverige

Bayer AB

Tel: +46 (0) 8 580 223 00

Latvija

SIA Bayer

Tel: +371 67 84 55 63

United Kingdom

Bayer plc

Tel: +44 (0) 118 206 3000

BroĆĄĂŒĂŒr on viimati uuendatud {kuu AAAA}

TĂ€pne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nexavar 200 mg, Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Ă”hukese polĂŒmeerikattega tablett sisaldab 200 mg sorafeniibi (tosĂŒlaadina).

Abiainete tÀielik loetelu vt lÔik 6.1.

3.

RAVIMVORM

Õhukese polĂŒmeerikattega tablett (tablett).

Punased, ĂŒmmargused, kaksikkumerad Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid, sissepressitud Bayer’i logo

ĂŒhel poolel ja mĂ€rge „200“ teisel.

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

NĂ€idustused

Hepatotsellulaarne kartsinoom

Nexavar on nÀidustatud hepatotsellulaarse kartsinoomi raviks (vt lÔik 5.1).

Neerurakuline kartsinoom

Nexavar on nÀidustatud kaugelearenenud neerurakulise kartsinoomiga patsientide raviks, kellel eelnev

interferoon-alfal vÔi interleukiin-2 pÔhinev ravi on ebaÔnnestunud vÔi kellele selline ravi ei sobi.

Diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoom

Nexavar on nÀidustatud progresseeruva, lokaalselt kaugelearenenud vÔi metastaatilise, diferentseeritud

(papillaarne/follikulaarne/HĂŒrthle-rakuline), radioaktiivsele joodile allumatu kilpnÀÀrme

kartsinoomiga patsientide raviks.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Nexavar-ravi peab jÀlgima arst, kellel on kogemused vÀhivastase raviga.

Annustamine

Nexavar’i soovitatav annus tĂ€iskasvanutele on 400 mg sorafeniibi (kaks 200 mg tabletti) kaks korda

ööpÀevas (vastab ööpÀevasele koguannusele 800 mg).

Ravi peab kestma niikaua, kuni tÀheldatakse kliinilist kasu vÔi ilmneb vastuvÔetamatu toksilisus.

Annustamise kohandamine

Ravimi pÔhjustatud kÔrvaltoimete vÀhendamiseks vÔib vajalikuks osutuda sorafeniib-ravi ajutine

katkestamine ja/vÔi annuse vÀhendamine.

Kui annuse vÀhendamine on vajalik hepatotsellulaarse kartsinoomi ja kaugelearenenud neerurakulise

kartsinoomi ravi ajal, tuleb Nexavar’i annust vĂ€hendada kahe 200 mg sorafeniibi tabletini ĂŒks kord

ööpÀevas (vt lÔik 4.4).

Kui annuse vĂ€hendamine on vajalik diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomi ravi ajal, tuleb Nexavar’i

annust vÀhendada 600 mg-ni ööpÀevas (jaotatud annustena - kaks 200 mg tabletti korraga, millele

jĂ€rgneb 12 tunni pĂ€rast ĂŒks 200 mg tablett).

Kui annust on vaja veelgi vÀhendada, vÔib

Nexavar’i annuse langetada 400 mg-ni ööpĂ€evas (jaotatud

annustena - ĂŒks 200 mg tablett korraga, manustatuna 12-tunnise vahega) ning vajadusel alandada

annust veel 200 mg-ni ööpÀevas. Kui mitte-hematoloogilised kÔrvaltoimed on taandunud, vÔib

Nexavar’i annust suurendada.

Lapsed

Nexavar’i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses < 18 aastat ei ole veel tĂ”estatud. Andmed

puuduvad.

Eakad

Annuse kohandamine eakatel (ĂŒle 65-aastased patsiendid) ei ole vajalik.

Neerukahjustus

Annuse kohandamine kerge, mÔÔduka vÔi raske neerukahjustusega patsientide puhul ei ole vajalik.

Teadaolevad andmed dialĂŒĂŒsi vajavate patsientide kohta puuduvad (vt lĂ”ik 5.2).

Neerufunktsiooni kahjustuse tekkeriskiga patsientidel on soovitatav jĂ€lgida vedelike ja elektrolĂŒĂŒtide

tasakaalu.

Maksakahjustus

Child Pugh A vÔi B (kerge kuni mÔÔduka) maksakahjustusega patsientide puhul ei ole annuse

kohandamine vajalik. Child Pugh C (raske) maksakahjustusega patsientidel kasutamise kohta andmed

puuduvad (vt lÔike 4.4 ja 5.2).

Manustamisviis

Suukaudne.

Sorafeniibi soovitatakse manustada ilma toiduta vÔi koos madala vÔi mÔÔduka rasvasisaldusega

einega. Kui patsiendil on kavas sĂŒĂŒa kĂ”rge rasvasisaldusega toitu, tuleb sorafeniibi tablette vĂ”tta

vÀhemalt 1 tund enne vÔi 2 tundi pÀrast einet. Tabletid tuleb alla neelata koos klaasitÀie veega.

4.3

VastunÀidustused

Ülitundlikkus toimeaine vĂ”i lĂ”igus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinÔud kasutamisel

Dermatoloogiline toksilisus

KĂ€e-jala nahareaktsioonid (palmaar-plantaarne erĂŒtrodĂŒsesteesia) ja nahalööve on sorafeniibi kĂ”ige

sagedasemad kÔrvaltoimed. Lööve ja kÀe-jala nahareaktsioon on tavaliselt CTC (

Common Toxicity

Criteria

) kriteeriumide jĂ€rgi 1. ja 2. astme tugevusega ning tekib ĂŒldiselt sorafeniib-ravi esimese

6 nĂ€dala jooksul. Dermatoloogilise toksilisuse sĂŒmptomaatiliseks leevendamiseks tuleb kasutada

paikset ravi, ajutist ravi katkestamist ja/vĂ”i sorafeniibi annuse modifitseerimist; tĂ”siste vĂ”i pĂŒsivate

juhtude korral tuleb sorafeniib-ravi tÀiesti lÔpetada (vt lÔik 4.8).

HĂŒpertensioon

Sorafeniibiga ravitud patsientidel tĂ€heldati arteriaalse hĂŒpertensiooni esinemissageduse suurenemist.

HĂŒpertensioon oli harilikult kerge kuni mÔÔdukas, ilmnes ravi varajases staadiumis ja allus tavalisele

antihĂŒpertensiivsele ravile. VererĂ”hku tuleb regulaarselt jĂ€lgida ja vajadusel ravida standardsete

ravimeetoditega. Raske vĂ”i pĂŒsiva hĂŒpertensiooni juhtudel vĂ”i hĂŒpertensiivse kriisi korral, mis ei allu

antihĂŒpertensiivsele ravile, tuleb arvestada sorafeniib-ravi pĂŒsiva katkestamisega (vt lĂ”ik 4.8).

AneurĂŒsmid ja arteridissektsioonid

VEGF-raja inhibiitorite kasutamine hĂŒpertensiooniga vĂ”i hĂŒpertensioonita patsientidel vĂ”ib

soodustada aneurĂŒsmide ja arteridissektsioonide teket. Enne Nexavar’i kasutamist tuleb riskiteguritega

patsientidel (nt hĂŒpertensioon vĂ”i anamneesis aneurĂŒsm) seda riski hoolikalt hinnata.

HĂŒpoglĂŒkeemia

Sorafeniibiga ravitud patsientidel on teatatud vere glĂŒkoosisisalduse langusest, mis on mĂ”nedel

juhtudel olnud kliiniliste sĂŒmptomitega ja vajanud teadvusekaotuse tĂ”ttu patsiendi hospitaliseerimist.

SĂŒmptomaatilise hĂŒpoglĂŒkeemia tekkimisel tuleb sorafeniibi manustamine ajutiselt katkestada.

SuhkurtĂ”vega patsientidel tuleb regulaarselt mÔÔta vere glĂŒkoosisisaldust, et hinnata kasutatava

diabeediravimi annuse muutmise vajadust.

Verejooks

Ravi sorafeniibiga

vĂ”ib suurendada verejooksu ohtu. Kui ĂŒkskĂ”ik milline verejooks nĂ”uab

meditsiinilist sekkumist, on soovitatav kaaluda sorafeniib-ravi pĂŒsivat katkestamist (vt lĂ”ik 4.8).

SĂŒdame isheemia ja/vĂ”i infarkt

Randomiseeritud platseebokontrolliga topeltpimedas uuringus (uuring 1, vt lÔik 5.1) oli ravimiga

seotud sĂŒdame isheemia/infarktide juhtude esinemissagedus vĂ”rreldes platseebo grupiga (0,4%)

sorafeniibi grupis suurem (4,9%). Uuringus 3 (vt lĂ”ik 5.1) oli ravimiga seotud sĂŒdame

isheemia/infarkti juhtude esinemissagedus sorafeniibi saanud patsientidel 2,7% vÔrreldes 1,3%

platseebogrupis. Ebastabiilse koronaartĂ”ve vĂ”i hiljutise mĂŒokardiinfarktiga patsiente nendesse

uuringutesse ei kaasatud. SĂŒdame isheemia ja/vĂ”i infarktiga patsientidel tuleb kaaluda sorafeniib-ravi

ajutist vĂ”i pĂŒsivat katkestamist (vt lĂ”ik 4.8).

QT-intervalli pikenemine

Uuringud on nÀidanud, et sorafeniib pikendab QT/QTc-intervalli (vt lÔik 5.1). See vÔib suurendada

ventrikulaarse arĂŒtmia tekkeriski. Sorafeniibi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on vĂ”i

kellel vĂ”ib tekkida QTc-intervalli pikenemine nt: kaasasĂŒndinud pika QT-sĂŒndroomiga patsiendid,

kĂ”rges kumulatiivses annuses antratsĂŒkliin-ravi saanud patsiendid, teatud antiarĂŒtmikume vĂ”i teisi

QT-intervalli pikendavaid ravimeid vĂ”tvad patsiendid vĂ”i elektrolĂŒĂŒtide tasakaaluhĂ€irega (nt

hĂŒpokaleemia, hĂŒpokaltseemia vĂ”i hĂŒpomagneseemia) patsiendid. Kui neil patsientidel kasutatakse

sorafeniibi, tuleb ravi ajal kaaluda perioodilist EKG ja elektrolĂŒĂŒtide (magneesium, kaalium, kaltsium)

taseme jÀlgimist.

Seedetrakti perforatsioon

Seedetrakti perforatsiooni esineb aeg-ajalt ning vastavatest juhtudest on teatatud vÀhem kui 1%-l

sorafeniibi vÔtvatest patsientidest. Osal juhtudest ei seostatud seedetrakti perforatsiooni kÔhuÔÔne

organi kasvajaga. Sorafeniibi manustamine tuleb katkestada (vt lÔik 4.8).

Maksakahjustus

Child Pugh C (raske) maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Kuna sorafeniib

elimineeritakse peamiselt maksa kaudu, vÔib raske maksakahjustusega patsientidel olla ravimi

omastatavus suurem (vt lÔike 4.2 ja 5.2).

Manustamine koos varfariiniga

MÔnedel sorafeniib-ravi ajal varfariini saavatel patsientidel on harva tÀheldatud veritsust vÔi INR

vÀÀrtuse tÔusu. Samaaegselt varfariini vÔi fenprokumooni vÔtvaid patsiente tuleb protrombiini aja

muutuste, INR vÀÀrtuste vÔi kliiniliste veritsusepisoodide esinemise suhtes regulaarselt jÀlgida

(vt lÔigud 4.5 ja 4.8).

Haava paranemise komplikatsioonid

Ametlikke uuringuid sorafeniibi mÔju kohta haavade paranemisele ei ole lÀbi viidud. Sorafeniib-ravi

ajutine katkestamine on ettevaatusabinÔuna soovitatav suurematele kirurgilistele protseduuridele

minevatel patsientidel. Puuduvad soovitused suurte operatsioonide jÀrgselt ravi taasalustamise

ajastamiseks. SeetÔttu tuleb kliiniline otsus ravi taasalustamiseks sorafeniibiga pÀrast suurt kirurgilist

operatsiooni langetada lÀhtuvalt haavaparanemise adekvaatsest protsessist.

Eakad

Teatatud on neerupuudulikkuse juhtudest. Kaaluda tuleb neerufunktsiooni jÀlgimist.

Ravim-ravim koostoimed

Ettevaatus on soovitatav, kui sorafeniibi manustatakse koos ainetega, mida

metaboliseeritakse/elimineeritakse valdavalt UGT1A1 (nt irinotekaan) vÔi UGT1A9 vahendusel

(vt lÔik 4.5).

Ettevaatus on soovitatav sorafeniibi manustamisel koos dotsetakseeliga (vt lÔik 4.5).

Koosmanustamine neomĂŒtsiini vĂ”i teiste antibiootikumidega, mis hĂ€irivad tugevalt mao-sooletrakti

mikrofloorat, vÔib viia sorafeniibi biosaadavuse vÀhenemiseni (vt lÔik 4.5). Enne ravikuuri alustamist

antibiootikumidega peab arvestama sorafeniibi plasmakontsentratsiooni vÀhenemise ohuga.

KÔrgemat suremust tÀheldati lamerakulise kopsuvÀhiga patsientide seas, keda raviti kombinatsioonis

sorafeniibi ja plaatinaĂŒhenditega. Kahes randomiseeritud uuringus mittevĂ€ikeserakulise kopsuvĂ€hi,

lamerakulise vÀhiga patsientide alagrupis oli paklitakseel-karboplatiin-sorafeniibravi saanud

patsientidel ĂŒldise elulemuse HR 1,81 (95% CI 1,19; 2,74). Gemtsitabiin-tsisplatiin-sorafeniibravi

saanud patsientidel oli ĂŒldise elulemuse HR 1,22 (95% CI 0,82; 1,80). Ükski surmapĂ”hjus ei

domineerinud, kuid hingamispuudulikkust, hemorraagiaid ja infektsioosseid kÔrvaltoimeid esines

rohkem patsientidel, keda raviti kombinatsioonis sorafeniibi ja plaatinaĂŒhenditega.

HaigusepÔhised hoiatused

Diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoom

Enne ravi alustamist soovitatakse arstidel hoolikalt hinnata patsiendi prognoosi, arvestades

haiguskolde maksimaalsete mÔÔtmete (vt lĂ”ik 5.1), haigusega seonduvate sĂŒmptomite (vt lĂ”ik 5.1) ja

progressiooni mÀÀraga.

KÔrvaltoimete vÀhendamiseks vÔib osutuda vajalikuks sorafeniib-ravi ajutine katkestamine vÔi annuse

vÀhendamine. Uuringus 5 (vt lÔik 5.1) katkestati ravi 37% osalejatest ja 35% vÀhendati annust juba

sorafeniib-ravi 1. tsĂŒkli ajal.

Annuse vÀhendamisest oli kÔrvaltoimete leevendamisel kasu ainult osaliselt. SeetÔttu on soovitatav

korduvalt hinnata ravi kasu ja riski suhet, arvestades ravimi vÀhivastase toime ja selle taluvusega.

Verejooks diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomi korral

VÔimaliku veritsusriski tÔttu tuleb diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel enne

sorafeniibi manustamist kasutada trahheaalse, bronhiaalse ja ösofageaalse infiltratsiooni ravimisel

paikset teraapiat.

HĂŒpokaltseemia diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomi korral

Sorafeniibi kasutamisel diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel on soovitatav hoolikalt

jĂ€lgida vere kaltsiumisisaldust. Kliinilistes uuringutes esines hĂŒpokaltseemiat sagedamini ja tĂ”sisemal

kujul diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel (eriti neil, kellel anamneesis oli

hĂŒpoparatĂŒreoidism), vĂ”rreldes neerurakulise vĂ”i hepatotsellulaarse kartsinoomiga patsientidega.

HĂŒpokaltseemia 3. ja 4. astet esines vastavalt 6,8% ja 3,4% sorafeniib-ravi saanud diferentseeritud

kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidest (vt lĂ”ik 4.8). TĂ”sist hĂŒpokaltseemiat tuleb tĂŒsistuste, nt QT-

intervalli pikenemise vÔi

torsade de pointes’i

(vt lÔik

QT-intervalli pikenemine

) vÀltimiseks ravida.

TĂŒreotropiini (TSH) supressioon diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomi korral

Uuringus 5 (vt lĂ”ik 5.1) tĂ€heldati sorafeniib-ravi saanud patsientidel TSH sisalduse tĂ”usu ĂŒle 0,5 mÜ/l.

Sorafeniibi kasutamisel diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel on soovitatav hoolikalt

jÀlgida TSH sisaldust.

Neerurakuline kartsinoom

MSKCC (

Memorial Sloan Kettering Cancer Center

) prognostilise rĂŒhma jĂ€rgi kĂ”rge riskiga patsiente

ei kaasatud neerurakulise kartsinoomi III faasi kliinilisse uuringusse (vt uuring 1 lÔigus 5.1) ning

nendel patsientidel ei ole kasu-riski suhet hinnatud.

Teave abiainete kohta

Ravim sisaldab vÀhem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tÀhendab pÔhimÔtteliselt

„naatriumivaba“.

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Metaboolsete ensĂŒĂŒmide indutseerijad

Rifampitsiini manustamine 5 pĂ€eva jooksul enne sorafeniibi ĂŒksikannuse manustamist pĂ”hjustab

keskmiselt 37% sorafeniibi AUC langust. Teised CYP3A4 aktiivsuse ja/vĂ”i glĂŒkuroniseerimise

indutseerijad (nt naistepuna, fenĂŒtoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal ja deksametasoon) vĂ”ivad

kiirendada sorafeniibi metabolismi ning sellega vÀhendada sorafeniibi kontsentratsiooni.

CYP3A4 inhibiitorid

Ketokonasool, tugevatoimeline CYP3A4 inhibiitor, manustatuna ĂŒks kord pĂ€evas 7 pĂ€eva jooksul

tervetele meessoost vabatahtlikele ei mĂ”jutanud 50 mg sorafeniibi ĂŒhekordse annuse AUC keskmist

vÀÀrtust. Nende andmete pÔhjal vÔib vÀita, et tÔenÀoliselt ei ole sorafeniibi ja CYP3A4 inhibiitorite

vahel farmakokineetilisi koostoimeid.

CYP2B6, CYP2C8 ja CYP2C9 substraadid

Sorafeniib inhibeeris CYP2B6, CYP2C8 ja CYP2C9

in vitro

sarnase tugevusega. Siiski ei pÔhjustanud

2 korda pÀevas 400 mg sorafeniibi manustamine kliinilises farmakokineetilises uuringus samaaegselt

CYP2B6 substraadi tsĂŒklofosfamiidi vĂ”i CYP2C8 substraadi paklitakseeliga kliiniliselt olulist

inhibitsiooni. Need andmed viitavad sellele, et soovitatud annuse juures (400 mg kaks korda pÀevas) ei

pruugi sorafeniib olla

in vivo

CYP2B6 vÔi CYP2C8 inhibiitor.

Lisaks ei pÔhjustanud sorafeniibi samaaegne kasutamine koos varfariiniga (CYP2C9 substraat)

muutusi keskmises PT-INR-i vÀÀrtuses (vÔrrelduna platseeboga). Seega on ka kliiniliselt olulise

CYP2C9 inhibitsiooni risk sorafeniibiga

in vivo

eeldatavalt madal. Siiski peab varfariini vÔi

fenprokumooni vÔtvatel patsientidel regulaarselt kontrollima INR-i (vt lÔik 4.4).

CYP3A4, CYP2D6 ja CYP2C19 substraadid

Sorafeniibi manustamine koos midasolaami, dekstrometorfaani vÔi omeprasooliga, mis on vastavalt

tsĂŒtokroom CYP3A4, CYP2D6 ja CYP2C19 substraadid, ei mĂ”juta nende ravimite omastatavust. See

viitab asjaolule, et sorafeniib ei ole nende tsĂŒtokroom P450 isoensĂŒĂŒmide inhibiitor vĂ”i indutseerija.

SeetĂ”ttu on sorafeniibi farmakokineetiline koostoime nende ensĂŒĂŒmide substraatidega ebatĂ”enĂ€oline.

UGT1A1 ja UGT1A9 substraadid

Sorafeniib inhibeeris

in vitro

UGT1A1 ja UGT1A9 vahendusel toimuvat glĂŒkuronisatsiooni. Selle leiu

kliiniline tÀhtsus ei ole teada (vt allpool ja lÔik 4.4).

In vitro

uuringud CYP ensĂŒĂŒmide indutseerimisest

CYP1A2 ja CYP3A4 aktiivsus ei muutu pĂ€rast ravi inimese hepatotsĂŒĂŒtide kultuuri ja sorafeniibiga,

see nÀitab, et sorafeniib tÔenÀoliselt ei ole CYP1A2 ja CYP3A4 indutseerija.

P-gp-substraadid

In vitro

on nĂ€idatud, et sorafeniib inhibeerib transportvalku p-glĂŒkoproteiini (P-gp). Sorafeniibiga

koosmanustamisel ei saa vÀlistada P-gp substraadi, nt digoksiini plasmakontsentratsiooni suurenemist.

Kombineerimine teiste anti-neoplastiliste ainetega

Kliinilistes uuringutes manustati sorafeniibi koos mitmete erinevate kasvajavastaste ainetega nende

tavapÀraselt kasutatavates annustes, sh gemtsitabiini, tsisplatiini, oksaliplatiini, paklitakseeli,

karboplatiini, kapetsitabiini, doksorubitsiini, irinotekaani, dotsetakseeli ja tsĂŒklofosfamiidiga.

Sorafeniibil puudus kliiniliselt oluline toime gemtsitabiini, tsisplatiini, karboplatiini, oksaliplatiini vÔi

tsĂŒklofosfamiidi farmakokineetikale.

Paklitakseel/karboplatiin

Paklitakseeli (225 mg/m

) ja karboplatiini (AUC = 6) manustamine koos sorafeniibiga

≀

400 mg kaks korda ööpÀevas), nii et sorafeniibi manustamisesse tehti 3-pÀevane paus (kaks

pÀeva enne paklitakseeli/karboplatiini manustamist ja nende manustamise pÀev), ei mÔjutanud

oluliselt paklitakseeli farmakokineetikat.

Paklitakseeli (225 mg/m

, kord 3 nÀdala tagant) ja karboplatiini (AUC = 6) manustamisel koos

sorafeniibiga (400 mg kaks korda ööpÀevas, ilma pausita sorafeniibi manustamises) suurenes

sorafeniibi ekspositsioon 47%, paklitakseeli ekspositsioon 29% ja 6-OH paklitakseeli

ekspositsioon 50%. Karboplatiini farmakokineetika ei muutunud.

Need andmed nÀitavad, et paklitakseeli ja karboplatiini manustamisel koos sorafeniibiga ei ole vaja

annuseid muuta, kui teha sorafeniibi manustamisesse 3-pÀevane paus (kaks pÀeva enne

paklitakseeli/karboplatiini manustamist ning nende manustamise pÀev). Sorafeniibi ja paklitakseeli

ekspositsiooni suurenemise kliiniline tÀhtsus, kui sorafeniibi manustamisesse ei jÀeta pausi, ei ole

teada.

Kapetsitabiin

Kapetsitabiini (750
1050 mg/m

kaks korda ööpÀevas pÀevadel 1-14 iga 21 pÀeva jÀrel) ja sorafeniibi

(200 mg vÔi 400 mg kaks korda ööpÀevas, pidev katkestamata manustamine) koosmanustamisel ei

esinenud olulisi muutusi sorafeniibi ekspositsioonis, kuid kapetsitabiini ekspositsioon suurenes

15...50% ning 5-FU ekspositsioon 0...52%. Kapetsitabiini ja 5-FU ekspositsiooni vÀikse kuni mÔÔduka

suurenemise kliiniline tÀhtsus manustamisel koos sorafeniibiga ei ole teada.

Doksorubitsiin/irinotekaan

Sorafeniibiga samaaegsel manustamisel suurenes doksorubitsiini AUC 21%. Koosmanustamisel

irinotekaaniga, mille aktiivne metaboliit SN-38 metaboliseerub edasi UGT1A1 raja kaudu, suurenes

SN-38 AUC 67
120% ja irinotekaani AUC 26
42%. Selle leiu kliiniline tÀhtsus ei ole teada

(vt lÔik 4.4).

Dotsetakseel

Dotsetakseel (75 vÔi 100 mg/m

manustatuna ĂŒks kord 21 pĂ€eva jĂ€rel) koos sorafeniibiga (200 mg

kaks korda pĂ€evas vĂ”i 400 mg kaks korda pĂ€evas manustatuna 21-pĂ€evase dotsetakseel-ravi tsĂŒkli

2
19. pÀevani, 3-pÀevase vaheajaga dotsetakseeli manustamiseks) pÔhjustab 36
80% dotsetakseeli

AUC tÔusu ja 16
32% C

tÔusu. Ettevaatus on soovitatav sorafeniibi manustamisel koos

dotsetakseeliga (vt lÔik 4.4).

Kombinatsioon teiste ainetega

NeomĂŒtsiin

Sorafeniibi enterohepaatiline ĂŒmbertöötlemine hĂ€irub koosmanustamisel mitte-sĂŒsteemse

antimikroobse aine nemĂŒtsiiniga, mida kasutatakse mao-sooletrakti mikrofloora hĂ€vitamiseks. Selle

tulemusel vÀheneb sorafeniibi omastatavus (vt lÔik 5.2 Metabolism ja eliminatsioon). Tervetel

vabatahtlikel, keda raviti neomĂŒtsiiniga 5 pĂ€eva, vĂ€henes sorafeniibi omastatavus keskmiselt 54%.

Teiste antibiootikumide mÔju ei ole uuritud, kuid see sÔltub tÔenÀoliselt nende vÔimest hÀirida

glĂŒkuronidaasse toimega mikroorganisme.

4.6

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Sorafeniibi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed on nÀidanud kahjulikku toimet

reproduktiivsusele, sh ka vÀÀrarenguid (vt lÔik 5.3). Rottidel tÀheldati, et sorafeniib ja selle

metaboliidid lÀbivad platsenta ja sorafeniib toimib lootele kahjulikult. Sorafeniibi ei tohi kasutada

raseduse ajal ilma selge vajaduseta, ja ainult pÀrast hoolikat ema vajaduste ja loote riski kaalumist.

Fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Imetamine

Ei ole teada, kas sorafeniib eritub rinnapiima. Loomadel eritusid sorafeniib ja/vÔi tema metaboliidid

piima. Kuna sorafeniib vÔib hÀirida imiku kasvu ja arengut (vt lÔik 5.3), ei tohi naised sorafeniib-ravi

ajal rinnaga toita.

Fertiilsus

Loomkatsete tulemused nÀitavad, et sorafeniib vÔib kahjustada meeste ja naiste fertiilsust (vt lÔik 5.3).

4.7

Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid toime kohta autojuhtimise ja masinate kÀsitsemise vÔimele ei ole lÀbi viidud. Ei ole

andmeid, et sorafeniib mÔjutaks autojuhtimise vÔi masinate kÀsitsemise vÔimet.

4.8

KÔrvaltoimed

KĂ”ige olulisemad tĂ”sised kĂ”rvaltoimed olid mĂŒokardi infarkt/isheemia, seedetrakti perforatsioon,

ravimist pĂ”hjustatud hepatiit, hemorraagia ja hĂŒpertensioon/hĂŒpertensiivne kriis.

KÔige sagedasemad kÔrvaltoimed olid diarröa, vÀsimus, alopeetsia, infektsioon, kÀe-jala

nahareaktsioon (vastab MedDRA terminile palmaar-plantaarne erĂŒtrodĂŒsesteesia) ja lööve.

Mitmetest kliinilistest uuringutest vÔi turuletuleku jÀrgselt teatatud kÔrvaltoimed on toodud tabelis 1,

kasutades organsĂŒsteemi klasse (MedDRA) ja esinemissagedust. Esinemissagedus on toodud

jĂ€rgmiselt: vĂ€ga sage (≄ 1/10), sage (≄ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≄ 1/1000 kuni < 1/100), harv

1/10 000 kuni < 1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kÔrvaltoimed toodud tÔsiduse vÀhenemise jÀrjekorras.

Tabel 1. KÔik kÔrvaltoimed, mida on teatatud mitmetes kliinilistes uuringutes vÔi turuletuleku

jÀrgselt.

OrgansĂŒsteemi

klass

VĂ€ga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

Infektsioonid

infestatsioonid

infektsioon

follikuliit

Vere- ja

lĂŒmfisĂŒsteemi

hÀired

lĂŒmfopeenia

leukopeenia,

neutropeenia,

aneemia,

trombotsĂŒto-

peenia

Immuun-

sĂŒsteemi hĂ€ired

ĂŒlitundlikkus-

reaktsioonid

(sh naha-

reaktsioonid ja

urtikaaria),

anafĂŒlaktiline

reaktsioon

angioödeem

Endokriin-

sĂŒsteemi hĂ€ired

hĂŒpotĂŒreoidism

hĂŒper-

tĂŒreoidism

Ainevahetus-

toitumishÀired

anoreksia,

hĂŒpofosfa-

teemia

HĂŒpokalt-

seemia,

hĂŒpokaleemia,

hĂŒponatreemia,

hĂŒpoglĂŒkeemia

dehĂŒdratsioon

PsĂŒhhiaatri-

lised hÀired

depressioon

NĂ€rvisĂŒsteemi

hÀired

perifeerne

sensoorne

neuropaatia,

dĂŒsgeusia

pöörduv

posterioorne

leukoentsefalo-

paatia*

entsefalo-

paatia

KÔrva ja

labĂŒrindi

kahjustused

tinnitus

SĂŒdame hĂ€ired

sĂŒdame

paispuudu-

likkus*,

mĂŒokardi

isheemia ja

infarkt*

QT-intervalli

pikenemine

OrgansĂŒsteemi

klass

VĂ€ga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

Vaskulaarsed

hÀired

hemorraagia

(k.a seede-

takti-*,

hingamis-

teede-* ja

ajuverejooks*),

hĂŒpertensioon

Ôhetus

hĂŒpertensiivne

kriis*

aneurĂŒsmid

ja arteridis-

sektsioonid

Respiratoorsed,

rindkere ja

mediastiinumi

hÀired

rinorröa,

dĂŒsfoonia

interstitsiaalse

kopsuhaiguse

sarnased

juhud*

(pneumoniit,

kiirgus-

pneumoniit,

Ă€ge

respiratoorne

distress jne)

Seedetrakti

hÀired

diarröa,

iiveldus,

oksendamine,

kÔhukinnisus

stomatiit (sh

suu kuivus ja

glossodĂŒĂŒnia),

dĂŒspepsia,

dĂŒsfaagia,

gastroöso-

fageaalne

reflukshaigus

pankreatiit,

gastriit,

seedetrakti

perforatsioon*

Maksa ja

sapiteede

hÀired

bilirubiini

sisalduse

suurenemine ja

ikterus,

sapipÔie-

pÔletik,

sapiteede

pÔletik

ravimist

pÔhjustatud

hepatiit*

Naha ja

nahaaluskoe

kahjustused

kuiv nahk,

lööve,

alopeetsia,

kÀe-jala naha-

reaktsioon**,

erĂŒteem,

pruuritus

Keratoakan-

toom/ naha

lamerakk-

kartsinoom,

eksfoliatiivne

dermatiit,

akne,

naha

koorumine,

hĂŒperkeratoos

ekseem,

erythema

multiforme

kiiritus-

tekkeline

dermatiit,

Stevens-

Johnsoni

sĂŒndroom,

leukotsĂŒto-

klastiline

vaskuliit,

toksiline

epidermaalne

nekrolĂŒĂŒs*

Lihas-skeleti ja

sidekoe

kahjustused

artralgia

mĂŒalgia,

lihaskrambid

rabdomĂŒolĂŒĂŒs

Neerude ja

kuseteede

hÀired

neerupuudu-

likkus,

proteinuuria

nefrootiline

sĂŒndroom

OrgansĂŒsteemi

klass

VĂ€ga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

Reproduktiivse

sĂŒsteemi ja

rinnanÀÀrme

hÀired

erektsiooni-

hÀired

gĂŒnekomastia

Üldised hĂ€ired

ja manustamis-

koha

reaktsioonid

vÀsimus,

valu (k.a suu-,

kÔhu-, luu-,

tuumori- ja

peavalu),

palavik

jÔuetus,

gripilaadsed

haigusnÀhud,

limaskestade

pÔletik

Uuringud

kehakaalu

langus,

amĂŒlaasi

aktiivsuse

suurenemine,

lipaaside

aktiivsuse

suurenemine

transami-

naaside

aktiivsuse

ajutine

suurenemine

vere alkaalse

fosfataasi

aktiivsuse

mööduv tÔus

INR vÀÀrtuse

muutused,

protrombiini

sisalduse

muutused

KÔrvaltoimed vÔivad olla eluohtlikud vÔi fataalsed. Need juhud esinevad aeg-ajalt vÔi harvemini

kui aeg-ajalt.

KĂ€e-jala nahareaktsioon vastab MedDRA terminile palmaar-plantaarne erĂŒtrodĂŒsesteesia

sĂŒndroom.

Teatatud turuletuleku jÀrgselt

Lisainfo mÔnede kÔrvaltoimete kohta

SĂŒdame paispuudulikkus

Firma poolt sponsoreeritud kliinilistes uuringutes teatati kĂ”rvaltoimena esinenud sĂŒdame

paispuudulikkusest 1,9%-l sorafeniibiga ravitud patsientidest (N = 2276). Uuringus 11213 (NRK)

teatati sĂŒdame paispuudulikkusega seotud kĂ”rvaltoimetest 1,7% sorafeniibiga ravitud ja 0,7%

platseebot saanud patsientidest. Uuringus 100554 (HTK) teatati nendest juhtudest 0,99% sorafeniibiga

ravitud ja 1,1% platseebot saanud patsientidest.

Lisateave patsientide erirĂŒhmade kohta

Kliinilistes uuringutes esines teatud kÔrvaltoimeid, nagu kÀe-jala nahareaktsioon, diarröa, alopeetsia,

kehakaalu langus, hĂŒpertensioon, hĂŒpokaltseemia ja keratoakantoom/naha lamerakk-kartsinoom,

oluliselt sagedamini diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel, vÔrreldes neerurakulise

vÔi hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringutes osalenud patsientidega.

Muutused laboratoorsetes analĂŒĂŒsides hepatotsellulaarse kartsinoomiga (HTK, uuring 3) ja

neerurakulise kartsinoomiga (NRK, uuring 1) patsientidel

VĂ€ga sageli teatati lipaaside ja amĂŒlaaside aktiivsuse suurenemisest. Uuringus 1 (NRK) ja uuringus 3

(HTK) esines sorafeniibi grupis CTCAE 3 ja 4 raskusastme lipaaside aktiivsuse suurenemist vastavalt

11% ja 9% patsientidest, vÔrreldes platseebogrupiga, kus seda esines vastavalt 7% ja 9% patsientidest.

CTCAE 3 vĂ”i 4 raskusastme amĂŒlaaside aktiivsuse suurenemisest uuringutes 1 ja 3 teatati sorafeniibi

grupis vastavalt 1% ja 2% patsientidest, vÔrreldes platseebogruppidega, kus seda esines mÔlemal juhul

3% patsientidest. Uuringus 1 teatati kliinilisest pankreatiidist kahel sorafeniibiga ravitud patsiendil

451st (CTCAE aste 4), uuringus 3 ĂŒhel sorafeniibiga ravitud patsiendil 297st (CTCAE aste 2) ja

uuringu 1 platseebogrupis 1 patsiendil 451st (CTCAE aste 2).

HĂŒpofosfateemia oli vĂ€ga sage laboratoorne leid; seda tĂ€heldati uuringus 1 ja uuringus 3 vastavalt

45% ja 35% sorafeniibiga ravitud patsientidest vÔrreldes platseebogruppidega, kus seda esines

vastavalt 12% ja 11% patsientidest. CTCAE 3 raskusastme hĂŒpofosfateemiat (1...2 mg/dl) esines

uuringus 1 13% sorafeniibiga ravitud patsientidest ja 3% platseebot saanutest; uuringus 3 olid

vastavad nÀitajad sorafeniibi grupis 11% ja platseebogrupis 2%. Uuringus 1 ei esinenud CTCAE 4

raskusastme hĂŒpofosfateemiat (< 1 mg/dl) ei sorafeniibi ega platseebo grupis; uuringus 3 esines

platseebogrupis ĂŒks CTCAE 4 raskusastme hĂŒpofosfateemia juht. Sorafeniibiga seotud

hĂŒpofosfateemia etioloogia ei ole teada.

CTCAE 3 vĂ”i 4 raskusastme laboratoorsete nĂ€itajate kĂ”rvalekallete hulka, mida esines ≄ 5%

sorafeniibiga ravitud patsientidest, kuulusid lĂŒmfopeenia ja neutropeenia.

HĂŒpokaltseemiast teatati vĂ”rdlevates uuringustes 1 ja 3 vastavalt 12%-l ja 26,5%-l sorafeniibiga

ravitud patsientidest ning 7,5%-l ja 14,8%-l platseebot saanud patsientidest. Enamikul teatatud

juhtudest oli tegemist madala astme hĂŒpokaltseemiaga (CTCAE 1. ja 2. aste). CTCAE 3. astme

hĂŒpokaltseemiat (6,0
7,0 mg/dl) esines 1,1%-l ja 1,8%-l sorafeniibiga ravitud patsientidest ning

platseeborĂŒhmas 0,2% ja 1,1% patsientidest; CTCAE 4. astme hĂŒpokaltseemiat (< 6,0 mg/dl) esines

vÔrdlevates uuringutes 1 ja 3 vastavalt 1,1%-l ja 0,4%-l sorafeniibiga ravitud patsientidest ning

platseeborĂŒhmas 0,5% ja 0% patsientidest. Sorafeniib-raviga seostuva hĂŒpokaltseemia etioloogia on

teadmata.

Uuringutes 1 ja 3 tÀheldati kaaliumisisalduse vÀhenemist vastavalt 5,4%-l ja 9,5%-l sorafeniib-ravi

saanud patsientidest ning 0,7%-l ja 5,9%-l platseebot saanud patsientidest. Enamik teada antud

hĂŒpokaleemia juhtudest vastas madalale astmele (CTCAE 1. aste). Nendes uuringutes ilmnes CTCAE

3. astmele vastavat hĂŒpokaleemiat 1,1%-l ja 0,4%-l sorafeniib-ravi saanud patsientidest ning 0,2%-l ja

0,7%-l platseeborĂŒhma kuuluvatest patsientidest. CTCAE 4. astme hĂŒpokaleemiast teateid ei olnud.

Muutused laboratoorsetes analĂŒĂŒsides diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel

(uuring 5)

HĂŒpokaltseemiat esines 35,7% sorafeniib-ravi saanud patsientidest, vĂ”rreldes 11,0% platseebot saanud

patsientidega. Enamikul juhtudest oli tegemist madala astme hĂŒpokaltseemiaga. CTCAE 3. astme

hĂŒpokaltseemiat esines 6,8% sorafeniibiga ravitud patsientidest ning platseeborĂŒhmas 1,9%

patsientidest; CTCAE 4. astme hĂŒpokaltseemiat esines 3,4% sorafeniibiga ravitud patsientidest ning

platseeborĂŒhmas 1,0% patsientidest.

Teised uuringus 5 tĂ€heldatud kliiniliselt olulised muutused laboratoorsetes analĂŒĂŒsides on toodud

tabelis 2.

Tabel 2. Diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel uuringu (uuring 5)

topeltpimeda perioodi ajal teatatud ravist pĂ”hjustatud muutused laboratoorsetes analĂŒĂŒsides

Laboratoorne nÀitaja

(esinemissagedus uuritud

proovides, %-des)

Sorafeniib N = 207

Platseebo N = 209

KÔik

astmed*

aste*

aste*

KÔik

astmed*

aste*

aste*

Vere ja lĂŒmfisĂŒsteemi hĂ€ired

Aneemia

30,9

23,4

ThrombotsĂŒtopeenia

18,4

Neutropeenia

19,8

LĂŒmfopeenia

25,8

Ainevahetus- ja toitumishÀired

HĂŒpokaleemia

17,9

HĂŒpofosfateemia**

19,3

12,6

Maksa ja sapiteede hÀired

Suurenenud bilirubiini

sisaldus

Laboratoorne nÀitaja

(esinemissagedus uuritud

proovides, %-des)

Sorafeniib N = 207

Platseebo N = 209

KÔik

astmed*

aste*

aste*

KÔik

astmed*

aste*

aste*

Suurenenud ALAT

58,9

24,4

Suurenenud ASAT

53,6

14,8

Uuringud

Suurenenud amĂŒlaasi

sisaldus

12,6

Suurenenud lipaasi sisaldus

11,1

KĂ”rvaltoimete terminoloogia ĂŒhtsed kriteeriumid (

Common Terminology Criteria for Adverse

Events

– CTCAE), versioon 3,0.

Sorafeniibiga seotud hĂŒpofosfateemia etioloogia ei ole teada.

VÔimalikest kÔrvaltoimetest teatamine

Ravimi vĂ”imalikest kĂ”rvaltoimetest on oluline teatada ka pĂ€rast ravimi mĂŒĂŒgiloa vĂ€ljastamist. See

vÔimaldab jÀtkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kÔigist vÔimalikest

kĂ”rvaltoimetest teatada riikliku teavitamissĂŒsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9

Üleannustamine

Sorafeniibi ĂŒleannustamise korral spetsiifiline ravi puudub. Sorafeniibi suurim kliiniliselt kasutatud

annus on 800 mg kaks korda pÀevas. Selle annuse juures tÀheldatud kÔrvaltoimed olid peamiselt

diarröa ja dermatoloogilised nĂ€hud. Üleannustamise kahtlusel tuleb sorafeniibi vĂ”tmine katkestada ja

rakendada vajadusel toetavat ravi.

5.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1

FarmakodĂŒnaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rĂŒhm: kasvajavastased ained, proteiini kinaasi inhibiitorid, ATC-kood:L01XE05

Sorafeniib on multikinaaside inhibiitor, millel on nÀidatud nii antiproliferatiivseid kui

antiangiogeenseid omadusi nii

in vitro

kui ka

in vivo

Toimemehhanism ja farmakodĂŒnaamilised toimed

Sorafeniib on multikinaasi inhibiitor, mis vÀhendab kasvaja rakkude proliferatsiooni

in vitro

Sorafeniib inhibeerib tuumori kasvu atĂŒĂŒmilistele hiirtele siirdatud inimese erinevate kasvajaliste

kudede ksenograftides, millega kaasneb tuumori angiogeneesi vÀhenemine. Sorafeniib inhibeerib

mÀrklaudade aktiivsust tuumori raku siseselt (CRAF, BRAF, V600E BRAF, c-KIT, ja FLT-3) ja

tuumori veresoontes (CRAF, VEGFR-2, VEGFR-3, ja PDGFR-ß). RAF kinaasid on seriin/treoniin

kinaasid, aga c-KIT, FLT-3, VEGFR-2, VEGFR-3, ja PDGFR-ß on retseptor tĂŒrosiinkinaasid.

Kliiniline efektiivsus

Sorafeniibi kliinilist ohutust ja efektiivsust on uuritud hepatotsellulaarse kartsinoomi (HTK),

kaugelearenenud neerurakulise kartsinoomi (NRK) ja diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga

patsientidel.

Hepatotsellulaarne kartsinoom

Uuring 3 (uuring 100554) oli rahvusvaheline, mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime,

platseebokontrolliga III faasi uuring, millesse oli kaasatud 602 hepatotsellulaarse kartsinoomiga

patsienti. Patsientide demograafilised nÀitajad ja haiguse tunnused uuringu alguses olid sorafeniibi- ja

platseeborĂŒhmas vĂ”rreldavad jĂ€rgmiste nĂ€itajate osas: staatus ECOG skaala jĂ€rgi (staatus 0: 54%

vs.

54%; staatus 1: 38%

vs.

39%; staatus 2: 8%

vs.

7%), TNM staadium (I staadium: < 1%

vs.

< 1%;

II staadium: 10,4%

vs.

8,3%; III staadium: 37,8%

vs.

43,6%; IV staadium: 50,8%

vs.

46,9%) ja BCLC

staadium (staadium B: 18,1%

vs.

16,8%; staadium C: 81,6%

vs.

83,2%; staadium D: < 1%

vs.

0%).

Uuring peatati pĂ€rast seda, kui ĂŒldise elulemuse planeeritud vaheanalĂŒĂŒs oli ĂŒletanud eelnevalt

mÀÀratletud efektiivsuspiiri. See ĂŒldise elulemuse analĂŒĂŒs nĂ€itas sorafeniibi statistiliselt olulist

paremust platseebo ees ĂŒldise elulemuse osas (HR: 0,69; p = 0,00058, vt tabel 3).

Child Pugh B maksakahjustusega patsientide kohta on sellest uuringust saadaval piiratud andmed ning

uuringusse oli kaasatud vaid ĂŒks Child Pugh C patsient.

Tabel 3. Efektiivsuse tulemused hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringust

3 (uuring

100554)

TÔhususe

parameeter

Sorafeniib

(N = 299)

Platseebo

(N = 303)

P-vÀÀrtus

(95% CI)

Üldine elulemus

[mediaan, nÀdalad

(95% CI)]

46,3

(40,9; 57,9)

34,4

(29,4; 39,4)

0,00058*

0,69

(0,55, 0,87)

progressioonini

[mediaan, nÀdalad

(95% CI)]**

24,0

(18,0; 30,0)

12,3

(11,7; 17,1)

0,000007

0,58

(0,45; 0,74)

CI (confidence interval) = usaldusvahemik, HR (hazard ratio) = riskisuhe (sorafeniib platseebo suhtes)

statistiliselt oluline, kuna p-vÀÀrtus oli madalam, kui eelnevalt mÀÀratletud O’Brien Fleming

peatuspiir vÀÀrtusega 0,0077

** sĂ”ltumatu radioloogiline ĂŒlevaatus

Teine rahvusvaheline, mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrollitud III faasi

uuring (uuring 4, 11849) hindas sorafeniibi kliinilist kasu 226-l kaugelearenenud hepatotsellulaarse

kartsinoomiga patsiendil. Selles Hiinas, Koreas ja Taiwanis lÀbi viidud uuringus leiti soodne

sorafeniibi kasu-riski suhe (HR (ĂŒldine elulemus): 0,68, p = 0,01414) ja see kinnitas uuringu 3

tulemusi.

MÔlema uuringu (3 ja 4) eelnevalt mÀÀratletud tegurite osas (staatus ECOG skaala jÀrgi,

makroskoopilise vaskulaarse invasiooni ja/vÔi ekstrahepaatiliste siirete olemasolu vÔi puudumine)

soosis riskisuhe jĂ€rjekindlalt sorafeniibi, mitte platseebot. Alagruppide uuriv analĂŒĂŒs vihjas vĂ€hem

vÀjendunud raviefektile patsientidel, kellel uuringu alguses olid kaugmetastaasid.

Neerurakuline kartsinoom

Sorafeniibi ohutust ja efektiivsust kaugelearenenud neerurakulise kartsinoomi ravis uuriti kahes

kliinilises uuringus:

Uuring 1

(uuring 11213) oli 903 patsiendil lÀbiviidud III faasi

rahvusvaheline, mitmekeskuseline,

randomiseeritud, topeltpime platseebokontrolliga uuring. Uuringusse kaasati ainult need patsiendid,

kellel oli heledarakuline neerukartsinoom ning madal vÔi keskmine risk MSKCC jÀrgi (

Memorial

Sloan Kettering Cancer Center

). Esmased tulemusnĂ€itajad olid ĂŒldine elulemus ja progresseerumis-

vaba elulemus (PVE).

Umbes pooltel patsientidest oli ECOG staatus 0 ja pooled patsientidest olid MSKCC (

Memorial Sloan

Kettering Cancer Center)

madalas prognostilises grupis.

PFS’i hindas pimemeetodil sĂ”ltumatu radioloog, kasutades RECIST kriteeriume. PFS analĂŒĂŒs hĂ”lmas

342 juhtu 769 patsiendil. Mediaan PFS oli sorafeniibile randomiseeritud patsientidel 167 pÀeva ning

platseebot saanud patsientidel 84 pĂ€eva (HR = 0,44; 95% CI: 0,35 – 0,55; p > 0,000001). Vanus,

MSKCC prognostiline grupp, ECOG PS ja varasem ravi ei mÔjutanud ravitoime suurust.

VaheanalĂŒĂŒs (teine vaheanalĂŒĂŒs) ĂŒldise elulemuse hindamiseks viidi lĂ€bi hetkel, kui 903 patsiendist

367 olid surnud. Selle analĂŒĂŒsi nominaalne alfa vÀÀrtus oli 0,0094. Keskmine elulemus oli 19,3 kuud

sorafeniibile randomiseeritud patsientidel vÔrreldes platseebogrupiga, kus elulemus oli 15,9 kuud

(HR = 0,77; 95% CI: 0,63 – 0,95; p = 0,015). Selle analĂŒĂŒsi ajaks olid umbes 200 patsienti lĂŒlitatud

platseebolt ĂŒmber sorafeniibi gruppi.

Uuring 2

oli II faasi ravi katkestamise uuring pahaloomuliste metastaasidega patsientidel, k.a

neerurakuline vÀhk. Sorafeniib-ravi saanud stabiilse haigusega patsiendid randomiseeriti platseebole

vÔi sorafeniib-ravi jÀtakumisele. Progresseerumis-vaba elulemus oli sorafeniibi grupis

mÀrkimisvÀÀrselt pikem (163 pÀeva) kui platseebo grupis (41 pÀeva) (p = 0,0001, HR = 0,29).

Diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoom

Uuring 5 (uuring 14295) oli rahvusvaheline mitmekeskuseline randomiseeritud topeltpime platseeboga

kontrollitud III faasi uuring, kuhu oli kaasatud 417 lokaalselt kaugelearenenud vÔi radioaktiivsele

joodile allumatu metastaatilise diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsienti. Uuringu esmane

tulemusnÀitaja oli progressioonivaba elulemus (PFS), mille hindamisel kasutati pimendatud,

sÔltumatut, radioloogilist, RECIST kriteeriumitel pÔhinevat hinnangut. Teiseste tulemusnÀitajate hulka

kuulusid ĂŒldine elulemus (OS), kasvaja ravivastuse mÀÀr ja ravivastuse kestus. Progresseerumise

jĂ€rgselt pakuti patsientidele vĂ”imalust jĂ€tkata uuringut avatud sorafeniibi ravirĂŒhmas.

Patsiendid kaasati uuringusse, kui nende haigus progresseerus 14 kuu möödumisel uuringusse

registreerumisest ning neil oli diagnoositud radioaktiivsele joodile (RAI) allumatu diferentseeritud

kilpnÀÀrme kartsinoom. RAI-le allumatut diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomi defineeriti kui

haiguskollet, mis ei nÀidanud RAI-skaneeringul joodi neeldumist vÔi mille kumulatiivne RAI oli

≄ 22,2 GBq vĂ”i mis progresseerus pĂ€rast RAI-ravi 16 kuu möödumisel uuringusse registreerumisest

vÔi pÀrast kahte 16-kuulise vahega RAI-ravi.

MĂ”lemas ravirĂŒhmas olid patsientide uuringueelsed demograafilised ning haigusega seotud nĂ€itajad

hĂ€sti tasakaalustatud. Metastaase oli kopsudes 86%-l, lĂŒmfisĂ”lmedes 51%-l ja luudes 27%-l

patsientidest. Enne uuringusse registreerumist olid patsiendid saanud kumulatiivselt radioaktiivset

joodi aktiivsusega mediaanvÀÀrtuses ligikaudu 14,8 GBq. Valdaval osal patsientidest oli papillaarne

kartsinoom (56,8%), vÀhem esines follikulaarset (25,4%) ja halvasti diferentseeritud kartsinoomi

(9,6%).

PFS aja mediaanvÀÀrtus sorafeniibi rĂŒhmas oli 10,8 kuud, vĂ”rreldes 5,8 kuuga platseeborĂŒhmas

(riskisuhe = 0,587; 95% usaldusvahemik (CI): 0,454; 0,758; ĂŒhepoolne p < 0,0001).

Sorafeniibi toime PFS-ile oli jĂ€rjepidev sĂ”ltumata geograafilisest piirkonnast, vanusest ĂŒle vĂ”i alla 60

eluaasta, soost, histoloogilisest alatĂŒĂŒbist ja luu metastaaside olemasolust vĂ”i nende puudumisest.

9 kuud pĂ€rast progressioonivaba elulemuse lĂ”plikku analĂŒĂŒsi lĂ€bi viidud analĂŒĂŒs ei nĂ€idanud

ravirĂŒhmade lĂ”ikes ĂŒldises elulemuses statistiliselt olulisi erinevusi (HR = 0,884; 95% CI: 0,633;

1,236, ĂŒhepoolne p-vÀÀrtus 0,236). Sorafeniibi ravirĂŒhmas ei saavutatud ĂŒldise elulemuse mediaani,

platseeborĂŒhmas oli ĂŒldise elulemuse mediaanvÀÀrtus 36,5 kuud. 157 (75%) platseeborĂŒhma patsienti

ja 61 (30%) sorafeniibirĂŒhma patsienti randomiseeriti avatud sorafeniibi ravirĂŒhma.

Topeltpimeda raviperioodi kestuse mediaanvÀÀrtus oli sorafeniibi saavatel patsientidel 46 nÀdalat

(vahemikus 0,3...135) ning platseebot saavatel patsientidel 28 nÀdalat (vahemikus 1,7...132).

RECIST kriteeriumitele vastavat tĂ€ielikku ravivastust ei tĂ€heldatud. Üldine ravivastuse mÀÀr (tĂ€ielik +

osaline ravivastus) iga sĂ”ltumatu radioloogilise hinnangu kohta oli sorafeniibi ravirĂŒhmas

(24 patsienti; 12,2%) kĂ”rgem kui platseeborĂŒhmas (1 patsient; 0,5%); ĂŒhepoolne p < 0,0001.

Sorafeniibiga ravitud osalise ravivastusega patsientidel oli ravivastuse kestuse mediaanvÀÀrtus

309 pÀeva (95% CI: 226; 505 pÀeva).

Kasvaja maksimaalmÔÔtmetel pĂ”hinev alamrĂŒhmade

post-hoc

analĂŒĂŒs nĂ€itas, et sorafeniib omab

PFS-le platseebost paremat ravitoimet patsientidel, kellel kasvaja maksimaalmÔÔtmed olid 1,5 cm vÔi

suuremad [riskisuhe 0,54 (95% CI: 0,41...0,71)], arvuliselt madalamat toimet tÀheldati patsientidel,

kelle kasvaja maksimaalmÔÔtmed olid alla 1,5 cm [riskisuhe 0,87 (CI: 0,40...1,89)].

Uuringu alguses kilpnÀÀrme kartsinoomi sĂŒmptomite alusel alamrĂŒhmadesse jagatud patsientide

post-

hoc

analĂŒĂŒs nĂ€itas, et sorafeniib omab platseebost positiivsemat toimet PFS-ile nii sĂŒmptomaatilistel,

kui ka asĂŒmptomaatilistel patsientidel. Progressioonivaba elulemuse riskisuhe oli sĂŒmptomitega

(mÀÀratud uuringu alguses) patsientide alamrĂŒhmas 0,39 (95% CI: 0,21
0,72) ja asĂŒmptomaatiliste

patsientide alarĂŒhmas vastavalt 0,60 (95% CI: 0,45
0,81)

vs

platseebo.

QT-intervalli pikenemine

Kliinilises farmakoloogilises uuringus mÔÔdeti 31 patsiendil enne ravi ja ravi jÀrgselt

QT/QTc-intervalli. VĂ”rreldes platseeboraviga uuringu alguses pikenesid pĂ€rast ĂŒhte 28-pĂ€evast

ravitsĂŒklit maksimaalse sorafeniibi kontsentratsiooni juures QTcB 4 ±19 ms ja QTcF 9 ±18 ms vĂ”rra.

RavijĂ€rgsel EKG monitooringul ei olnud ĂŒhegi patsiendi QTcB vĂ”i QTcF > 500 ms (vt lĂ”ik 4.4).

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama lĂ€bi viidud uuringute tulemusi laste kĂ”ikide alarĂŒhmade kohta

neeru ja neeruvaagna kartsinoomi (vÀlja arvatud nefroblastoomi, nefroblastomatoosi, heledarakulise

sarkoomi, mesoblastilise nefroomi, neeru medullaarse kartsinoomi ja rabdoidse neerukasvaja), maksa

ja intrahepaatiliste sapiteede kartsinoomi (vÀlja arvatud hepatoblastoomi) ja diferentseeritud

kilpnÀÀrme kartsinoomi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lÔik 4.2).

5.2

Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

PÀrast sorafeniibi tablettide manustamist on keskmine suhteline biosaadavus vÔrreldes suukaudse

lahusega 38 ... 49%. Absoluutset biosaadavust ei ole teada. PĂ€rast suukaudset manustamist saavutab

sorafeniib maksimaalse plasmakontsentratsiooni ligikaudu 3 tunni pÀrast. Kui manustada koos kÔrge

rasvasisaldusega toiduga on sorafeniibi imendumine vĂ€henenud 30% vĂ”rreldes tĂŒhja kĂ”hu tingimustes

manustamisega.

Keskmine C

ja AUC suurenesid vĂ€hem kui proportsionaalselt annustes ĂŒle 400 mg kaks korda

pÀevas. Sorafeniibi seondumine inimese plasmavalkudega

in vitro

on 99,5%.

Sorafeniibi korduvmanustamise tulemusel 7 pĂ€eva jooksul tekib vĂ”rreldes ĂŒksikannuse

manustamisega 2,5...7-kordne kumuleerumine. Sorafeniibi tasakaalukontsentratsioon saabub

7 pĂ€evaga; keskmise maksimaalse ja minimaalse pĂŒsikontsentratsiooni suhe on vĂ€hem kui 2.

Kaks korda ööpĂ€evas 400 mg annustena manustatud sorafeniibi pĂŒsikontsentratsioone hinnati

diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga, neerurakulise kartsinoomiga ja hepatotsellulaarse

kartsinoomiga patsientidel. KÔige kÔrgemat keskmist kontsentratsiooni tÀheldati diferentseeritud

kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel (ligikaudu kaks korda suurem kui neerurakulise kartsinoomiga

ja hepatotsellulaarse kartsinoomiga patsientidel), kuigi varieeruvus oli kasvaja kĂ”igi tĂŒĂŒpide lĂ”ikes

suur. Kontsentratsiooni suurenemise pÔhjused diferentseeritud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsientidel

on teadmata.

Biotransformatsioon ja eritumine

Sorafeniibi eliminatsiooni poolvÀÀrtusaeg on ligikaudu 25...48 tundi. Sorafeniib metaboliseerub

peamiselt maksas, lĂ€bides oksĂŒdatiivse metabolismi, mida vahendab CYP3A4, samuti

glĂŒkuronidatsiooni teel, mida vahendab UGT1A9. Sorafeniibi konjugaadid vĂ”ivad mao-sooletraktis

bakteriaalse glĂŒkuronidaasi toimel laguneda, vĂ”imaldades konjugeerimata toimeaine reabsorbtsiooni.

NeomĂŒtsiini koosmanustamisel see protsess hĂ€irub, mistĂ”ttu sorafeniibi biosaadavus vĂ€heneb

keskmiselt 54%.

PĂŒsikontsentratsiooni tingimustes moodustab sorafeniib umbes 70...85% tsirkuleerivast ainest.

Sorafeniibil on identifitseeritud kaheksa metaboliiti, millest viis on sedastatud plasmas. Peamisel

plasmas tsirkuleerival sorafeniibi metaboliidil (pĂŒridiin N-oksiid) on

in vitro

sarnane tugevus

sorafeniibiga. PĂŒsikontsentratsiooni tingimustes moodustab see metaboliit umbes 9...16%

tsirkuleerivast ainest.

Suukaudselt lahusena 100 mg annuse manustamise jÀrgselt, eritus 96% annusest 14 pÀeva jooksul;

77% eritus roojaga ja 19% annusest glĂŒkuronideeritud metaboliitidena. Muutumatul kujul sorafeniibi

(moodustas annusest 51%) sedastati roojast, kuid mitte uriinist, mis viitab sellele, et muutumatul kujul

toimeaine sapiga eritumine vÔib mÔjutada sorafeniibi eliminatsiooni.

Farmakokineetika populatsiooni erirĂŒhmadel

Demograafiliste andmete analĂŒĂŒsi pĂ”hjal ei ole seost farmakokineetika ning vanuse (kuni 65 aastat),

soo vÔi kehakaalu vahel.

Lapsed

Sorafeniibi farmakokineetilisi uuringuid lastel ei ole lÀbi viidud.

Rass

Valgenahaliste ja asiaatide vahel kliiniliselt asjakohaseid erinevusi farmakokineetikas ei ole.

Neerukahjustus

Neljas I faasi kliinilises uuringus oli pĂŒsikontsentratsiooni tingimustes sorafeniibi omastatavus sarnane

nii kerge vÔi mÔÔduka neerukahjustusega kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Kliinilises

farmakoloogilises uuringus (sorafeniibi ĂŒksikannus 400 mg) ei tĂ€heldatud ei normaalse

neerufunktsiooniga ega kerge, mÔÔduka vÔi raske neerukahjustusega patsientidel suhet sorafeniibi

omastatavuse ja neerufunktsiooni vahel. DialĂŒĂŒsi vajavate patsientide kohta andmed puuduvad.

Maksakahjustus

Child-Pugh A vÔi B (kerge kuni mÔÔduka) maksakahjustusega hepatotsellulaarse kartsinoomiga

(HCC) patsientidel olid omastatavuse nÀitajad vÔrreldavad ning jÀid samadesse piiridesse kui ilma

maksakahjustuseta patsientidel. Sorafeniibi farmakokineetika (PK) Child-Pugh A vÔi B-ga ilma

HCC-ta patsientidel oli sarnane PK-ga tervetel vabatahtlikel. Puuduvad andmed patsientide kohta,

kellel on Child-Pugh C (tÔsine) maksakahjustus. Sorafeniib eritub peamiselt maksa kaudu ning

omastatavus vĂ”ib sellel patsiendirĂŒhmal suureneda.

5.3

Prekliinilised ohutusandmed

Sorafeniibi prekliinilist ohutusprofiili hinnati hiirtel, rottidel, koertel ja kĂŒĂŒlikutel.

Korduvtoksilisuse uuringutes ilmnesid muutused (degeneratsioonid ja regeneratsioonid) erinevates

organites ekspositsioonide juures, mis olid vÀiksemad kui oodatavad kliinilised ekspositsioonid

(pÔhineb AUC vÔrdlustel).

PÀrast korduvaid annuseid noortele ja kasvavatele koertele, tÀheldati toimeid luudele ja hammastele

ekspositsioonide juures, mis olid vÀiksemad kliinilisest ekspositsioonist. Muutused sisaldasid reieluu

kasvuplaadi ebaregulaarset paksenemist, luuĂŒdi hĂŒpotsellulaarsust lisaks muutunud kasvuplaadile ning

hammaste sisalduse muutusi. Sarnaseid toimeid tÀiskasvanud koertel ei ilmnenud.

Genotoksilisuse uuringud viidi lÀbi standardprogrammina; metaboolse aktivatsiooni juuresolekul

sagenesid klastogeensuse uuringutes

in vitro

imetaja rakuliinides (Hiina hamstri ovariaalrakud)

kromosoomide struktuurimuutused. Ames’i testis vĂ”i

in vivo

hiire mikronukleuste testis ei osutunud

sorafeniib genotoksiliseks. Üks vaheprodukt tootmisprotsessis, mis on ka lĂ”plikus toimeaines olemas

(< 0,15%), osutus mutageenseks

in vitro

bakteriraku testis (Ames’i test). Lisaks oli genotoksilisuse

testide paketis testitud sorafeniibi partiis PAPE sisaldus 0,34%.

Kartsinogeensuse uuringuid soranefiibiga lÀbi viidud ei ole.

Sorafeniibi toime hindamiseks fertiilsusele ei ole loomadel spetsiifilisi uuringuid lÀbiviidud. Siiski

vÔib oodata kÔrvaltoimeid fertiilsusele nii meestel kui naistel, sest korduvannuse uuringutes loomadel

ilmnesid isas- ja emasloomadel muutused reproduktiivorganites ekspositsioonide juures, mis olid

vĂ€iksemad kui oodatavad kliinilised ekspositsioonid (pĂ”hineb AUC vĂ”rdlustel). TĂŒĂŒpilised muutused

rottidel olid munandite, munandimanuste, prostata ja seemnepÔite degeneratsioon ja retardatsioon.

Emastel rottidel ilmnes

corpora lutea

tsentraalne nekroos ja follikulaarse arengu pidurdumine

munasarjades. Koertel ilmnes munandites tubulaarne degeneratsioon ja oligospermia.

Sorafeniib on embrĂŒotoksiline ja teratogeenne rottidel ja kĂŒĂŒlikutel ekspositsioonide juures, mis on

vÀiksemad kliinilisest ekspositsioonist. Ilmnenud toimeteks olid emaslooma ja loote kaalu

vÀhenemine, loote resorptsiooni ja vÀliste ning vistseraalsete malformatsioonide suurem

esinemissagedus.

Keskkonnariski hindamise uuringud on nĂ€idanud, et sorafeniibtosĂŒlaat on potentsiaalselt pĂŒsiv,

bioakumuleeruv ja keskkonnale mĂŒrgine. Keskkonnariskide hindamise teave on kĂ€ttesaadav ravimi

Euroopa avalikus hindamisaruandes (vt lÔik 6.6).

6.

FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1

Abiainete loetelu

Tableti sisu

kroskarmelloosnaatrium

mikrokristalliline tselluloos

hĂŒpromelloos

naatriumlaurĂŒĂŒlsulfaat

magneesiumstearaat

Tableti kate

hĂŒpromelloos

makrogool (3350)

titaandioksiid (E 171)

punane raudoksiid (E 172)

6.2

Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3

KÔlblikkusaeg

3 aastat

6.4

SĂ€ilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5

Pakendi iseloomustus ja sisu

112 (4 x 28) Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletti lĂ€bipaistvas (PP/alumiinium) blisterpakendis.

6.6

Erihoiatused ravimpreparaadi hÀvitamiseks

See ravimpreparaat vÔib olla ohtlik keskkonnale. Kasutamata ravimpreparaat vÔi jÀÀtmematerjal tuleb

hÀvitada vastavalt kohalikele nÔuetele.

7.

MÜÜGILOA HOIDJA

Bayer AG

51368 Leverkusen

Saksamaa

8.

MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/06/342/001

9.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

MĂŒĂŒgiloa esmase vĂ€ljastamise kuupĂ€ev: 19. juuli 2006

MĂŒĂŒgiloa viimase uuendamise kuupĂ€ev: 21. juuli 2011

10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

TĂ€pne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel

http://www.ema.europa.eu

EMA/274844/2014

EMEA/H/C/000690

KokkuvĂ”te ĂŒldsusele

Nexavar

sorafeniib

See on ravimi Nexavar Euroopa avaliku hindamisaruande kokkuvÔte. Selles selgitatakse, kuidas

inimravimite komitee hindas ravimit ja otsustas toetada mĂŒĂŒgiloa andmist; samuti esitatakse komitee

soovitused, kuidas ravimit kasutada.

Mis on Nexavar?

Nexavar on vÀhiravim, mis sisaldab toimeainena sorafeniibi. Seda turustatakse tablettidena (200 mg).

Milleks Nexavari kasutatakse?

Nexavari kasutatakse jÀrgmiste haiguste ravimiseks:

hepatotsellulaarne kartsinoom (teatud maksavÀhiliik);

kaugelearenenud renaaltsellulaarne kartsinoom (teatud neeruvÀhiliik), kui eelnev ravi

alfainterferooniga vÔi interleukiin-2-ga on ebaÔnnestunud vÔi ei sobi.

diferentseerunud kilpnÀÀrme kartsinoom (vÀhiliik, mis tekib kilpnÀÀrme follikulaarsetes rakkudes),

kui vÀhk on progresseerunud vÔi levinud paikselt vÔi organismis mujale ega reageeri radioaktiivse

joodiga ravile.

Et nende haigustega patsientide on vÀhe ja need haigused esinevad harva, nimetati Nexavar

harvikravimiks.

Nexavar on retseptiravim.

Kuidas Nexavari kasutatakse?

Ravi Nexavariga peab jÀlgima vÀhiravis kogenud arst.

7 Westferry Circus

Canary Wharf

London E14 4HB

United Kingdom

An agency of the European Union

Telephone

+44 (0)20 7418 8400

Facsimile

+44 (0)20 7418 8416

E-mail

info@ema.europa.eu

Website

www.ema.europa.eu

© European Medicines Agency, 2014. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged.

Nexavari antakse kaks tabletti kaks korda ööpÀevas ilma toiduta vÔi koos vÀherasvase einega. Ravi

peab kestma niikaua, kuni see on kasulik, ilma et tekiks liiga palju kÔrvalnÀhte. KÔrvalnÀhtude

leevendamiseks tohib ravi ajutiselt katkestada vÔi annust vÀhendada.

Kuidas Nexavar toimib?

Nexavari toimeaine sorafeniib on proteiinkinaasiinhibiitor ehk aine, mis blokeerib teatud ensĂŒĂŒme

proteiinkinaase. Proteiinkinaase leidub teatud retseptorites vÀhirakkude pinnal, kus nad osalevad

vÀhirakkude kasvus ja levikus, ning kasvajaid varustavates veresoontes, kus nad osalevad uute

veresoonte tekkes. Neid ensĂŒĂŒme blokeerides vĂ€hendab Nexavar vĂ€hirakkude kasvu ja peatab nende

kasvu toetava verevarustuse.

Kuidas Nexavari uuriti?

Nexavari vÔrreldi platseeboga (nÀiva ravimiga) kolmes pÔhiuuringus. Esimeses uuringus osales 602

hepatotsellulaarse kartsinoomiga patsienti; teises osales 903 kaugelearenenud renaaltseullulaarse

kartsinoomiga patsienti, kellele varasem vÀhiravi enam ei mÔjunud; kolmandas uuringus osales 417

diferentseerunud kilpnÀÀrme kartsinoomiga patsienti, kellel oli vÀhk progresseerunud vÔi levinud

paikselt vÔi mujale organismi ega reageerinud radioaktiivse joodi ravile. Efektiivsuse pÔhinÀitaja oli

patsientide elulemus vÔi progresseerumiseta elulemus (kui kaua patsiendid elasid haiguse

sĂŒvenemiseta).

Milles seisneb uuringute pÔhjal Nexavari kasulikkus?

Nexavar oli patsientide ĂŒldise vĂ”i progresseerumiseta elulemuse pikendamisel platseebost efektiivsem.

Hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elulemus 10,7 kuud,

platseebot saanud patsientidel aga 7,9 kuud.

Renaaltsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elulemus 19,3 kuud,

platseebot saanud patsientidel aga 15,9 kuud. See tulemus pÔhines andmetel, mis saadi 903

Nexavariga ravitud patsiendi pÔhjal, kelle hulka kuulusid ligikaudu 200 patsienti, kes enne uuringu

lÔppemist hakkasid saama platseebo asemel Nexavari. VÔrreldes patsientidega, kes said platseebot (84

pÀeva, ligikaudu kolm kuud), elasid Nexavari vÔtnud patsiendid kauem, enne kui nende haigus hakkas

sĂŒvenema (167 pĂ€eva, ligikaudu viis ja pool kuud). See tulemus tugines 769 patsiendi andmetele.

Diferentseerunud kilpnÀÀrme kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elulemus

10,8 kuud, platseebot saanud patsientidel aga 5,8 kuud.

Mis riskid Nexavariga kaasnevad?

Nexavari kÔige sagedamad kÔrvalnÀhud on kÔhulahtisus, lööve, alopeetsia, infektsioon, kÀte ja jalgade

nahareaktsioonid (lööve ja valu peopesadel ja jalataldadel) ning vÀsimus. KÔige raskemad

kĂ”rvalnĂ€hud on mĂŒokardiaalne infarkt vĂ”i isheemia (sĂŒdamelihase verevarustushĂ€ired),

gastrointestinaalne perforatsioon (sooleseina ava), ravimitest tingitud hepatiit (maksahaigus), veritsus,

kĂ”rgvererĂ”hk ja hĂŒpertensiivne kriis (vererĂ”hu tĂ”us).

Nexavari kohta teatatud kÔrvalnÀhtude ja piirangute tÀielik loetelu on pakendi infolehel.

Miks Nexavar heaks kiideti?

Inimravimite komitee otsustas, et Nexavari kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ja

soovitas anda ravimi mĂŒĂŒgiloa.

Nexavar

Lk 2/3

Muu teave Nexavari kohta

Euroopa Komisjon andis Nexavari mĂŒĂŒgiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil,

19. juulil 2006.

Harvikravimite komitee arvamuse kokkuvÔte Nexavari kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/Find

medicine/Human medicines/Rare disease designations:

renaaltsellulaarne kartsinoom (29. juuli 2004)

hepatotsellulaarne kartsinoom (11. aprill 2006)

papillaarne kilpnÀÀrmevÀhk ja follikulaarne kilpnÀÀrmevÀhk (13. november 2013)

Euroopa avaliku hindamisaruande tÀistekst Nexavari kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/Find

medicine/Human medicines/European Public Assessment Reports. Kui vajate Nexavariga toimuva ravi

kohta lisateavet, lugege palun pakendi infolehte (mis on samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa)

vÔi pöörduge oma arsti vÔi apteekri poole.

KokkuvÔtte viimane uuendus: 05-2014.

Nexavar

Lk 3/3

Svipaðar vörur

LeitaĂ°u viĂ°varanir sem tengjast ĂŸessari vöru

Skoða skjalasögu

Deildu ĂŸessum upplĂœsingum