RAPLOC infusioonilahuse pulber

Riik: Eesti

keel: eesti

Allikas: Ravimiamet

Toimeaine:

landiolool

Saadav alates:

Amomed Pharma GmbH

ATC kood:

C07AB14

INN (Rahvusvaheline Nimetus):

landiolool

Annus:

600mg 1TK

Ravimvorm:

infusioonilahuse pulber

Retsepti tüüp:

R

Infovoldik

Pakendi infoleht: teave patsiendile
Raploc 300 mg infusioonilahuse pulber
Raploc 600 mg infusioonilahuse pulber
Landioolvesinikkloriid
Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis
võimaldab kiiresti tuvastada uut
ohutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teavitades ravimi
kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.
Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.
Enne kui teile manustatakse seda ravimit, lugege hoolikalt infolehte,
sest siin on teile vajalikku
teavet.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
-
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti
või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole
nimetatud. Vt lõik 4.
Selle ravimi nimi on Raploc 300 mg/600 mg infusioonilahuse pulber.
Selles infolehes kasutatakse
edaspidi lühendatud nime Raploc.
Infolehe sisukord
1.
Mis ravim on Raploc ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne kui teile manustatakse Raploc´i
3.
Kuidas Raploc’i manustatakse
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Raploc’i säilitada
6.
Pakendi sisu ja muu teave
1.
Mis ravim on Raploc ja milleks seda kasutatakse
Raploc sisaldab toimeainena landioloolvesinikkloriidi. See kuulub
ravimite rühma, mida nimetatakse
beetablokaatoriteks. See toimib muutes teie ebaregulaarse või kiire
südamerütmi normaalseks.
Seda ravimit kasutatakse täiskasvanutel südamerütmi probleemide
korral, kui süda lööb liiga kiiresti.
Seda kasutatakse operatsiooni ajal või järgselt või muudes
olukordades, kui on vajalik kontrollida
südamerütmi.
2.
Mida on vaja teada enne kui teile manustatakse Raploc´i
Teie arst EI manusta teile Raploc´i:
•
kui olete landiolooli või selle ravimi mis tahes koostisosade
(loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
•
kui teil on väga aeglane südamerütm (vähem kui 50 lööki
minutis).
•
kui teil on kiire või kiire ja aeglane vahelduv südamerütm
(seisund, mida nimetatakse
“siinus�

Toote omadused

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis
võimaldab kiiresti tuvastada uut
ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest.
Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.
1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Raploc 300 mg infusioonilahuse pulber
Raploc 600 mg infusioonilahuse pulber
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks viaal sisaldab 300 mg või 600 mg landioloolvesinikkloriidi, mis
on võrdne 280 mg või 560 mg
landiolooliga.
INN: Landiololum
Pärast
manustamiskõlblikuks
muutmist
(vt
lõik
6.6)
sisaldab
iga
ml
6
mg
või
12
mg
landioloolvesinikkloriidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.
RAVIMVORM
Infusioonilahuse pulber.
Valge kuni valkjas pulber.
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
Näidustused
•
Supraventrikulaarse tahhükardia ja vatsakeste löögisageduse kiire
kontrolli alla saamine
kodade fibrillatsiooni või laperdusega patsientidel peri- ja
postoperatiivselt või olukordades,
kus on vajalik vatsakeste löögisageduse lühiajaline kontroll
lühitoimelise ainega.
•
Kompenseerimata siinustahhükardia, kui kiire südamerütm vajab
sekkumist.
•
Landioloolvesinikkloriid ei sobi pikaajaliseks raviks.
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Landiolool on mõeldud intravenoosseks kasutamiseks järelevalve all.
Landiolooli tohib manustada
vastava kogemusega tervishoiutöötaja. Landiolooli annus tuleb
individuaalselt kohandada.
Intravenoosset infusiooni alustada annusega 100 mikrogrammi/kg
kehakaalu kohta 1 minuti jooksul,
millele järgneb pidev intravenoosne infusioon annuses 10…40
mikrogrammi/kg kehakaalu kohta.
Kui ei ole vaja saavutada bradükardilist toimet kiiresti (2 kuni 4
minuti jooksul), alustada infusiooni
säilitava infusioonikiirusega 10…40 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta,
vajaliku toime tekkeni 10 kuni
20 minuti jooksul.
Maksimaalne annus: Kui sellise annustamisskeemi abil ei saavutata
soovitud ravivastust, võib
säilitusannust suurendada kuni 80 mikrogrammini/kg kehakaalu
kohta/minutis, juhul kui patsiendi