CEFEPIME HOSPIRA süste-/infusioonilahuse pulber

Land: Estland

Språk: estisk

Kilde: Ravimiamet

Aktiv ingrediens:

tsefepiim

Tilgjengelig fra:

Hospira UK Limited

ATC-kode:

J01DE01

INN (International Name):

tsefepiim

Dosering :

1g 20ml 5TK

Legemiddelform:

süste-/infusioonilahuse pulber

Resept typen:

R

Informasjon til brukeren

1
Pakendi infoleht: teave patsiendile
Cefepime Hospira 1 g süste- või infusioonilahuse pulber
Cefepime Hospira 2 g süste- või infusioonilahuse pulber
tsefepiim
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
vajalikku teavet.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või
meditsiiniõega.
-
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti,
apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole
nimetatud.
Infolehe sisukord
1.
Mis ravim on Cefepime Hospira ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Cefepime Hospira kasutamist
3.
Kuidas Cefepime Hospira’t kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Cefepime Hospira’t säilitada
6.
Pakendi sisu ja muu teave
1.
Mis ravim on Cefepime Hospira ja milleks seda kasutatakse
Cefepime Hospira sisaldab toimeainet tsefepiimi
(tsefepiimdivesinikkloriidmonohüdraadina).
Tsefepiim kuulub tsefalosporiinantibiootikumide rühma, mille toime
põhineb bakterite hävitamisel.
Tsefepiimi kasutatakse selliste infektsioonide puhul, mida põhjustav
bakter on teadaolevalt või
tõenäoliselt tsefepiimi suhtes tundlik. Seda kasutatakse järgmiste
infektsioonide raviks:
-
Rindkereinfektsioonid, nt kopsupõletik
-
Suguorganite, neerude ja kuseteede infektsioonid
-
Naha infektsioonid
-
Kõhuõõne infektsioonid
-
Bakterite sattumine verre (baktereemia)
-
Aju ja lülisamba infektsioonid lastel (meningiit)
-
Infektsioonid inimestel, kellel on veres vähe valgeid vereliblesid
(neutropeenia)
2.
Mida on vaja teada enne Cefepime Hospira kasutamist
Ärge kasutage Cefepime Hospira’t:
-
kui olete tsefepiimi või selle ravimi mis tahes koostisosade
(loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Cefepime Hospira kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või
meditsiiniõega:
-
kui teil on mõni neeruhaigus.
-
kui te olete allergiline mis tahes muu aine suhtes, mida käesolevas
infolehes ei o

Preparatomtale

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Cefepime Hospira 1 g süste- või infusioonilahuse pulber
Cefepime Hospira 2 g süste- või infusioonilahuse pulber
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks viaal sisaldab 1 g tsefepiimi
tsefepiimdivesinikkloriidmonohüdraadina.
Üks viaal sisaldab 2 g tsefepiimi
tsefepiimdivesinikkloriidmonohüdraadina.
INN. Cefepimum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.
RAVIMVORM
Süste- või infusioonilahuse pulber.
Valge kuni kahvatukollane pulber.
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
Näidustused
Tsefepiimile tundlike bakterite (vt lõik 5.1) poolt põhjustatud
infektsioonide ravi:
-
haiglatekkene ja olmetekkene pneumoonia;
-
tüsistunud ja tüsistumata kuseteede infektsioonid, sh püelonefriit;
-
naha ja pehmete kudede infektsioonid;
-
kõhuõõne infektsioonid, sh peritoniit ja sapiteede infektsioonid,
kombinatsioonis antibiootikumiga,
mis on adekvaatne anaeroobsete bakterite raviks;
-
günekoloogilised infektsioonid, kombinatsioonis antibiootikumiga, mis
on adekvaatne anaeroobsete
bakterite raviks täiskasvanutel;
-
bakteriaalne meningiit täiskasvanutel ja lastel
-
baktereemia ravi, mis esineb või on arvatavalt seotud ükskõik
millise eespool nimetatud
infektsiooniga.
Empiiriline ravi:
-
palavikuga neutropeenia empiiriline ravi. Tsefepiimi ei tohi kasutada
antibakteriaalse monoteraapiana
palavikuga neutropeenia empiiriliseks raviks.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida
kohalikke kehtivaid juhiseid.
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Cefepime Hospira’t võib manustada intravenoosselt või
intramuskulaarselt.
Valmislahus on kahvatukollane kuni merevaikkollane.
Annustamine
2
Tsefepiimi annustamise ja manustamisviisi valikul lähtutakse
infektsiooni raskusest ja iseloomust, patogeeni
tundlikkusest, patsiendi neerufunktsioonist ja üldisest seisundist.
Raskete või eluohtlike infektsioonidega patsientidel on
eelismeetodiks intravenoosne manustamine, seda eriti
juhul kui esineb šoki võimalus .
Normaalse neerufunktsiooniga täiskasva