Parofor lahus joogivees/piimas manustamiseks

Riik: Eesti

keel: eesti

Allikas: Ravimiamet

Toimeaine:

paromomütsiin

Saadav alates:

Huvepharma

ATC kood:

QA07AA06

INN (Rahvusvaheline Nimetus):

paromomütsiin

Annus:

140mg 1ml 250ml 1TK; 140mg 1ml 125ml 1TK; 140mg 1ml 500ml 1TK; 140mg 1ml 1000ml 1TK

Ravimvorm:

lahus joogivees/piimas manustamiseks

Retsepti tüüp:

R

Infovoldik

PAKENDI INFOLEHT
PAROFOR, 140 MG/ML LAHUS JOOGIVEES, PIIMAS VÕI PIIMAASENDAJAS
MANUSTAMISEKS VEISTELE
VATSASEEDE EELSEL PERIOODIL JA SIGADELE
1.
MÜÜGILOA HOIDJA NING, KUI NEED EI KATTU, RAVIMIPARTII
VABASTAMISE EEST VASTUTAVA TOOTMISLOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Müügiloa hoidja:
Huvepharma NV
Uitbreidingstraat 80
2600 Antwerpen
Belgia
Partii vabastamise eest vastutav tootja:
Biovet JSC
39 Petar Rakov Str.
4550 Peshtera
Bulgaaria
2.
VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Parofor, 140 mg/ml lahus joogivees, piimas või piimaasendajas
manustamiseks veistele vatsaseede
eelsel perioodil ja sigadele
paromomütsiin (sulfaadina)
3.
TOIMEAINETE JA ABIAINETE SISALDUS
Üks ml sisaldab:
TOIMEAINE:
Paromomütsiinsulfaat
200 mg
(vastab 140 mg paromomütsiinile või paromomütsiini aktiivsusele 140
000 TÜ)
ABIAINED:
Metüülparahüdroksübensoaat (E218)
1,0 mg
Propüülparahüdroksübensoaat (E216) 0,1 mg
Naatriummetabisulfit (E223)
4,0 mg
Selge kollane kuni merevaiguvärvi lahus joogivees, piimas või
piimaasendajas manustamiseks.
4.
NÄIDUSTUS(ED)
_Escherichia coli_ põhjustatud seedetrakti infektsioonide ravi.
5.
VASTUNÄIDUSTUSED
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust paromomütsiini, teiste
aminoglükosiidide või ravimi ükskõik
milliste abiainete suhtes.
Mitte kasutada neeru- või maksafunktsiooni häirega loomadel.
Mitte kasutada mäletsevatel loomadel.
Mitte kasutada kalkunitel, sest esineb antibiootikumidele
resistentsete soolebakterite selekteerumise
risk.
6.
KÕRVALTOIMED
Harvadel juhtudel on täheldatud pehmet väljaheidet.
Aminoglükosiidantibiootikumid, näiteks paromomütsiin, võivad
põhjustada oto- ja nefrotoksilisust.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
- väga sage_ _(kõrvaltoime(d) ilmnes(id) rohkem kui 1-l loomal 10-st
ravitud loomast)
- sage (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 100-st ravitud
loomast)
- aeg-ajalt (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 1000-st
ravitud loomast)
- harv (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 10 000-st ravitud
loomast)
- väga harv (väh

Toote omadused

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Parofor, 140 mg/ml lahus joogivees, piimas või piimaasendajas
manustamiseks veistele vatsaseede
eelsel perioodil ja sigadele
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml sisaldab:
TOIMEAINE:
Paromomütsiinsulfaat
200 mg
(vastab 140 mg paromomütsiinile või paromomütsiini aktiivsusele 140
000 TÜ)
ABIAINED:
Metüülparahüdroksübensoaat (E218)
1,0 mg
Propüülparahüdroksübensoaat
0,1 mg
Naatriummetabisulfit (E223)
4,0 mg
Abiainete täielik loetelu on esitatud lõigus 6.1.
3.
RAVIMVORM
Lahus joogivees, piimas või piimaasendajas manustamiseks.
Selge kollane kuni merevaiguvärvi lahus.
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1.
LOOMALIIGID
Veis (vasikad vatsaseede eelsel perioodil), siga.
4.2.
NÄIDUSTUSED, MÄÄRATES KINDLAKS VASTAVAD LOOMALIIGID
_Escherichia coli_ põhjustatud seedetrakti infektsioonide ravi.
4.3.
VASTUNÄIDUSTUSED
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust paromomütsiini, teiste
aminoglükosiidide või ravimi ükskõik
milliste abiainete suhtes.
Mitte kasutada neeru- või maksafunktsiooni häirega loomadel.
Mitte kasutada mäletsevatel loomadel.
Mitte kasutada kalkunitel, sest esineb antibiootikumidele
resistentsete soolebakterite selekteerumise
risk.
4.4.
ERIHOIATUSED IGA LOOMALIIGI KOHTA
Enterobakteritel on näidatud ristresistentsust paromomütsiini ja
mõnede aminoglükosiidide klassi
mikroobivastaste ravimite vahel. Ravimi kasutamist tuleb hoolikalt
kaaluda juhul, kui tundlikkuse
testimine on näidanud resistentsust aminoglükosiidide suhtes, sest
ravimi efektiivsus võib olla
vähenenud.
4.5.
ETTEVAATUSABINÕUD
Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel
Haiguse tagajärjel võib loomadel ravimi tarbimine muutuda. Kui
loomad ei tarbi piisavalt vett/piima,
tuleb neid ravida parenteraalselt, kasutades loomaarsti juhiste
kohaselt sobivat süstitavat ravimit._ _
Ravimi kasutamine tuleb kombineerida heade pidamistingimustega, nagu
hea hügieen, korralik
ventilatsioon, karja liigse tiheduse vältimine.
Kuna ravim on potentsiaalselt ototoksiline ja n