MAXIPIME süste-/infusioonilahuse pulber

Riik: Eesti

keel: eesti

Allikas: Ravimiamet

Toimeaine:

tsefepiim

Saadav alates:

Bristol-Myers Squibb Gyogyszerkereskedelmi Kft.

ATC kood:

J01DE01

INN (Rahvusvaheline Nimetus):

tsefepiim

Annus:

2000mg 1TK

Ravimvorm:

süste-/infusioonilahuse pulber

Retsepti tüüp:

R

Infovoldik

Pakendi infoleht: teave kasutajale
Maxipime
1 g, süste- või infusioonilahuse pulber
Maxipime
2 g, süste- või infusioonilahuse pulber
Tsefepiim
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
-
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi
teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
-
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti
või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole
nimetatud. Vt. lõik 4.
Infolehe sisukord
1.
Mis ravim on Maxipime ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Maxipime kasutamist
3.
Kuidas Maxipime kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Maxipime säilitada
6.
Pakendi sisu ja muu teave
1. Mis ravim on Maxipime ja milleks seda kasutatakse
Maxipime on laiatoimeline neljanda põlvkonna tsefalosporiinide gruppi
kuuluv antibiootikum, mis
pärsib bakteri rakukesta sünteesi. Maxipime kasutatakse nii
täiskasvanutel kui ka lastel tsefepiimile
(Maxipime toimeaine) tundlike bakterite poolt põhjustatud
infektsioonide raviks või ka esialgseks
empiiriliseks raviks kuni tundlikkuse kohta andmete saamiseni.
2. Mida on vaja teada enne Maxipime kasutamist
Ärge kasutage Maxipime:


kui olete tsefepiimi või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) suhtes
allergiline.


kui teil on olnud varasemalt allergia mõne tsefalosporiini või
teiste
beetalaktaamantibiootikumide (penitsilliinid, monobaktaamid ja
karbapeneemid) suhtes.
hoiatused ja ettevaatusabinõud


Neerupuudulikkuse korral võib olla vajalik vähendada annust või
pikendada intervalli
manustamiskordade vahel.


Kõhulahtisuse tekkimisel antibiootikumi kasutamisel või mõni aeg
pärast seda võib vajalikuks
osutuda täiendav asjakohane ravi.


Informeerige oma arsti varem esinenud allergiatest, teil on olnud
astma või kalduvus
ülitundlikkusele.
Muud ravimid ja Maxipime
Palu

Toote omadused

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Maxipime, 1 g
süste- või infusioonilahuse pulber
Maxipime, 2 g
süste- või infusioonilahuse pulber
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Viaal sisaldab 1 g või 2 g tsefepiimi
(tsefepiimvesinikkloriidmonohüdraadina).
INN. Cefepimum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.
RAVIMVORM
Süste- või infusioonilahuse pulber
.
Tsefepiimvesinikkloriid on valge kuni kahvatukollase värvusega ning
lahustub hästi vees.
Valmislahuse värvus varieerub värvitust kuni merevaigukollaseni.
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
Näidustused
Tsefepiimile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud
infektsioonid: luude ja liigeste
infektsioon, meningiit, naha- ja pehmete kudede infektsioon,
pneumoonia, kuseteede infektsioon,
esialgne ravi febriilse neutropeeniaga haigel (neutrofiilide arv <
0,5x10
9
/l või 1,0x10
9
/l
prognoositava langusega), kui metitsilliinresistentne grampositiivne
infektsioon on ebatõenäoline.
Baktereemia ravi patsientidel kellel on või kellel kahtlustatakse
mõnd eelnevalt loetletud
infektsiooni.
Märkus
Tõsise infektsiooni riskiga patsientidel (nt hiljutise luuüdi
trasnsplantatsiooni järgselt,
hüpotensiooni, hematoloogilise kasvaja, samuti kestva või raske
neutropeenia korral) ei ole
antimikroobne monoteraapia kohane. Tsefepiimi monoteraapia efektiivsus
sellistel patsientidel ei
ole piisavalt tõestatud.
Pseudomonas aeruginosa infektsiooni korral kombineeritakse tsefepiimi
alati aminoglükosiidiga. III
ja IV põlvkonna tsefalosporiine kasutatakse juhul kui on tõestatud
või alust oletada haigustekitaja
resistentsust penitsilliinide ja/või I ja II põlvkonna
tsefalosporiinide suhtes.
Võimaluse korral tuleb enne ravi alustamist määrata haigustekitaja
ja selle tundlikkus tsefepiimile
ning ravis teha vajalikud muudatused pärast tundlikkuse selgumist.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida
kohalikke kehtivaid juhiseid.
Kliiniliselt oluline toimespekter
Citrobacter, Enterobacter, Escherichia coli, Haemophilus influe