MAXALT suukaudne lüofilisaat

Riik: Eesti

keel: eesti

Allikas: Ravimiamet

Toimeaine:

risatriptaan

Saadav alates:

Merck Sharp & Dohme OÜ

ATC kood:

N02CC04

INN (Rahvusvaheline Nimetus):

risatriptaan

Annus:

10mg 18TK; 10mg 6TK; 10mg 2TK

Ravimvorm:

suukaudne lüofilisaat

Retsepti tüüp:

R

Infovoldik

1
Pakendi infoleht: teave kasutajale
MAXALT, 10 mg suukaudsed lüofilisaadid
Risatriptaan (rizatriptanum)
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
vajalikku teavet.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi
teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
-
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti
või apteekriga. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt
lõik 4.
Infolehe sisukord
1.
Mis ravim on MAXALT ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne MAXALTi võtmist
3.
Kuidas MAXALTi võtta
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas MAXALTi säilitada
6.
Pakendi sisu ja muu teave
1.
Mis ravim on MAXALT ja milleks seda kasutatakse
MAXALT kuulub ravimiklassi, mida nimetatakse selektiivseteks
serotoniini 5HT
1B/1D
-retseptori
agonistideks.
MAXALTi kasutatakse täiskasvanutel migreenihoo raviks peavalu faasis.
Ravi MAXALTiga:
vähendab aju ümbritsevate veresoonte turset, mis põhjustab
migreenihoo ajal peavalu.
2.
Mida on vaja teada enne MAXALTi võtmist
Ärge võtke MAXALTi:
-
kui olete risatriptaanbensoaadi või selle ravimi mis tahes
koostisosade (loetletud lõigus 6)
suhtes allergiline;
-
kui teil on mõõduka raskusega või raske hüpertensioon (kõrgenenud
vererõhk) või ilma
ravimeid kasutamata vererõhu kerge tõus;
-
kui teil on või on kunagi varem olnud südameprobleeme, sh
südamelihaseinfarkt või
rindkerevalu (stenokardia) või teil on esinenud südamehaigusega
seotud tunnuseid;
-
kui teil on rasked maksa- või neeruprobleemid;
-
kui teil on olnud insult (ajuveresoonkonna äge haigus) või
„miniinsult“ (transitoorne isheemia
atakk);
-
kui teil esineb arterite ummistusi (perifeersete veresoonte haigus);
-
kui te kasutate monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoreid, nt
moklobemiidi, fenelsiini,
tranüültsüpromiini või parg

Toote omadused

1/10
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
MAXALT, 10 mg suukaudsed lüofilisaadid
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks suukaudne lüofilisaat sisaldab 14,53 mg risatriptaanbensoaati
(vastab 10 mg risatriptaanile).
INN. Rizatriptanum
Teadaolevat toimet omav abiaine
3,75 mg aspartaami (E951) 10 mg suukaudses lüofilisaadis.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.
RAVIMVORM
Suukaudne lüofilisaat.
10 mg suukaudsed lüofilisaadid on valged kuni valkjad ümmargused
piparmündimaitselised, mille
ühel küljel on nelinurka meenutav kujutis.
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
Näidustused
Auraga või aurata migreeni peavalufaasi ravi täiskasvanutel.
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Manustamisviis
MAXALTi suukaudseid lüofilisaate ei tohi kasutada profülaktiliselt.
MAXALTi suukaudseid lüofilisaate ei pea võtma koos vedelikuga.
Suukaudne lüofilisaat on pakitud alumiiniumkotikeses olevasse
blisterpakendisse. Patsiente tuleb
õpetada, et nad eemaldaksid blisterpakendi välisümbrisest alles
enne annuse võtmist. Blisterpakk tuleb
avada kuivade kätega ja suukaudne lüofilisaat panna keelele, kus see
lahustub; seejärel tuleb ravim
süljega alla neelata.
Suukaudset lüofilisaati saab kasutada olukordades, kui vedelikku ei
ole.
Annustamine
18-aastased ja vanemad täiskasvanud
Soovitatav annus on 10 mg.
Korduv annustamine: annuste vahele peab jääma vähemalt 2-tunnine
vahe. 24 tunni jooksul ei tohi
võtta rohkem kui 2 annust.
-
Peavalu kordumisel 24 tunni jooksul: kui peavalu taastub pärast
esmase hoo leevenemist, võib
võtta ühe lisaannuse. Järgida tuleb ülaltoodud annustamisjuhendit.
2/10
-
Pärast esmast ravile mittereageerimist: kontrollitud uuringutes ei
ole uuritud teise annuse
manustamise tõhusust juhul, kui esmane annus sama hoogu ei
leevendanud. Seega ei tohi võtta
sama hoo korral teist annust, kui esimese annusega ei ole antud
patsiendil valu leevenenud.
Kliinilised uuringud on näidanud, et patsiendid, kellel üks hoog
ravile ei allu, reageerivad tõenäoliselt
siiski ravile jär