EDICIN infusioonilahuse pulber

Riik: Eesti

keel: eesti

Allikas: Ravimiamet

Toimeaine:

vankomütsiin

Saadav alates:

Lek Pharmaceuticals d.d.

ATC kood:

J01XA01

INN (Rahvusvaheline Nimetus):

vancomycin

Annus:

0,5g 1TK

Ravimvorm:

infusioonilahuse pulber

Retsepti tüüp:

R

Infovoldik

1
Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale
Edicin, 500 mg infusioonilahuse pulber
Edicin, 1 g infusioonilahuse pulber
Vankomütsiinvesinikkloriid
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
vajalikku teavet.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi
teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
-
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti
või apteekriga. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt
lõik 4.
Infolehe sisukord:
1.
Mis ravim on Edicin ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Edicin’i kasutamist
3.
Kuidas Edicin’i kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5
Kuidas Edicin’i säilitada
6.
Pakendi sisu ja muu teave
1.
Mis ravim on Edicin ja milleks seda kasutatakse
Vankomütsiin kuulub glükopeptiidantibiootikumide rühma, mis
hävitavad baktereid, mis põhjustavad
mitut tüüpi infektsioone, sh kopsupõletikku ning pehmete kudede,
luude ja südameklappide
infektsioone.
Seda kasutatakse tõsiste infektsioonide raviks, mis on põhjustatud
vankomütsiinile tundlike, kuid
paljude teiste antibiootikumide suhtes resistentsete (mittetundlike)
bakterite poolt.
Seda samuti võib kasutada enne kirurgilisi operatsioone
infektsioonide tekke ennetamiseks
patsientidel, kes ei talu penitsilliini ja ja teisi
beeta-laktaamantibiootikume.
Teie ravim on saadaval infusioonilahuse pulbri kujul. Ravim tuleb
eelnevalt lahustada ning lahjendada
intravenoosse vedelikuga ning seejärel manustada aeglase infusioonina
(aeglane süstimine
tilkinfusioonina).
2.
Mida on vaja teada enne Edicin’i kasutamist
Ärge kasutage Edicin’i
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) vankomütsiini suhtes.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne ravi alustamist vankomütsiiniga veenduge, et teie arst teab teie
haiguse anamneesi, eriti
-
kui teil on probleeme nee

Toote omadused

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Edicin, 500 mg infusioonilahuse pulber
Edicin, 1 g infusioonilahuse pulber
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks viaal infusioonilahuse pulbriga sisaldab 500 mg või 1 g
vankomütsiinvesinikkloriidi.
INN. Vancomycinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
3.
RAVIMVORM
Infusioonilahuse pulber.
Valge või peaaegu valge pulber.
Pärast lahuse valmistamist on selle pH väärtus ligikaudu 3.
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
Näidustused
Vankomütsiini infusioonilahus on näidustatud vankomütsiinile
tundlike gram-positiivsete
mikroorganismide põhjustatud tõsiste ning potentsiaalselt eluohtlike
infektsioonide ravis, mida ei saa
ravida või mis ei allu teistele efektiivsetele, vähem toksilistele
antimikroobsetele ravimitele, nagu
penitsilliin ja tsefalosporiinid. Vankomütsiini tuleb resistentsuse
ennetamiseks kasutada ainult
spetsiifilistel näidustustel järgmiste vankomütsiinile tundlike
mikroorganismide poolt põhjustatud
infektsioonide ravis:
-
endokardiit,
-
luude infektsioon (osteomüeliit),
-
pneumoonia,
-
pehmete kudede infektsioonid.
Enterokokkide, Streptococcus viridans`i või S. bovis’e põhjustatud
endokardiidi ravis tuleb
vankomütsiini kombineerida aminoglükosiidiga.
Vankomütsiini võib kasutada bakteriaalse endokardiidi
profülaktikaks kõrge riskiga patsientidel või
operatsioonieelselt suurte kirurgiliste protseduuride (nt südame-
või veresoonkonna protseduurid jne)
puhul patsientidel, kes ei talu penitsilliini ja teisi
beeta-laktaamantibiootikume.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida
kohalikke ravijuhiseid.
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Vankomütsiini infusioonilahuse pulber on ette nähtud intravenoosseks
manustamiseks. Seda ei tohi
manustada boolussüstetena ega intramuskulaarselt. Iga annus tuleb
manustada mitte ületades
manustamiskiirust 10 mg/min või vähemalt 60-minutilise perioodi
jooksul (kumb on pikem).
Annus tuleb kohandada individuaalselt vastavalt kehakaalule, eale ja
neerufunktsioonil