Elaprase

Europese Unie - Estlands - EMA (European Medicines Agency)

Koop het nu

Bijsluiter Bijsluiter (PIL)

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken (SPC)

24-06-2020

Werkstoffen:
idursulfaas
Beschikbaar vanaf:
Shire Human Genetic Therapies AB
ATC-code:
A16AB09
INN (Algemene Internationale Benaming):
idursulfase
Therapeutische categorie:
Muud alimentary seedetrakti ja ainevahetust tooted,
Therapeutisch gebied:
Mukopolüsahhariidoos II
therapeutische indicaties:
Elaprase on näidustatud Hunteri sündroomiga (mukopolüsahhariidoos II, MPS II) patsientide pikaajaliseks raviks. Kliinilistes uuringutes ei uuritud heterosügootseid emasid.
Product samenvatting:
Revision: 20
Autorisatie-status:
Volitatud
Autorisatienummer:
EMEA/H/C/000700
Autorisatie datum:
2007-01-08
EMEA-code:
EMEA/H/C/000700

Documenten in andere talen

Bijsluiter Bijsluiter - Bulgaars

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Bulgaars

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Bulgaars

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Spaans

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Spaans

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Spaans

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Tsjechisch

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Tsjechisch

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Tsjechisch

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Deens

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Deens

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Deens

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Duits

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Duits

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Duits

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Grieks

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Grieks

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Grieks

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Engels

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Engels

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Engels

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Frans

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Frans

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Frans

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Italiaans

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Italiaans

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Italiaans

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Letlands

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Letlands

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Letlands

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Litouws

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Litouws

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Litouws

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Hongaars

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Hongaars

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Hongaars

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Maltees

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Maltees

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Maltees

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Nederlands

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Nederlands

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Nederlands

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Pools

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Pools

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Pools

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Portugees

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Portugees

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Portugees

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Roemeens

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Roemeens

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Roemeens

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Slowaaks

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Slowaaks

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Slowaaks

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Sloveens

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Sloveens

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Sloveens

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Fins

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Fins

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Fins

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Zweeds

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Zweeds

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Zweeds

26-10-2016

Bijsluiter Bijsluiter - Noors

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Noors

24-06-2020

Bijsluiter Bijsluiter - IJslands

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - IJslands

24-06-2020

Bijsluiter Bijsluiter - Kroatisch

24-06-2020

Productkenmerken Productkenmerken - Kroatisch

24-06-2020

Openbaar beoordelingsrapport Openbaar beoordelingsrapport - Kroatisch

26-10-2016

B. PAKENDI INFOLEHT

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Elaprase 2 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

idursulfaas

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut

ohutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teatades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.

Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Elaprase ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne Elaprase kasutamist

Kuidas Elaprase't kasutada

Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Elaprase't säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on Elaprase ja milleks seda kasutatakse

Elaprase't kasutatakse ensüümasendusravina Hunteri sündroomiga (mukopolüsahharidoos II) laste ja

täiskasvanute raviks, kui ensüümi iduronaat-2-sulfataasi tase kehas on normaalsest madalam, et aidata

vähendada haiguse sümptomeid. Kui teil on Hunteri sündroom, jääb süsivesik glükoosaminoglükaan,

mida keha normaalses olukorras lagundab, lagundamata ja akumuleerub keha eri rakkudesse. See

põhjustab nende rakkude funktsioonihäireid ja selle tagajärjel häireid erinevates elundites, mille

tagajärjel võivad tekkida kudede hävimine ja elundite talitlushäired ning elundipuudulikkus. Tavalised

elundid, kus glükoosaminoglükaanid akumuleeruvad, on põrn, maks, kopsud, süda ja sidekude. Mõnel

patsiendil akumuleeruvad glükoosaminoglükaanid ka ajus. Elaprase sisaldab toimeainena idursulfaasi,

mis asendab ensüümi, mida on vähe, ning lagundab seda süsivesikut kahjustatud rakkudes.

Ensüümasendusravi kasutatakse üldjuhul pikaajaliselt.

2.

Mida on vaja teada enne Elaprase kasutamist

Elaprase't ei tohi kasutada

kui teil on tekkinud idursulfaasi või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes

raskeid või potentsiaalselt eluohtlikke allergilist tüüpi reaktsioone ning need sobivale ravile ei allu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Kui teid ravitakse Elaprase'ga, võib teil tekkida infusiooni ajal või pärast seda kõrvaltoimeid (vt lõik 4

"Võimalikud kõrvaltoimed"). Kõige sagedasemad sümptomid on kihelus, lööve, nõgestõbi, palavik,

peavalu, vererõhu tõus ja õhetus (punetus). Enamasti antakse teile seda ravimit ka nende sümptomite

tekkimisel. Kui teil tekib pärast selle ravimi manustamist allergiline kõrvaltoime, pöörduge kohe arsti

poole. Teile võidakse anda lisaravimeid, näiteks antihistamiine ja kortikosteroide, et allergilist tüüpi

reaktsioone ravida või aidata neid ära hoida.

Raskete allergiliste reaktsioonide tekkimisel katkestab arst kohe infusiooni ja alustab sobivat ravi.

Võib osutuda vajalikuks jätta teid haiglasse.

Teie genotüübi (inimese keharakkude kõigi aktiivsete geenide moodustatud geneetiline kooslus, mis

määrab igaühe individuaalsed omadused) eripära võib mõjutada teie ravivastust sellele ravimile ja ka

teie antikehade tekkimise ning infusiooniga seotud kõrvaltoimete tekkimise riski. Üksikutel juhtudel

võivad tekkida nn „neutraliseerivad antikehad“, mis võivad vähendada Elaprase’i aktiivsust ja teie

ravivastust. Antikehade tekkimise pikemaajalist mõju ravivastusele ei ole kindlaks tehtud. Lisateabe

saamiseks pidage nõu oma arstiga.

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb tervishoiutöötajal manustatava ravimi

nimi ja partii number selgelt dokumenteerida. Kui te ei ole milleski kindel, rääkige sellest oma

tervishoiutöötajaga.

Muud ravimid ja Elaprase

Selle ravimi koostoimeid teiste ravimitega ei ole teada.

Teatage oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete

võtta mis tahes muid ravimeid.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi

kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Sellel ravimil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Elaprase sisaldab naatriumi

Ravim sisaldab 11,1 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes viaalis. See on võrdne 0,6%-

ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3.

Kuidas Elaprase't kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,

pidage nõu oma arstiga.

Seda ravimit manustatakse teile Hunteri sündroomi või muude pärilike ainevahetushäirete ravi tundva

arsti või meditsiiniõe järelevalve all.

Soovitatav annus on 0,5 mg (pool milligrammi) manustamine infusioonina teie kehamassi iga kg kohta.

Elaprase’i tuleb enne kasutamist lahjendada naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) infusioonilahuses. Pärast

lahjendamist manustatakse seda ravimit veeni (tilgutiga). Infusiooni kestus on tavaliselt 1 kuni 3 tundi

ja seda antakse üks kord nädalas.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Soovitatav annus laste ja noorukite puhul on sama mis täiskasvanute puhul.

Kui te kasutate Elaprase’t rohkem, kui ette nähtud

Selle ravimi üleannustamisel konsulteerige arstiga.

Kui te unustate Elaprase’t kasutada

Kui teil jäi Elaprase infusioon saamata, pöörduge oma arsti poole.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

4.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Enamik kõrvaltoimeid on kerged või mõõdukad ja seotud infusiooniga, kuid mõned kõrvaltoimed

võivad ka tõsised olla. Aja jooksul nende infusiooniga seotud reaktsioonide arv väheneb.

Kui teil tekivad hingamisraskused

sinaka nahaga või ilma,

rääkige sellest kohe arstile

ja pöörduge

kohe meditsiinitöötaja poole.

Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel kümnest) on:

peavalu

nahaõhetus (punetus)

hingeldus, vilistav hingamine

kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, sage ja/või pehme väljaheide

valu rinnus

nõgestõbi, lööve, kihelus, nahapunetus

palavik

infusiooniga seotud reaktsioon (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“)

Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel kümnest) on:

pearinglus, treemor

südametegevuse kiirenemine, südame rütmihäired, sinakas nahk

vererõhu tõus, vererõhu langus

hingamisraskused, köha, vere madal hapnikutase

keele turse, seedehäire

liigesevalu

infusioonikoha turse, jäsemete paistetus, näoturse

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel sajast) on:

kiirenenud hingamine

Kõrvaltoimed, mille sagedus ei ole teada (seda ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete alusel),

tõsised allergilised reaktsioonid

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise

teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.

Kuidas Elaprase't säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast EXP.

Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida külmkapis (2ºC...8ºC)

Mitte lasta külmuda

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate ravimil värvimuutust või võõrosakesi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Elaprase sisaldab

Toimeaine on idursulfaas, mis on inimese ensüümi iduronaat-2-sulfataasi vorm. Idursulfaasi

toodetakse geenitehnoloogiaga inimese rakuliinis (selle tootmisel lisatakse laboris inimese rakkudesse

geneetilist informatsiooni, et saada soovitud ravimit).

Üks Elaprase viaal sisaldab 6 mg idursulfaasi. Üks milliliiter sisaldab 2 mg idursulfaasi.

Abiained on polüsorbaat 20, naatriumkloriid, kahealuseline naatriumfosfaatheptahüdraat, ühealuseline

naatriumfosfaatmonohüdraat ja süstevesi.

Kuidas Elaprase välja näeb ja pakendi sisu

See ravim on infusioonilahuse kontsentraat. See on saadaval klaasviaalis selge kuni veidi

läbipaistmatu värvitu lahusena.

Üks viaal sisaldab 3 ml infusioonilahuse kontsentraati.

Elaprase’i pakendis on 1, 4 või 10 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja

Shire Human Genetic Therapies AB

Vasagatan 7

111 20 Stockholm

Rootsi

Tel: +44(0)1256 894 959

E-mail: medinfoEMEA@shire.com

Tootja

Shire Pharmaceuticals Ireland Limited

Block 2 & 3 Miesian Plaza

50 – 58 Baggot Street Lower

Dublin 2

Iirimaa

Infoleht on viimati uuendatud .

Ravim on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel. See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole

olnud võimalik saada selle ravimi kohta täielikku teavet.

Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi ravimi kohta saadud kogu uue teabe ja vajadusel

ajakohastatakse seda infolehte.

Muud teabeallikad

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel:

http://www.ema.europa.eu.

Samuti on seal viited teistele kodulehtedele harvaesinevate haiguste ja ravi kohta.

See infoleht on kõigis EL/EMPi keeltes Euroopa Ravimiameti kodulehel.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Kasutamis- ja käsitsemis- ja hävitamisjuhend

Arvutage manustatav koguannus ja vajalik Elaprase’i viaalide arv.

Lahjendage kokku vajalik Elaprase’i infusioonilahuse kontsentraadi maht 100 ml 9 mg/ml

(0,9%) naatriumkloriidi infusioonilahuses. Soovitatav on manustada kogu infusioonimaht

0,2 µm voolikusisest filtrit kasutades. Tagage hoolikalt valmistatud lahuste steriilsus, sest

Elaprase ei sisalda säilitusaineid ega bakteriostaatilisi aineid; kasutage aseptilist tehnikat. Pärast

lahjendamist tuleb lahust ettevaatlikult segada, kuid mitte loksutada.

Lahust peab enne manustamist osakeste ja värvuse muutuse suhtes visuaalselt kontrollima.

Mitte loksutada.

Soovitatav on alustada manustamist niipea kui võimalik. Säilitamisel temperatuuril 25 °C on

tõendatud lahjendatud lahuse keemilis-füüsikalist stabiilsust 8 tunni vältel.

Ärge infundeerige Elaprase't sama intravenoosse liini kaudu koos teiste ravimitega.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada

vastavalt kohalikele nõuetele.

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut

ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.

Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Elaprase 2 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 6 mg idursulfaasi. Üks ml sisaldab 2 mg idursulfaasi*

Teadaolevat toimet omav abiaine

Iga viaal sisaldab 0,482 mmol naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

*idursulfaasi toodetakse rekombinantse DNA tehnoloogiaga pidevas inimese rakuliinis.

3.

RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat).

Selge kuni veidi läbipaistmatu värvitu lahus.

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Elaprase on näidustatud Hunteri sündroomiga (mukopolüsahharidoos II, MPS II) patsientide

pikaajaliseks raviks.

Heterosügootseid naisi kliinilistes uuringutes ei osalenud.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

See ravi peab toimuma MPS II või muude pärilike ainevahetushäiretega patsientide ravis

kogenud arsti või muu tervishoiutöötaja järelevalve all.

Annustamine

Elaprase't manustatakse annuses 0,5 mg kehamassi kg kohta üks kord nädalas intravenoosse

infusioonina 3 tunni jooksul, mida võib järk-järgult lühendada 1 tunnini, kui infusiooniga seotud

reaktsioone ei täheldata (vt lõik 4.4).

Kasutamisjuhiseid vt lõik 6.6.

Patsientide puhul, kes on saanud kliinikus mitu kuud ravi ja taluvad infusioone hästi, võib kaaluda

infundeerimist kodus. Infundeerimine kodus peab toimuma arsti või mõne teise tervishoiutöötaja

järelevalve all.

Eripopulatsioonid

Eakad patsiendid

Üle 65 aasta vanuste patsientidega kliinilised kogemused puuduvad.

Neeru- või maksakahjustusega patsiendid

Neeru- või maksapuudulikkusega patsientidega kliinilised kogemused puuduvad (vt lõik 5.2).

Lapsed

Laste ja noorukite annus on sama mis täiskasvanutelgi, 0,5 mg kehamassi kg kohta üks kord nädalas.

Manustamisviis

Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

4.3

Vastunäidustused

Raske või eluohtlik ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes, kui

ülitundlikkus ravile ei allu.

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Infusiooniga seotud reaktsioonid

Idursulfaasiga ravitud patsientidel võib tekkida infusiooniga seotud reaktsioone (vt lõik 4.8).

Kliinilistes uuringutes olid kõige sagedasemad infusiooniga seotud reaktsioonid nahareaktsioonid

(lööve, kihelus, nõgestõbi), püreksia, peavalu, hüpertensioon ja õhetus. Infusiooniga seotud

reaktsioonide ravimiseks või leevendamiseks aeglustati infusioonikiirust, katkestati infusioon või

manustati ravimeid, näiteks antihistamiine, antipüreetikume või väikeses annuses kortikosteroide

(prednisoon ja metüülprednisoloon) või beetaagonisti nebulisatsiooni. Kliinilistes uuringutes ükski

patsient infusioonireaktsiooni tõttu ravi ei katkestanud.

Infusiooni manustamisel raske hingamisteede haigusega patsientidele tuleb olla eriti ettevaatlik. Neid

patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja manustada infusiooni nõuetekohastes kliinilistes tingimustes. Nende

patsientide ravimisel peab olema ettevaatlik ja piirama või hoolikalt jälgima antihistamiini ja muude

rahustite kasutamist. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks hingamisteedes positiivse rõhu

loomine.

Ägeda palavikuga hingamisteede haiguse puhul tuleb kaaluda patsiendi infusiooni edasilükkamist.

Täiendavalt hapnikku tarvitavatel patsientidel peaks olema see ravi infusiooni ajal kergesti kättesaadav

juhuks, kui tekib infusiooniga seotud reaktsioon.

Anafülaksialaadne / anafülaktilised reaktsioonid

Mõnel idursulfaasiga ravitud patsiendil on täheldatud potentsiaalselt eluohtlikke anafülaksialaadseid /

anafülaktilisi reaktsioone kuni mitme aasta jooksul pärast ravi alustamisest. Hiljem tekkivaid

anafülaksialaadseid / anafülaktiliste reaktsioonide sümptomeid ja nähte on täheldatud isegi 24 tunni

möödumisel algsest reaktsioonist. Anafülaksialaadse / anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tuleb

infusioon kohe katkestada ja alustada sobivat ravi ja jälgimist. Tuleb järgida erakorralise ravi suhtes

kehtivaid meditsiinilisi standardeid. Raske või raskesti ravile alluva anafülaksialaadse /anafülaktilise

reaktsiooniga patsiendid võivad vajada pikemaajalist kliinilist jälgimist. Ettevaatlik tuleb olla

idursulfaasi uuesti manustamisel patsientidele, kellel on esinenud anafülaksialaadset / anafülaktilisi

reaktsioone, ning infusioonide ajal peavad olema hädaolukorras elustamiseks kättesaadavad sobiva

väljaõppega personal ja seadmed (sealhulgas epinefriin). Raske või potentsiaalselt eluohtliku

ülitundlikkuse korral on ravimi uuesti kasutamine vastunäidustatud, kui ülitundlikkus ravile ei allu (vt

lõik 4.3).

Täieliku deletsiooniga / suure ümberkorraldusega genotüübiga patsiendid

Täieliku deletsiooniga / suure ümberkorraldusega genotüübiga pediaatrilistel patsientidel on

idursulfaasi kasutamisel suur tõenäosus antikehade, sealhulgas neutraliseerivate antikehade tekkeks.

Sellise genotüübiga patsientidel tekib suurema tõenäosusega infusiooniga seotud kõrvaltoimeid ja

kaldub jääma ravivastus nõrgemaks, mida hinnatakse glükoosaminoglükaanide uriiniga eritumise

vähenemise, maksa suuruse ja põrna mahu järgi võrreldes missensse genotüübiga patsientidega.

Patsientide ravi üle tuleb otsustada individuaalselt (vt lõik 4.8).

Naatrium

Ravim sisaldab 0,482 mmol (või 11,1 mg) naatriumi ühes viaalis. See on võrdne 0,6%-ga WHO poolt

soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii

number selgelt dokumenteerida.

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Formaalseid ravimite koostoime uuringuid ei ole idursulfaasiga läbi viidud.

Lähtudes idursulfaasi metabolismist rakkude lüsosoomides, ei ole idursulfaasil tsütokroom P450

vahendusel tekkivaid koostoimeid.

4.6

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Idursulfaasi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita

otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida

idursulfaasi kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Ei ole teada, kas idursulfaas eritub rinnapiima. Olemasolevad andmed loomadel on näidanud, et

idursulfaas eritub piima (vt lõik 5.3). Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga

toitmise katkestamine või idursulfaasiga ravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada, arvestades

imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Isaste rottidega tehtud reproduktiivuuringutes toimet isasloomade fertiilsusele ei täheldatud.

4.7

Toime reaktsioonikiirusele

Idursulfaasil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

II/III faasi 52-nädalases platseeboga kontrollitud uuringus TKT024 32 patsiendiga, keda raviti

0.5 mg/kg idursulfaasiga üks kord nädalas, olid peaaegu kõik kõrvaltoimed kerged kuni mõõduka

raskusega. Kõige sagedasemad olid infusiooniga seotud reaktsioonid, millest 202 tekkisid 22-l

patsiendil 32-st kokku 1580 infusiooni manustamise järgselt. Platseeboga ravitud rühmas esines

128 infusiooniga seotud reaktsiooni 21-l patsiendil 32-st kokku 1612 infusiooni manustamise järgselt.

Kuna iga infusiooni ajal võis tekkida mitu infusiooniga seotud reaktsiooni, on eeltoodud arvudes

infusioonireaktsioonide tegelikku sagedust tõenäoliselt ülehinnatud. Platseeborühmas esines

samasuguse iseloomu ja raskusega reaktsioone kui ravirühmas. Kõige sagedasemad infusiooniga

seotud reaktsioonid olid nahareaktsioonid (lööve, kihelus, nõgestõbi ja erüteem), püreksia, nahaõhetus,

vilistav hingamine, düspnoe, peavalu, oksendamine, kõhuvalu, iiveldus ja valu rinnus. Ravi jätkudes

infusiooniga seotud reaktsioonide sagedus aja jooksul vähenes.

Kõrvaltoimete tabel

Tabelis 1 on loetletud esinenud kõrvaltoimed organsüsteemide ja sageduse järgi. Sageduseks on

märgitud väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) või aeg-ajalt (

1/1000 kuni <1/100).

Kõrvaltoime esinemine ühel patsiendil on määratletud ravitud patsientide arvu arvestades sagedasena.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Tabelis on

esitatud ka kõrvaltoimed, millest on teatatud ainult turustamisjärgsel perioodil, nende

esinemissageduseks on märgitud „teadmata“ (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgsel perioodil Elaprase’iga ravitud patsientidel

esinenud kõrvaltoimed.

Organsüsteem

Kõrvaltoime (eelistermin)

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Teadmata

Immuunsüsteemi häired

anafülaksialaadne/

anafülaktiline

reaktsioon

Närvisüsteemi häired

peavalu

pearinglus,

treemor

Südame häired

tsüanoos,

arütmia,

tahhükardia

Vaskulaarsed häired

nahaõhetus

hüpertensioon,

hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

vilistav

hingamine,

düspnoe

hüpoksia,

bronhospasm,

köha

tahhüpnoe

Seedetrakti häired

kõhuvalu,

iiveldus, diarröa,

oksendamine

keele turse,

düspepsia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

nõgestõbi,

lööve, kihelus,

erüteem

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

artralgia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

püreksia, valu

rindkeres,

turse

infusioonikohal,

näoturse,

perifeersed

tursed

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

infusiooniga

seotud

reaktsioon

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Tõsiseid kõrvaltoimeid esines kõikides kliinilistes uuringutes kokku 5 patsiendil, kes said 0,5 mg/kg

üks kord nädalas või üle nädala. Neljal patsiendil tekkis ühe või mitme infusiooni ajal hüpoksiline

episood, mille tõttu 3 raske obstruktiivse hingamisteede haigusega patsienti (kaks neist

trahheostoomiaga) vajasid hapnikravi. Kõige raskem episood tekkis patsiendil, kellel oli palavikuga

hingamisteede haigus, ning oli seotud hüpoksia tekkimisega infusiooni ajal, mille tagajärjeks oli

lühiajaline krambihoog. Neljandal patsiendil oli kergem haigus ja kõrvaltoime lahenes spontaanselt

veidi aega pärast infusiooni katkestamist. Need nähud ei kordunud edasiste infusioonide ajal, mis olid

aeglasemad ja mille puhul manustati infusioonieelseid ravimeid, tavaliselt väikeses annuses steroide,

antihistamiini ja beetaagonisti nebulisatsiooni. Viiendal, kardiopaatiaga patsiendil, diagnoositi uuringu

käigus vatsakeste enneaegsed kompleksid ja kopsuemboolia.

Turustamisjärgsel perioodil on esinenud anafülaksialaadseid / anafülaktilisi reaktsioone (vt lõik 4.4).

Täieliku deletsiooniga / suure ümberkorraldusega genotüübiga patsientidel tekib infusiooniga seotud

kõrvaltoimeid suurema tõenäosusega (vt lõik 4.4).

Immunogeensus

Kõigis 4 kliinilises uuringus (TKT008, TKT018, TKT024 ja TKT024EXT) tekkisid 53/107 patsiendil

(50%) mingil ajal idursulfaasi vastased IgG antikehad. Neutraliseerivaid antikehi tekkis kokku

26/107 patsiendil (24%).

Uuringute TKT024/024EXT andmete immunogeensuse

post hoc

(tagantjärgi) analüüsi kohaselt oli

51%-l (32/63) patsientidest, kes olid kasutanud idursulfaasi 0,5 mg/kg üks kord nädalas, vähemalt 1

vereproov idursulfaasi vastaste antikehade suhtes positiivne ja 37%-l (23/63) oli analüüs antikehade

suhtes positiivne vähemalt 3-l järjestikusel uuringuvisiidil. 21%-l (13/63) oli analüüs neutraliseerivate

antikehade suhtes positiivne vähemalt ühel korral ja 13%-l (8/63) leiti neutraliseerivaid antikehi

vähemalt 3-l järjestikusel uuringuvisiidil.

Kliinilises uuringus HGT-ELA-038 hinnati 16 kuu kuni 7,5 aasta vanuste laste immunogeensust.

53-nädalase uuringu kestel oli 67,9% (19 patsiendil 28-st) patsientidest vähemalt üks vereproov, mis

oli positiivne idursulfaasi vastaste antikehade suhtes ning 57,1% (16 patsienti 28-st) patsientidest saadi

vähemalt kolmel järjestikusel uuringuvisiidil positiivne antikehade analüüs. Viiskümmend neli

protsenti patsientidest olid positiivsed neutraliseerivate antikehade suhtes vähemalt ühel korral ning

pooled patsiendid olid positiivsed neutraliseerivate antikehade suhtes vähemalt kolmel järjestikusel

uuringuvisiidil.

Kõikidel täieliku deletsiooniga /suure ümberkorraldusega genotüübiga patsientidel tekkisid antikehad

ja enamik neist (7/8) olid ka positiivsed neutraliseerivate antikehade suhtes vähemalt 3 järjestikuse

analüüsi kohaselt. Kõikidel raaminihke/splaissingusaidi mutatsiooniga genotüübiga patsientidel

tekkisid antikehad ja 4/6 olid ka positiivsed neutraliseerivate antikehade suhtes vähemalt

3 järjestikusel uuringuvisiidil. Antikehade suhtes negatiivseid patsiente leidus ainult missensse

mutatsiooniga genotüübi rühmas (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Lapsed

Lastel esinenud kõrvaltoimed olid üldiselt sarnased täiskasvanutel täheldatutega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See

võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest

kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9

Üleannustamine

Elaprase üleannustamise kohta on piiratud hulgal teavet. Tõendid osundavad, et üleannustamine võib

põhjustada mõningatel patsientidel anafülaktilise reaktsiooni (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

5.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: muud seedetrakti ja ainevahetuse ravimid – ensüümid, ATC-kood:

A16AB09.

Toimemehhanism

Hunteri sündroom on X-liiteline haigus, mis on põhjustatud lüsosoomide ensüümi iduronaat-2-

sulfataasi ebapiisavast tasemest. Iduronaat-2-sulfataas kataboliseerib glükoosaminoglükaane (GAG)

dermataansulfaati ja heparaansulfaati oligosahhariidiga seotud sulfaadiosade lõhustamise teel.

Ensüümi iduronaat-2-sulfataasi puudumise või defitsiidi tõttu Hunteri sündroomiga patsientidel

akumuleeruvad glükoosaminoglükaanid progresseeruvalt rakkudes, mis põhjustab rakkude

kongestiooni, organomegaaliat, kudede hävimist ja organsüsteemide funktsioonihäireid.

Idursulfaas on lüsosoomide ensüümi iduronaat-2-sulfataasi puhastatud vorm, mida valmistatakse

inimese rakuliinis, milles luuakse inimese glükosüleerimise profiil, mis on analoogiline loodusliku

ensüümi omale. Idursulfaas eritub 525 aminohappe glükoproteiinina ning sisaldab 8 N-

glükosüleerimiskohta, milles on komplekssed, hübriidsed ja kõrge mannoosi tüüpi

oligosahhariidahelad. Idursulfaasi molekulmass on ligikaudu 76 kD.

Hunteri sündroomiga patsientide ravimisel intravenoosse idursulfaasiga antakse rakkude

lüsosoomidele eksogeenset ensüümi. Mannoos-6-fosfaadi (M6P) jäägid oligosahhariidahelatel

võimaldavad ensüümi spetsiifilist seondumist M6P retseptoritega raku pinnal, mis aitab viia ensüümi

rakku, võttes sihiks rakusisesed lüsosoomid ja sellest tulenevalt akumuleerunud GAG

kataboliseerimise.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Elaprase ohutust ja efektiivsust tõestati kolmes kliinilises uuringus: kahes randomiseeritud,

platseeboga kontrollitud kliinilises uuringus (TKT008 ja TKT024) täiskasvanutel ja üle 5 aasta

vanustel lastel ning ühes avatud ohutusuuringus (HGT-ELA-038) lastel vanuses 16 kuud kuni

7,5 aastat.

Neis kahes randomiseeritud platseeboga kontrollitud kliinilises uuringus osales kokku 108 meessoost

Hunteri sündroomiga patsienti, kellel oli lai sümptomite spekter; 106 patsienti jätkas ravi kahes avatud

jätku-uuringus.

Uuring TKT024

52-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseeboga kontrollitud kliinilises uuringus osalenud

96 patsienti vanuses 5 kuni 31 aastat said Elaprase't 0,5 mg/kg üks kord nädalas (n=32) või 0,5 mg/kg

üle nädala (n=32) või platseebot (n=32). Uuringus osalenud patsientidel oli dokumenteeritud ensüüm

iduronaat-2-sulfataasi aktiivsuse vaegus, prognoositav forsseeritud vitaalkapatsiteet (FVC) < 80% ja

laias spektris haiguse raskusastmed.

Efektiivsuse esmane tulemusnäitaja oli kahest komponendist koosnev liitskoor, mis põhines

lähteseisundis uuringu lõpuks toimunud muutuste summal, mille üheks komponendiks oli kuue minuti

jooksul läbikäidud vahemaa (6 minuti käimistest ehk 6MWT) vastupidavuse mõõduna ja

prognoositava forsseeritud vitaalkapatsiteedi % (FVC) kopsufunktsiooni mõõduna. See tulemusnäitaja

erines üks kord nädalas ravi saanud patsientidel oluliselt platseebot saanud patsientidest (p=0,0049).

Esmase liit-tulemusnäitaja kummagi komponendi, forsseeritud vitaalkapatsiteedis toimunud

absoluutsete muutuste, uriini glükoosaminoglükaani tasemete muutuste, maksa ja põrna mahu,

forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu (FEV

) mõõtmise ja vasaku vatsakese massi muutuste kohta

viidi läbi täiendavad kliinilise kasu analüüsid. Tulemused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Annusega 0,5 mg/kg/nädalas läbi viidud peamise kliinilise uuringu tulemused (uuring

TKT024).

Tulemusnäitaja

52-nädalane ravi

0,5 mg/kg üks kord nädalas

Ühe muutuja põhjal kaalutud

keskmine (standardviga)

Ravi keskmine

vahe platseeboga

võrreldes

(standardviga)

P-väärtus

(platseeboga

võrreldes)

Idursulfaas

Platseebo

Liitnäitaja (6 minuti

käimistest ja

forsseeritud

vitaalkapatsiteedi %)

74,5 (4,5)

55,5 (4,5)

19,0 (6,5)

0,0049

6 minuti käimistest

43,3 (9,6)

8,2 (9,6)

35,1 (13,7)

0,0131

Prognoositav

forsseeritud

vitaalkapatsiteedi %

4,2 (1,6)

-0,04 (1,6)

4,3 (2,3)

0,0650

Forsseeritud

vitaalkapatsiteedi

absoluutne maht

0,23 (0,04)

0,05 (0,04)

0,19 (0,06)

0,0011

Uriini

glükoosaminoglükaani

tasemed (μg

glükoosaminoglükaani

/mg kreatiniini kohta)

-223,3 (20,7)

52,23 (20,7)

-275,5 (30,1)

<0,0001

Maksa mahu

muutus %-des

-25,7 (1,5)

-0,5 (1,6)

-25,2 (2,2)

<0,0001

Põrna mahu

muutus %-des

-25,5 (3,3)

7,7 (3,4)

-33,2 (4,8)

<0,0001

Kokku 11-l patsiendil 31-st (36%) iganädalase ravi rühmas ja 5-l patsiendil 31-st (16%)

platseeborühmas suurenes forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht uuringu lõpuks või enne selle lõppu

vähemalt 0,2 l võrra, mis näitas hingamisteede obstruktsiooni annusest sõltuvat paranemist.

Iganädalase ravi rühmas saavutati patsientidel uuringu lõpuks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu

keskmiselt 15%-line kliiniliselt oluline suurenemine.

Uriini glükoosaminoglükaani tasemed normaliseerusid normaalse vahemiku ülempiirist (määratletud

kui 126,6 µg glükoosaminoglükaani/mg kreatiniini kohta) madalamal tasemel 50%-l patsientidest, kes

said ravi üks kord nädalas.

25 patsiendist, kellel oli uuringu algul iganädalase ravi rühmas ebanormaalselt suur maks, vähenes

80%-l (20 patsiendil) maksa maht uuringu lõpuks normaalse tasemeni.

9 patsiendist, kellel oli uuringu algul iganädalase ravi rühmas ebanormaalselt suur põrn, vähenes

3 patsiendil põrna maht uuringu lõpuks normaalse tasemeni.

Ligikaudu pooltel iganädalase ravi rühma patsientidest (32-st 15; 47%) oli uuringu algul vasaku

vatsakese hüpertroofia, mida määratleti vasaku vatsakese massi indeksiga

103 g/m

. Neist

6 patsiendil (40%) oli vasaku vatsakese mass uuringu lõpuks normaliseerunud.

Kõik patsiendid said selle uuringu jätku-uuringus (TKT024EXT) kuni 3,2 aastat üks kord nädalas

idursulfaasi.

Patsientidel, kes olid algselt randomiseeritud uuringus TKT024 üks kord nädalas idursulfaasi

kasutanud rühma, saavutati 6-minutilise käimistesti vahemaa keskmine maksimaalne pikenemine

20. kuuks ja maksimaalne keskmine prognoositav forsseeritud vitaalkapatsiteedi protsent 16. kuuks.

Kõikidel patsientidel suurenes 6-minutilise käimistestiga läbitud vahemaa enamikul testitud

ajahetkedel ravi algusega võrreldes (TKT024 ravi algus TKT024 idursulfaasipatsientidel ja 53. nädal

TKT024 platseebopatsientidel) keskmiselt statistiliselt olulisel määral, olulised keskmised ja

protsentides suurenemised olid vastavalt vahemikus 13,7 m kuni 41,5 m (maksimaalne 20. kuul) ja

6,4% kuni 13,3% (maksimaalne 24. kuul). Enamikul ajahetkedel paranes algselt TKT024 kord nädalas

ravitud rühma kuulunud patsientidel käimise vahemaa rohkem kui 2 ülejäänud ravirühma patsientidel.

Kõikidel patsientidel suurenes 16. kuuks oluliselt keskmine prognoositav forsseeritud

vitaalkapatsiteedi %, kuigi 36. kuuks sarnanes see ravi alguse tasemele. Patsiendid, kellel oli ravi algul

kõige raskem kopsukahjustus (mõõdetuna prognoositava forsseeritud vitaalkapatsiteedi %-ga),

kaldusid paranema kõige vähem.

Enamikul visiitidel täheldati kõikides ravirühmades ja kõikides endistes TKT024 ravirühmades

absoluutse forsseeritud vitaalkapatsiteedi statistiliselt olulist suurenemist ravi algusega võrreldes.

Keskmised muutused olid 0,07 l kuni 0,31 l ja protsentides 6,3% kuni 25,5% (maksimaalsed 30. kuul).

Keskmised ja protsentides muutused ravi algusega võrreldes olid kõikidel ajahetkedel suurimad

uuringu TKT024 patsientide rühmas, kes olid saanud annuse kord nädalas.

21 patsiendil 31-st TKT024 kord nädalas ravi saanud patsientide rühmast, 24 patsiendil 32-st uuringu

TKT024 iga üle nädala ravi saanud rühmast ja 18 patsiendil 31-st TKT024 platseebo rühmast oli uriini

glükoosaminoglükaanide tasemed normaalse taseme ülempiirist madalamad. Muutused uriini

glükoosaminoglükaanide tasemetes olid kliinilise paranemise esimesed märgid idursulfaasiga

ravimisel ning kõikides ravirühmades täheldati uriini glükoosaminoglükaanide tasemete suurimaid

vähenemisi esimesel 4 ravikuul; alates 4. kuust kuni 36. kuuni toimunud muutused olid vähesed. Mida

kõrgemad olid uriini glükoosaminoglükaanide tasemed ravi algul, seda rohkem vähenesid uriini

glükoosaminoglükaanide tasemed idursulfaasiraviga.

Uuringu TKT024 lõpuks (53. nädal) täheldatud maksa ja põrna mahtude vähenemised püsisid kõikidel

patsientidel ka jätku-uuringu (TKT024EXT) ajal, olenemata sellest, milline ravi neile oli varem

määratud. Maksa maht normaliseerus 24. kuuks 73%-l (52 patsiendil 71-st) patsientidest, kellel oli

olnud ravi algul hepatomegaalia. Peale selle vähenes maksa maht 8. kuuks peaaegu maksimaalselt

kõikidel varem ravitud patsientidel, kusjuures 36. kuuks täheldati vähest suurenemist. Maksa keskmise

mahu vähenemist täheldati olenemata vanusest, haiguse raskusest või IgG antikehade või

neutraliseerivate antikehade olemasolust. Põrna maht normaliseerus 12. ja 24. kuuks 9,7%-l

patsientidest, kes olid uuringus TKT024 üks kord nädalas ravi saanud rühmas ja kellel oli

splenomegaalia.

Südame keskmine vasaku vatsakese massi indeks püsis kõikides TKT024 ravirühmades 36-kuulise

idursulfaasiravi jooksul stabiilne.

Uuringute TKT024 ja TKT024EXT andmete immunogeensuse

post hoc

(tagantjärgi) analüüsi kohaselt

(vt lõik 4.8) oli patsientidel kas missensne või nonsess-/raaminihkemutatsioon. Pärast idursulfaasi

kasutamist 105 nädala jooksul ei mõjutanud antikehade staatus ega genotüüp maksa ja põrna suuruse

vähenemist, 6-minutilise käimistesti vahemaa pikkust, ega mõõdetud forsseeritud vitaalkapatsiteedi

vähenemist. Antikehade suhtes positiivsetel patsientidel vähenes glükoosaminoglükaanide eritumine

uriiniga vähem kui antikehade suhtes negatiivsetel patsientidel. Antikehade tekkimise pikemaajalist

mõju kliinilistele tulemustele ei ole kindlaks määratud.

Uuring HGT-ELA-038

See oli avatud mitmekeskuseline ühe ravirühmaga uuring, milles idursulfaasi infundeeriti Hunteri

sündroomiga meessoost patsientidele vanuses 16 kuud kuni 7,5 aastat.

Idursulfaasiga ravi tulemusena vähenes kuni 60% glükosaminoglükaanide eritumine uriiniga ning

vähenes maksa ja põrna suurus: tulemused olid võrreldavad uuringu TKT024 tulemustega.

Vähenemisi täheldati 18. nädalaks ning need püsisid 53. nädalani. Kõrge antikehade tiitriga

patsientidel oli ravivastus idursulfaasile väiksem, hinnatuna glükoosaminoglükaanide uriiniga

eritumise ning maksa ja põrna suuruse järgi.

Patsientide genotüüpide analüüsid uuringus HGT-ELA-038

Patsiendid liigitati järgmistesse rühmadesse: missenssed (13), täieliku deletsiooni / suure

ümberkorraldusega (8) ning raaminihke/splaissimissaidi mutatsioonid (5). Üks patsient oli liigitamata

/mitteliigitatav.

Täieliku deletsiooni / suure ümberkorraldusega genotüüpi seostati idursulfaasi vastaste antikehade ja

neutraliseerivate antikehade kõrge tiitri tekkimisega kõige sagedamini ning selle puhul esines kõige

tõenäolisemalt nõrgenenud ravivastust ravimile. Individuaalset kliinilist tulemust ei olnud siiski

võimalik antikehade tekkimise ega genotüübi põhjal täpselt prognoosida.

Kasulikkuse kohta häire neuroloogilistele nähtudele tõendavad kliinilised andmed puuduvad.

Ravim on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel. See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole

olnud võimalik saada ravimpreparaadi kohta täielikku teavet.

Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud kogu uue teabe ning

vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.

5.2

Farmakokineetilised omadused

Idursulfaasi omastatakse selektiivsete retseptoritega vahendatud mehhanismide kaudu, mille hulka

kuulub seondumine mannoos 6-fosfaadi retseptoritega. Pärast rakku sisenemist lokaliseerub see raku

lüsosoomides, piirates sellega valgu jaotumist. Idursulfaasi lagunemine saavutatakse üldiselt hästi

arusaadavate valgu hüdrolüüsi mehhanismidega, millega produtseeritakse väikesi peptiide ja

aminohappeid, seega neerude ja maksa funktsioonide kahjustused ei tohiks idursulfaasi

farmakokineetikat mõjutada.

Uuringutes TKT024 (0,5 mg/kg nädalas saanud ravirühm) ja HGT-ELA-038 esimese infusiooni ajal

1. nädalal mõõdetud farmakokineetilised parameetrid on esitatud allpool tabelites 3 ja 4, vastavalt

vanuse ja kehakaalu alusel.

Tabel 3. Farmakokineetilised parameetrid 1. nädalal olenevalt vanusest uuringutes TKT024 ja

HGT-ELA-038

Uuring

HGT-ELA-038

TKT024

Vanus (aastad)

1,4 kuni 7,5

(n = 27)

5 kuni 11

(n = 11)

12 kuni 18

(n = 8)

> 18

(n = 9)

(μg/ml)

Keskmine ±

standardhälve

1,3 ± 0,8

1,6 ± 0,7

1,4 ± 0,3

1,9 ± 0,5

0-∞

(min*μg/ml)

Keskmine ±

standardhälve

224,3 ± 76,9

238 ± 103,7

196 ± 40,5

262 ± 74,5

Kliirens

(ml/min/kg)

Keskmine ±

standardhälve

2,4 ± 0,7

2,7 ± 1,3

2,8 ± 0,7

2,2 ± 0,7

EMA/529536/2016

EMEA/H/C/000700

Kokkuvõte üldsusele

Elaprase

idursulfaas

See on ravimi Elaprase Euroopa avaliku hindamisaruande kokkuvõte. Selles selgitatakse, kuidas

inimravimite komitee hindas ravimit ja otsustas toetada müügiloa andmist; samuti esitatakse komitee

soovitused, kuidas ravimit kasutada.

Mis on Elaprase?

Elaprase on ravim, mis sisaldab toimeainena idursulfaasi. Seda turustatakse infusioonilahuse (veeni

tilgutatava lahuse) kontsentraadina.

Milleks Elapraset kasutatakse?

Elapraset kasutatakse Hunteri sündroomiga patsientide raviks. Ravim on ette nähtud pikaajaliseks

kasutamiseks.

Hunteri sündroom ehk II tüüpi mukopolüsahharidoos on harvaesinev pärilik haigus, mis ilmneb

eelkõige meessoost patsientidel. Hunteri sündroomiga patsiendi organism ei tooda ensüümi iduronaat-

2-sulfataasi. See ensüüm on vajalik organismi teatud ainete, glükosaminoglükaanide lagundamiseks.

Et Hunteri sündroomiga patsiendi organismis need ained ei lagune, ladestuvad glükosaminoglükaanid

ajapikku enamikus elundeis ning kahjustavad neid. See põhjustab väga mitmesuguseid sümptomeid,

eelkõige hingamisraskusi ja kõndimisraskusi. Kui neid sümptomeid ei ravita, muutuvad need aja

jooksul üha raskemaks.

Et Hunteri sündroomiga patsientide arv on väike ja see haigus esineb harva, nimetati Elaprase

11. detsembril 2001 harvikravimiks.

Elaprase on retseptiravim.

30 Churchill Place

Canary Wharf

London E14 5EU

United Kingdom

An agency of the European Union

Telephone

+44 (0)20 3660 6000

Facsimile

+44 (0)20 3660 5555

Send a question via our website

www.ema.europa.eu/contact

© European Medicines Agency, 2016. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged.

Kuidas Elapraset kasutatakse?

Ravi Elaprasega võib toimuda üksnes Hunteri sündroomi või muude ainevahetust mõjutavate pärilike

haiguste ravis kogenud arsti või tervishoiutöötaja järelevalve all.

Elapraset infundeeritakse igal nädalal veeni annuses 0,5 mg kehamassi kg kohta. Infusioon peab

kestma kolm tundi. Kui patsiendil ei teki infusioonireaktsioone (lööve, sügelus, palavik, peavalu, kõrge

vererõhk või õhetus), võib infusiooni kestust järk-järgult vähendada ühe tunnini.

Patsientidel, kes taluvad haiglas infusiooni mitme kuu kestel hästi, võib alustada infundeerimisega

kodus. Kodus infundeerimine peab toimuma arsti või meditsiiniõe järelevalve all.

Kuidas Elaprase toimib?

Elaprase toimeaine idursulfaas on inimensüümi iduronaat-2-sulfataasi koopia. See asendab Hunteri

sündroomiga patsiendi organismis puuduvat või defektset ensüümi. Ensüüm aitab lagundada

glükosaminoglükaane ja peatab nende ladestumise organismi kudedes ning aitab sel viisil vähendada

haiguse sümptomeid.

Kuidas Elapraset uuriti?

Elaprase põhiuuringus osales 96 meessoost patsienti vanuses 5–31 eluaastat; uuringus võrreldi

Elapraset platseeboga (näiva ravimiga). Efektiivsuse põhinäitajad olid kopsutalitlus (forsseeritud

vitaalkapatsiteet: suurim õhumaht, mille patsient suudab pärast suurimat sissehingamist jõuliselt välja

hingata) ja teepikkus, mille patsient suudab läbida kuue minuti jooksul; need näitajad mõõdavad

haiguse üldmõju südamele, kopsudele, liigestele ja muudele elunditele. Põhinäitajaid mõõdeti uuringu

alguses ja pärast üheaastast ravi.

Milles seisneb uuringute põhjal Elaprase kasulikkus?

Elaprase parandas nii patsiendi kopsutalitlust kui ka kõndimissuutlikkust. Uuringu algul suutsid

patsiendid kuue minuti jooksul kõndida ligikaudu 395 m. Ühe aasta möödudes suurenes patsientide

kõndimiskaugus Elaprase uuringurühmas keskmiselt 43 m võrra ja platseeborühmas 8 m võrra. Samuti

parandas ravim kopsutalitlust, samal ajal kui platseebot saanud patsientidel see veidi halvenes.

Mis riskid Elaprasega kaasnevad?

Elaprase kõige sagedamad kõrvalnähud on seotud infusiooniga, sh nahareaktsioonid (lööve või

sügelus), palavik, peavalu, kõrge vererõhk ja õhetus. Muud kõrvalnähud (esinenud enam kui 1

patsiendil 10st) on vilisev hingamine, düspnoe (õhupuudustunne), kõhuvalu, iiveldus, düspepsia

(kõrvetised), kõhulahtisus, oksendamine, infusioonikoha turse ja rindkerevalu. Mõnel Elapraset võtnud

patsiendil on esinenud raskeid allergiareaktsioone. Elaprase kohta teatatud kõrvalnähtude täielik

loetelu on pakendi infolehel.

Elapraset ei tohi kasutada patsiendid, kellel on olnud idursulfaasi või selle ravimi mis tahes muu

koostisaine suhtes raske või eluohtlik (anafülaktiline) allergiareaktsioon või kui allergia ei ole ohjatav.

Patsientidele, kellel on olnud raskeid allergiareaktsioone, tuleb Elapraset manustada ettevaatlikult ja

infusiooni vältel on vajalik kogenud personali ja elustamisvahendite kättesaadavus.

Elaprase

Error! Unknown document property name.

Lk 2/3

Miks Elaprase heaks kiideti?

Inimravimite komitee järeldas, et uuringus osutatud patsiendiseisundi paranemine on vaatamata

piiratud ulatusele Hunteri sündroomi ravis siiski kliiniliselt kasulik. Komitee otsustas, et Elaprase

kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ning soovitas anda ravimi müügiloa.

Elaprase müügiluba anti erandkorras. See tähendab, et kuna haigus on haruldane, ei ole olnud

võimalik Elaprase kohta saada täielikku teavet. Euroopa Ravimiamet vaatab kogu võimaliku uue teabe

igal aastal läbi ja vajaduse korral uuendab käesolevat kokkuvõtet.

Mis teavet Elaprase kohta veel oodatakse?

Elapraset turustav ettevõte uurib ravimi pikaajalist mõju eelkõige kopsudele, südamele ja

veresoonkonnale, samuti kas organism tekitab antikehi, mis võivad mõjutada ravimi ohutust ja

efektiivsust.

Mis meetmed võetakse, et tagada Elaprase ohutu ja efektiivne kasutamine?

Elaprase ohutu ja efektiivse kasutamise soovitused ja ettevaatusmeetmed tervishoiutöötajatele ja

patsientidele on lisatud ravimi omaduste kokkuvõttesse ja pakendi infolehele.

Muu teave Elaprase kohta

Euroopa Komisjon andis Elaprase müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, 8. jaanuaril

2007.

Euroopa avaliku hindamisaruande täistekst Elaprase kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/Find

medicine/Human medicines/European public assessment reports. Kui vajate Elaprasega toimuva ravi

kohta lisateavet, lugege palun pakendi infolehte (mis on samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa)

või pöörduge oma arsti või apteekri poole.

Harvikravimite komitee arvamuse kokkuvõte Elaprase kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/Find

medicine/Human medicines/Rare disease designation.

Kokkuvõtte viimane uuendus: 09-2016.

Elaprase

Error! Unknown document property name.

Lk 3/3

Vergelijkbare producten

Zoekwaarschuwingen met betrekking tot dit product

Bekijk de geschiedenis van documenten

Deel deze informatie