Firdapse (previously Zenas)

Euroopa Liit - eesti - EMA (European Medicines Agency)

Infovoldik Infovoldik (PIL)

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused (SPC)

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande (PAR)

19-08-2014

Toimeaine:
amifampridiin
Saadav alates:
SERB SA
ATC kood:
N07XX05
INN (Rahvusvaheline Nimetus):
amifampridine
Terapeutiline rühm:
Muud närvisüsteemi ravimid,
Terapeutiline ala:
Lambert-Eaton müasteense sündroom
Näidustused:
Lambert-Eatoni myasteniidi sündroomi (LEMS) sümptomaatiline ravi täiskasvanutel.
Toote kokkuvõte:
Revision: 20
Volitamisolek:
Volitatud
Müügiloa number:
EMEA/H/C/001032
Loa andmise kuupäev:
2009-12-23
EMEA kood:
EMEA/H/C/001032

Dokumendid teistes keeltes

Infovoldik Infovoldik - bulgaaria

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - bulgaaria

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - bulgaaria

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - hispaania

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - hispaania

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hispaania

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - tšehhi

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - tšehhi

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - tšehhi

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - taani

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - taani

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - taani

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - saksa

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - saksa

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - saksa

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - kreeka

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - kreeka

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - kreeka

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - inglise

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - inglise

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - inglise

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - prantsuse

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - prantsuse

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - prantsuse

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - itaalia

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - itaalia

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - itaalia

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - läti

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - läti

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - läti

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - leedu

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - leedu

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - leedu

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - ungari

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - ungari

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - ungari

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - malta

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - malta

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - malta

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - hollandi

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - hollandi

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hollandi

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - poola

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - poola

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - poola

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - portugali

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - portugali

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - portugali

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - rumeenia

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - rumeenia

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rumeenia

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - slovaki

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - slovaki

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - slovaki

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - sloveeni

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - sloveeni

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - sloveeni

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - soome

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - soome

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - soome

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - rootsi

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - rootsi

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rootsi

19-08-2014

Infovoldik Infovoldik - norra

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - norra

26-11-2020

Infovoldik Infovoldik - islandi

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - islandi

26-11-2020

Infovoldik Infovoldik - horvaadi

26-11-2020

Toote omadused Toote omadused - horvaadi

26-11-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - horvaadi

19-08-2014

Lugege kogu dokumenti

B. PAKENDI INFOLEHT

Pakendi infoleht: teave kasutajale

FIRDAPSE 10 mg tabletid

Amifampridiin

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut

ohutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teatades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.

Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime

võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on FIRDAPSE ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne FIRDAPSE kasutamist

Kuidas FIRDAPSEt kasutada

Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas FIRDAPSEt säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on FIRDAPSE ja milleks seda kasutatakse

FIRDAPSEt kasutatakse sümptomite ravimiseks täiskasvanutel närvide ja lihaste haiguse puhul, mida

nimetatakse Lamberti-Eatoni müasteeniliseks sündroomiks (LEMS). See haigus kahjustab

närviimpulsside ülekannet lihastele, mille tagajärjeks on lihasnõrkus. Haigus võib olla seotud teatud

kasvajavormidega (LEMSi paraneoplastiline vorm) ja võib esineda ka nende puudumisel (LEMSi

mitte-paraneoplastiline vorm).

Selle haiguse all kannatavatel patsientidel on häiritud keemilise aine atsetüülkoliini vabanemine, mis

vahendab närviimpulsse lihastele, mistõttu osad või kõik närvisignaalid ei jõua lihaseni.

FIRDAPSE toime seisneb atsetüülkoliini vabanemise soodustamises ja see aitab närvisignaalidel jõuda

lihasteni.

2.

Mida on vaja teada enne FIRDAPSE kasutamist

FIRDAPSEt ei tohi kasutada

kui olete amifampridiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline;

kui teil on ravimata astma;

kui te põete epilepsiat;

koos ravimitega, mis võivad muuta teie südame elektrilist aktiivsust (pikendada QT-intervalli,

see on nähtav elektrokardiogrammis), näiteks:

sultopriid (ravim, mida kasutatakse täiskasvanutel teatud tüüpi käitumishäirete

raviks);

rütmihäirete ravimid (nt disopüramiid);

seedehäirete ravimid (nt tsisapriid, domperidoon);

infektsiooniravimid – antibiootikumid (nt rifampitsiin) ja seenevastased ravimid (nt

ketokonasool);

koos ravimitega, mille korral raviannuste ja suurima ohutu annuse erinevused on väikesed;

kui teil esineb kaasasündinud südamerikkeid (kaasasündinud QT-sündroomid).

Kahtluste tekkimisel pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne FIRDAPSE võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teavitage oma raviarsti, kui teil

on astma;

on varem olnud tõmblusi (krampe);

on neeruprobleemid;

on maksaprobleemid.

Teie raviarst jälgib tähelepanelikult FIRDAPSE toimet ja võib vajaduse korral muuta teie teiste

ravimite annuseid. Arst jälgib ka teie südame tööd ravi algul ja kord aastas edaspidi.

Kui teil esineb LEMS, ent te ei põe vähktõbe, hindab teie raviarst enne ravi alustamist hoolikalt vähi

võimalikku riski FIRDAPSE võtmisel.

Teavitage FIRDAPSE võtmisest kõiki arste, kellega ravi ajal kokku puutute.

Ravi tuleb katkestada ja teavitada viivitamatult oma raviarsti, kui on tekkinud:

tõmblused (krambid);

astma.

Muud ravimid ja FIRDAPSE

Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Mõningate ravimitega võib tekkida FIRDAPSE samaaegsel kasutamisel koostoimeid. Koos

FIRDAPSEga ei tohi kasutada järgmisi ravimeid:

ravimid, mis võivad muuta teie südame elektrilist aktiivsust (QT-intervalli pikenemine – nähtav

elektrokardiogrammil), nt sultopriid, disopüramiid, tsisapriid, domperidoon, rifampitsiin ja

ketokonasool (vt “Ärge kasutage FIRDAPSEt”).

Eriti oluline on teavitada oma raviarsti juhul, kui kasutate või kavatsete kasutada mõnda järgnevatest

ravimitest:

malaariaravimid (nt halofantriin ja meflokviin);

tramadool (valuvaigisti);

antidepressandid – tritsüklilised antidepressandid (nt klomipramiin, amoksapiin), selektiivsed

serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (nt tsitalopraam, dapoksetiin) ja atüüpilised

antidepressandid (nt bupropioon);

ravimid vaimsete häirete korral (nt haloperidool, karbamasepiin, kloorpromasiin, klosapiin);

Parkinsoni tõve ravimiseks kasutatavad ravimid – antikoliinergikumid (nt triheksüülfenidüül,

mesülaat), MAO-B inhibiitorid (nt selegiliin, deprenüül), KOMTi inhibiitorid (nt entakapoon);

allergiaravimid – antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool, tsimetidiin);

lihaslõõgastid (nt mivakuurium, piperkuurium, suksametoon);

rahustid (nt barbituraadid).

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi

kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

FIRDAPSEt ei tohi kasutada raseduse ajal. Kogu ravi kestel tuleb kasutada tõhusat rasestumisvastast

meetodit. Kui rasedus ilmneb alles ravi käigus, tuleb sellest kohe teavitada oma raviarsti.

Ei ole teada, kas FIRDAPSE eritub rinnapiima. Pidage nõu oma arstiga FIRDAPSE kasutamise

jätkamise riskide ja kasutegurite üle imetamise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

See ravim võib põhjustada unisust, pearinglust, tõmblusi (krambid) ja nägemise hägustumist, mis

võivad mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Nimetatud kõrvaltoimete tekkel

ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

3.

Kuidas FIRDAPSEt kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,

pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie ravimiannuse on määranud raviarst teie sümptomite tugevuse ja teatavate geneetiliste tegurite

põhjal. See annus sobib ainult teile.

Algannus on 5 mg (pool tabletti) amifampridiini kolm korda ööpäevas (15 mg ööpäevas). Teie raviarst

võib seda annust aeglaselt suurendada algul 5 mg (poole tableti) kaupa nelja korrani päevas (20 mg

ööpäevas). Seejärel võib raviarst annuse suurendamist jätkata, lisades 5 mg (pool tabletti) ööpäevas

iga 4…5 päeva järel.

Suurim soovitatav annus on 60 mg ööpäevas (kokku kuus tabletti, mis on jagatud eri

manustamiskordade vahel). Kui ööpäevane annus ületab 20 mg, tuleb see jaotada kaheks kuni neljaks

eraldi annuseks. Üksikannus ei tohi ületada 20 mg (kaks tabletti).

Tablettidel on poolitusjoon, mis võimaldab neid jagada kaheks. Tabletid tuleb alla neelata koos klaasi

veega ning võtta toidukorra ajal.

Maksa-/neeruprobleemidega patsiendid

FIRDAPSE kasutamisel maksa- või neeruprobleemidega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Mõõduka

või raske maksa- või neeruhäiretega patsientidel on FIRDAPSE soovitatav algannus 5 mg (pool

tabletti) ööpäevas. Kergete maksa- või neeruhäiretega patsientidel on FIRDAPSE soovitatav

ööpäevane algannus 10 mg (5 mg kaks korda ööpäevas). Nendel patsientidel tuleb FIRDAPSE annust

suurendada aeglasemalt (5 mg kaupa iga 7 päeva järel) kui maksa- või neeruprobleemideta

patsientidel. Ükskõik milliste kõrvaltoimete tekkel pidage nõu oma raviarstiga, sest annuse

suurendamine tuleb võib-olla peatada.

Kui te võtate FIRDAPSEt rohkem, kui ette nähtud

Kui te võtate FIRDAPSEt rohkem kui ette nähtud, võib teil tekkida oksendamine või kõhuvalu.

Nimetatud sümptomite tekkimisel pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole.

Kui te unustate FIRDAPSEt võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Jätkake ravi arsti ettekirjutuste

kohaselt.

Kui te lõpetate FIRDAPSE võtmise

Ravi lõpetamisel võite tunda selliseid sümptomeid nagu väsimus, reflekside aeglustumine ja

kõhukinnisus. Ärge katkestage ravi arstiga nõu pidamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ravi tuleb katkestada ja pöörduda kohe oma arsti poole, kui on tekkinud:

krambid;

astma.

Väga sagedad kõrvaltoimed, mida võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10st, on:

kipitustunne ja tuimus suu ja jäsemete (käe- ja jalalabade) piirkonnas;

vähenenud tundlikkus puudutustele või aistingutele;

iiveldus;

pearinglus;

suurenenud higistamine, külm higi.

Sagedad kõrvaltoimed, mida võib esineda kuni 1 inimesel 10st, on:

kõhuvalu;

külmad käed ja jalad.

Muud kõrvaltoimed

Enamiku kõrvaltoimete tugevus ja esinemissagedus sõltub teile määratud annusest. On esinenud ka

järgmisi kõrvaltoimeid (esinemissagedusi ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

Raynaud’ sündroom (vereringehäired sõrmedes ja varvastes);

kõhulahtisus;

krambid;

köha, liigne või viskoosne lima hingamisteedes, astmahoog astmaatikutel või varem astmat

põdenud patsientidel;

nägemise hägustumine;

südame rütmihäired, kiired või ebaregulaarsed südamelöögid (südamepekslemine);

nõrkus, väsimus, peavalu;

ärevus, unehäired, uimasus;

korea (liikumishäire), müokloonia (lihasspasm või -tõmblus);

teatud maksaensüümide (transaminaaside) aktiivsuse suurenemine veres.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla

ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku

teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.

Kuidas FIRDAPSEt säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast ‘Kõlblik kuni/EXP’.

Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida FIRDAPSE sisaldab

Toimeaine on amifampridiin. Üks tablett sisaldab amifampridiinfosfaati koguses, mis

vastab 10 mg amifampridiinile.

Teised koostisained on mikrokristalliline tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid ja

kaltsiumstearaat.

Kuidas FIRDAPSE välja näeb ja pakendi sisu

Valge ümmargune tablett, lameda pinnaga ühel küljel ja poolitusjoonega teisel küljel.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Üksikannuselised perforeeritud ja termoformeeritud blisterpakendid (termoformeeritud

alumiinium-PVC/PVDC laminaatlehed), mis sisaldavad 10 tabletti.

Üks karp sisaldab 100 tabletti, mis on jaotatud 10 ravimilehele 10 tableti kaupa.

Müügiloa hoidja

SERB S.A.

Avenue Louise 480

1050 Bruxelles

Belgia

Tootjad

EXCELLA GmbH & Co. KG

Nürnberger Strasse 12

90537 Feucht

Saksamaa

SERB S.A.

Avenue Louise 480

1050 Bruxelles

Belgia

Infoleht on viimati uuendatud

Ravim on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel.

See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada selle ravimi kohta täielikku

teavet.

Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi ravimi kohta saadud kogu uue teabe ning vajadusel

ajakohastatakse seda infolehte.

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu

Lugege kogu dokumenti

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut

ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.

Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

FIRDAPSE 10 mg tabletid

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab amifampridiinfosfaati koguses, mis vastab 10 mg amifampridiinile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.

RAVIMVORM

Tablett.

Valge ümmargune tablett lameda pinnaga ühel küljel ja poolitusjoonega teisel küljel.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Lamberti-Eatoni müasteenilise sündroomi (LEMS) sümptomaatiline ravi täiskasvanutel.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama selle haiguse ravis kogenud arsti järelevalve all.

Annustamine

FIRDAPSEt tuleb manustada üksikannusteks jaotatuna kolm või neli korda ööpäevas. Soovitatav

algannus on 15 mg amifampridiini ööpäevas, mida võib suurendada iga 4…5 päeva järel 5 mg kaupa

maksimumannuseni 60 mg ööpäevas. Üksikannus ei tohi ületada 20 mg.

Tablette tuleb võtta koos toiduga. Lisateavet amifampridiini biosaadavuse kohta tühja ja täis kõhuga vt

lõik 5.2.

Ravi katkestamisel võib patsientidel tekkida mõningaid Lamberti-Eatoni müasteenilise sündroomi

sümptomeid.

Neeru- või maksakahjustus

FIRDAPSE kasutamisel neeru- või maksakahjustusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Mõõduka või

raske neeru- või maksafunktsiooni häire korral on soovitatav amifampridiini algannus 5 mg (pool

tabletti) üks kord ööpäevas. Kerge neeru- või maksafunktsiooni häirega patsientidel on soovitatav

amifampridiini algannus 10 mg ööpäevas (5 mg kaks korda ööpäevas). Selliseid patsiente tuleb tiitrida

aeglasemalt kui neid, kellel neeru- või maksakahjustust ei ole. Annust suurendatakse 5 mg kaupa

iga 7 päeva järel. Kõrvaltoimete tekkimisel tuleb annuse suurendamine katkestada

(vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed

FIRDAPSE ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 17 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Ainult suukaudne.

4.3

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Epilepsia.

Astma, mis ei allu ravile.

Samaaegne kasutamine koos sultopriidiga (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Samaaegne kasutamine koos kitsa terapeutilise aknaga ravimpreparaatidega (vt lõik 4.5).

Samaaegne kasutamine koos teadaolevalt QTc-intervalli pikendavate ravimpreparaatidega.

Kaasasündinud QT-sündroomidega patsiendid (vt lõik 4.4)

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neeru- ja maksakahjustus

Neerukahjustusega patsientidel on amifampridiini farmakokineetikat hinnatud ühe annusega I faasi

uuringus (vt lõik 5.2).

Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Võttes arvesse märkimisväärselt

suurenenud ravimi kokkupuuteriski, tuleb neeru- või maksakahjustusega patsiente hoolikalt jälgida.

Amifampridiini annust tuleb neeru- ja maksakahjustusega patsientidel tiitrida aeglasemalt kui

normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga haigetel. Kõrvaltoimete tekkimisel tuleb annuse

suurendamine katkestada (vt lõik 4.2).

Krambihood

Kokkupuudet amifampridiiniga seostatakse epileptiliste hoogude suurenenud tekkeriskiga. Hoogude

tekkerisk on annusest sõltuv ja on epileptilist läve alandavate riskiteguritega patsientidel tõusnud;

soodustav tegur on ka kooskasutamine teiste ravimitega, mis teadaolevalt langetavad epileptilist läve

(vt lõik 4.5). Krambihoogude tekkel tuleb ravi katkestada.

Kartsinogeensuse risk

Kaheaastases kartsiongeensusuuringus täheldati amifampridiiniga ravitud rottidel healoomulisi ja

pahaloomulisi švannoome (vt lõik 5.3). Amifampridiin ei olnud in vitro ja in vivo katsetes

standardpatareis genotoksiline. Korrelatsioon amifampridiini kasutamise ja kasvajate arenemise vahel

inimestel on praegu teadmata.

Enamik švannoome on healoomulised ja asümptomaatilised. Need võivad esineda paljudes

asukohtades, mistõttu võib kliiniline esitus erineda. Švannoomi diagnoosimist tuleb kaaluda

patsientidel, kellel esineb sümptomeid, nagu kompamisel valulik mass, või kompressiivsele

neuropaatiale sarnaseid sümptomeid. Švannoomid on üldiselt aeglase kasvuga ja võivad eksisteerida

kuid või aastaid ilma sümptomeid tekitamata. Amifampridiiniga ravi jätkamine tuleb iga švannoomiga

patsiendi puhul üle vaadata.

Amifampridiini tuleb kasutada ettevaatusega suurema švannoomiriskiga patsientide, näiteks selliste

puhul, kellel on anamneesis sedalaadi kasvajad, 2. tüüpi neurofibromatoos või švannomatoos.

Toimed südamele

Kliiniline ja elektrokardiogrammi (EKG) jälgimine on näidustatud ravi alguses ning seejärel aastaste

intervallidega. Südame rütmihäiretele viitavate tunnuste ja sümptomite tekkel tuleb EKG-uuring teha

kohe.

Kaasuvad haigused

Patsientidele tuleb öelda, et nad teavitaksid ravimi kasutamisest kõiki arste, kelle vastuvõtule nad

satuvad, sest vajalikuks võib osutuda kaasuva haiguse (eelkõige astma) hoolikas jälgimine.

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed

Ainevahetuse või aktiivse sekretsiooni abil elimineeritavad ravimpreparaadid

Amifampridiini toime kohta teiste ravimpreparaatide ainevahetusele või aktiivsele sekretsioonile

andmed puuduvad. Seetõttu tuleb olla eriti ettevaatlik patsientidega, kes saavad samaaegset ravi

metabolismi või aktiivse sekretsiooni abil erituvate ravimpreparaatidega. Võimaluse korral on

soovitatav patsiente jälgida. Samal ajal manustatava ravimpreparaadi annust tuleb vajaduse korral

kohandada. Kitsa terapeutilise aknaga ravimpreparaatide samaaegne kasutamine on vastunäidustatud

(vt lõik 4.3).

Ained, mis pärsivad olulisel määral ravimpreparaate metaboliseerivate ensüümide toimet (vt lõik 5.2)

Tugevad ensüümi tsütokroom P450 (CYP450) inhibiitorid (nt tsimetidiin, ketokonasool) tõenäoliselt

ei pärsi amifampridiini metabolismi inimese N-atsetüültransferaasi ensüümide (NAT) toimel, mistõttu

suureneks kokkupuude amifampridiiniga. In vitro CYP450 inhibeerimise uuringu tulemuste kohaselt

ei osale amifampridiin tõenäoliselt ainevahetusel põhinevates kliinilistes ravimite koostoimetes, mis

on seotud CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6, CYP2E1 ja

CYP3A4 kaudu toimuva samaaegselt manustatavate ravimite metabolismi pärssimisega. Tugeva

ensüümiinhibiitori või renaalse transporteri inhibiitoriga ravi alustamisel tuleb patsiente siiski

hoolikalt jälgida kõrvaltoimete suhtes. Tugeva inhibiitoriga ravi katkestamisel tuleb patsiente jälgida

ravi tõhususe suhtes, sest vajalikuks võib osutuda amifampridiini annuse suurendamine.

Ained, mis tugevdavad olulisel määral ravimpreparaate metaboliseerivate ensüümide toimet (vt

lõik 5.2)

In vitro uuringute tulemuste kohaselt on vähe potentsiaali ravimite koostoimete tekkimiseks, mis on

põhjustatud amifampridiini poolsest ensüümide CYP1A2, CYP2B6 ja CYP3A4 indutseerimisest.

Farmakodünaamilised koostoimed

Amifampridiini farmakodünaamilisi omadusi arvesse võttes on kooskasutamine sultopriidiga või teiste

ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad QT-intervalli pikenemist (nt disopüramiid, tsisapriid,

domperidoon, rifampitsiin ja ketokonasool), vastunäidustatud, sest selline kombinatsioon võib viia

ventrikulaarse tahhükardia, eriti aga torsades de pointes’i riski suurenemisele (vt lõigud 4.3 ja 5.1).

Kombinatsioonid, mis nõuavad kasutamisel ettevaatust

Ravimpreparaadid, mis teadaolevalt alandavad epileptilist läve

Amifampridiini kooskasutamine ainetega, mis teadaolevalt alandavad epileptilist läve, võib

suurendada hoogude tekkeriski. Otsus lisada raviskeemile prokonvulsante või epileptilist läve

alandavaid aineid peab seotud riskide tõsidust arvesse võttes olema hoolikalt läbi mõeldud. Nende

ainete hulka kuulub enamik antidepressante (tritsüklilised antidepressandid, selektiivsed serotoniini

tagasihaarde inhibiitorid), neuroleptikumid (fenotiasiinid ja butürofenoonid), meflokviin, bupropioon

ja tramadool (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Kombinatsioonid, mis väärivad eraldi tähelepanu

Atropiinsete toimetega ravimpreparaadid

Amifampridiini kooskasutamine atropiinseid toimeid omavate ravimpreparaatidega võib vähendada

mõlema aktiivse toimeaine tõhusust, mistõttu väärib eraldi tähelepanu. Atropiinsete toimetega

ravimpreparaatide hulka kuuluvad tritsüklilised antidepressandid, enamik H1 atropiinseid

antihistamiinikume, antikolinergikumid, parkinsonismivastased ained, atropiinsed spasmolüütikumid,

disopüramiid, fenotiasiinsed neuroleptikumid ja klosapiin.

Koliinergiliste toimetega ravimpreparaadid

Amifampridiini kooskasutamine koliinergiliste ravimpreparaatidega (nt otsese või kaudse toimega

koliinesteraasi inhibiitorid) võib põhjustada mõlema ravimi toime tugevnemist, mistõttu tuleb seda

eraldi silmas pidada.

Mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksandid

Amifampridiini ja mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksantide (nt mivakuurium, piperkuurium)

kooskasutamine võib põhjustada mõlema ravimi toime nõrgenemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas

pidada.

Depolariseeriva toimega lihasrelaksandid

Amifampridiini ja depolariseeriva toimega lihasrelaksantide (nt suksametoon) kooskasutamine võib

põhjustada mõlema ravimi toime nõrgenemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas pidada.

4.6

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

FIRDAPSEt ei tohi kasutada raseduse ajal. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal FIRDAPSEga

kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Amifampridiini kasutamise kohta rasedatel

kliinilised andmed puuduvad. Amifampridiinil ei ole täheldatud toimet küülikute embrüo ja loote

elujõulisusele ega arengule; samas rottide puhul täheldati surnult sündinud järglastega emasloomade

arvu kasvu (vt lõik 5.3).

Imetamine

Ei ole teada, kas amifampridiin eritub rinnapiima. Olemasolevad andmed reproduktiivsuse kohta

loomadel on näidanud amifampridiini sisaldumist lakteerivate emasloomade piimas. Rinnapiimast

toituvatel vastsündinud loomadel ei tekitanud amifampridiini imendumine piima kõrvaltoimeid.

Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine FIRDAPSEga tuleb otsustada,

arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Amifampridiini toime kohta reproduktiivfunktsioonile on olemas mittekliinilised ohutusandmed.

Mittekliinilistes amifampridiini uuringutes ei täheldatud fertiilsuse halvenemist (vt lõik 5.3).

4.7

Toime reaktsioonikiirusele

Amifampridiin võib põhjustada kõrvaltoimeid (nt unisus, pearinglus, krambihood ja nägemise

hägustumine), mis võivad mõjutada kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise

võimet (vt lõik 4.8).

4.8

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on paresteesiad (nt perifeersed ja peribukaalsed

paresteesiad) ja seedetrakti häired (nt epigastralgia, kõhulahtisus, iiveldus ja kõhuvalu). Enamiku

kõrvaltoimete tugevus ja esinemissagedus on annusest sõltuv.

Amifampridiini kõrvaltoimed on esitatud allpool tabelis 1.

Kõrvaltoimete tabel

Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),

aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata

(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud

tõsiduse vähenemise järjekorras.

Esinemissagedusi hinnati kliinilise uuringu põhjal, milles hinnati amifampridiini toimet südame

repolarisatsioonile ühekordse annuse 30 mg või 60 mg manustamisel tervetele vabatahtlikele.

Tabel 1.

FIRDAPSE kasutamisel teatatud kõrvaltoimed

MedDRA

organsüsteemi

klass

MedDRA

eelistatav termin

Esinemissagedus

Psühhiaatrilised

häired

unehäired, ärevus

teadmata

Närvisüsteemi

häired

krambid, korea, müokloonia, uimasus, nõrkus,

väsimus, peavalu

teadmata

pearinglus

, hüpesteesia

, paresteesia

väga sage

Silma kahjustused

nägemise hägustumine

teadmata

Südame häired

südame rütmihäired, südamepekslemine

teadmata

Vaskulaarsed

häired

Raynaud’ sündroom

teadmata

jäsemete külmetamine

sage

Respiratoorsed,

rindkere ja

mediastiinumi

häired

bronhiaalne hüpersekretsioon, astmahoog

astmaatikutel või astma anamneesiga patsientidel,

köha

teadmata

Seedetrakti häired

suu hüpesteesia

, suu paresteesia

, perifeersed ja suu

ümbruse paresteesiad, iiveldus

väga sage

kõhuvalu

sage

kõhulahtisus, epigastralgia

teadmata

Maksa ja sapiteede

häired

maksaensüümide (transaminaaside) aktiivsuse

suurenemine

teadmata

Naha ja

nahaaluskoe

kahjustused

hüperhidroos

, külm higi

väga sage

1

Amifampridiini toime uurimiseks südame polarisatsioonile ühekordse annuse 30 mg või 60 mg

manustamisega tervetele vabatahtlikele läbiviidud kliinilises uuringus esinenud kõrvaltoimed.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See

võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest

kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9

Üleannustamine

Üleannustamise kohta on kliinilisi andmeid vähe. Ägeda üleannustamise korral tekivad muuhulgas

oksendamine ja kõhuvalu. Üleannustamise korral peab patsient ravi katkestama. Spetsiifiline

vastumürk ei ole teada. Kliinilise näidustuse olemasolul ja tähtsamate näitajate hoolikale jälgimisele

vastavalt tuleb tagada toetav ravi.

5.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, ATC-kood: N07XX05.

Toimemehhanism

Amifampridiin blokeerib potentsiaalisõltuvaid kaaliumikanaleid, pikendades seeläbi presünaptilise

rakumembraani depolarisatsiooni. Toimepotentsiaali pikendamine parandab kaltsiumi transporti

närvilõpmetesse. Tulemuseks olev rakusisese kaltsiumisisalduse suurenemine soodustab

atsetüülkoliini sisaldavate vesiikulite eksotsütoosi, mis omakorda parandab neuromuskulaarset

ülekannet.

Toimeaine suurendab lihasjõudu ja lihase puhkeoleku summaarse aktsioonipotentsiaali (compound

muscle action potential, CMAP) amplituudi, mille (kaalutud) keskmine erinevus on 1,69 mV (95%

UI 0,60…2,77).

Farmakodünaamiline toime

Amifampridiini farmakodünaamilist profiili on uuritud erinevate annuste korral. Prospektiivses,

platseebokontrolliga ja randomiseeritud uuringus kahekümne kuue Lamberti-Eatoni müasteenilist

sündroomi (LEMS) põdeva patsiendiga näidati amifampridiini kliinilist tõhusust standardse

soovitatava maksimumannuse (60 mg ööpäevas) kasutamisel (Sanders jt 2000). Kahes täiendavas

uuringus, millest võttis osa kokku 57 LEMSiga patsienti, kirjeldati suuremate amifampridiini annuste

kasutamist. McEvoy jt (1989) avaldasid lühiajalise uuringu andmed 12 LEMSiga patsiendil ning

näitasid, et amifampridiini manustamisel annustes kuni 100 mg ööpäevas 3 päeva jooksul oli preparaat

tõhus LEMSi autonoomsete ja motoorsete sümptomite leevendamisel. Sanders jt (1998) kirjeldasid

amifampridiini tõhusus- ja ohutusandmeid kuni 100 mg annuste ööpäevasel manustamisel 45-le

LEMSiga patsiendile keskmiselt 31 kuu vältel. Seetõttu võib erandlikes olukordades olla kasu

suuremate annuste (kõige enam kuni 80 mg ööpäevas) manustamisest tingimusel, et on tagatud

asjakohane jälgimine. Annuse tiitrimist vahemikus 60…80 mg ööpäevas soovitatakse läbi viia 5 mg

kaupa iga 7 päeva järel. Annuse suurendamine tuleb katkestada ükskõik millise kõrvaltoime tekkel või

EKG kõrvalekalde ilmnemisel.

Ühekordselt manustatud annuse 30 mg või 60 mg amifampridiinfosfaadi toime põhjal hinnati

amifampridiini kontsentratsiooni farmakokineetika ja QTc-intervallile avalduva toime suhet südame

repolarisatsioonile tervetel vabatahtlikel. See hindamine toimus I faasi topeltpimedas randomiseeritud

ristuvuuringus amifampridiinfosfaadi toime kindlaksmääramiseks EKG-le neis annustes võrreldes

platseebo ja moksifloksatsiini (positiivne kontrollrühm) kasutamisega tervetel meestel ja naistel, kes

on aeglased atsetüülijad (n = 52). Amifampridiinfosfaat ei avaldanud mõju südame löögisagedusele,

atrioventrikulaarsetele juhteteedele ega südame depolarisatsioonile mõõdetuna südame löögisageduse

ning PR- ja QRS-intervallide pikkusega. Mitte ühelgi uuringus osalejal ei tekkinud pärast

amifampridiinfosfaadi manustamist uusi kliiniliselt asjakohaseid EKG morfoloogilisi muutusi.

Amifampridiinfosfaadil puudus toime südame repolarisatsioonile, hinnatuna QTc-intervalli põhjal.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Topeltpime, platseebokontrolliga, randomiseeritud ärajätu-uuring, et hinnata amifampridiinfosfaadi

tõhusust ja ohutust Lamberti-Eatoni müasteenilise sündroomiga patsientidel viidi läbi 18-aastaste või

vanemate täiskasvanud patsientide seas (n = 26). Patsientidele manustati korrapärase annuse ja

sagedusega amifampridiinfosfaati vähemalt 7 päeva enne randomiseerimist. Selles neljapäevases

uuringus randomiseeriti patsiente (1:1) saama päeval 0 amifampridiinfosfaati (patsiendi optimaalse

annusena) või platseebot. Päeval 0 teostati algväärtuste hindamine. Esmased tulemusnäitajad olid

muutus algväärtustest (change from baseline, CFB) patsiendi üldise tunnetuse (Patient Global

Impression, SGI) ja kvantitatiivse raskekujulise müasteenia skoori alusel (Quantitative Myasthenia

Gravis, QMG) päeval 4. Efektiivsuse teisene tulemusnäitaja oli muutus algväärtustest päeva 4 CGI-I

skooris, mida määratlesid raviarstid. Patsiendid võisid kasutada stabiilset annust perifeerselt toimivaid

koliinesteraasi inhibiitoreid või kortikosteroide. Uuringust jäeti välja patsiendid, kes olid hiljuti

kasutanud immunomoduleerivat ravi (näiteks asatiopriini, mükofenolaati, tsüklosporiini), rituksimabi,

intravenoosset immunoglobuliini G ja plasmafereesi. Patsientide mediaanne vanus oli 55,5 aastat

(vahemik: 31…75 aastat), nendest 62% olid naised ja 38% mehed.

4-päevase topeltpimeda ärajätuperioodi järel säilis amifampridiinfosfaadiga ravitud patsientide

lihastugevus võrreldes platseebot saanud patsientidega, kellel ilmnes lihastugevuse nõrgenemise

ilminguid. Vaadeldud keskmine erinevus kogu QMG ja SGI muutuste puhul algväärtustest

oli -6,54 (95% usaldusvahemik: -9,78; -3,29; p = 0,0004) ja 2,95 (95% usaldusvahemik: 1,53; 4,38; p

= 0,0003) vastavalt; mõlemad olid statistiliselt olulised amifampridiinfosfaadi kasuks. Lisaks näitasid

arstide määratletud CGI-I skoorid päeval 4 märkimisväärset paranemist patsientidel, kes said

amifampridiinfosfaati võrreldes platseebot saanud patsientidega (p = 0,0020).

Esmaste ja teiseste efektiivsuse tulemusnäitajate muutuste kokkuvõte algväärtustega võrreldes

Hinnang

Amifampridiin (n = 13)

Platseebo (n = 13)

QMG-skoorid

a

LS keskmine

0,00

6,54

LS keskmine erinevus (95% CI)

-6,54 (-9,78; -3,29)

p-väärtus

0,0004

SGI-skoorid

b

LS keskmine

-0,64

-3,59

LS keskmine erinevus (95% CI)

2,95 (1,53; 4,38)

p-väärtus

0,0003

CGI-I skoorid

c

Keskmine (SD)

3,8 (0,80)

5,5 (1,27)

p-väärtus

0,0020

kogu QMG skoorivahemik 0…39; 13 üksust, 0…3 punkti igas testis. Rohkem punkte –

halvenevad sümptomid.

SGI on 7-punktine skaala, mis hindab uuringu ravi mõju üldist tunnetust (1 = kohutav

kuni 7 = suurepärane).

CGI-I on 7-punktine skaala, mis põhineb sümptomite, käitumise ja funktsionaalsete võimete

muutustel (1 = väga palju paranenud kuni 7 = väga palju halvenenud).

QMG koguskoori CFB kujundati vastusena, milles on fikseeritud mõjutingimused ravi ja

QMG algväärtuste kohta.

p-väärtus, mis põhineb ravierinevuste Wilcoxoni liitskoori testil.

Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel.

See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada ravimpreparaadi kohta

täielikku teavet.

Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud kogu uue teabe ning

vajaduse korral ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.

5.2

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Amifampridiin imendub suukaudsel manustamisel inimesele kiiresti, selle maksimaalne

kontsentratsioon plasmas saabub 0,6 kuni 1,3 tunni pärast (keskmised väärtused).

Inimesel mõjutab toit amifampridiini imendumise määra ja ulatust (vt tabel 2). Amifampridiinfosfaadi

manustamisel koos toiduga võrreldes ilma toiduta manustamisega vähenesid C

ja AUC ning aeg

maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni pikenes. Täis kõhuga manustamisel täheldati, et

saavutamiseks kulunud aeg (T

) pikenes 2 korda. Ka C

ja AUC

0-∞

olid tühja kõhuga

manustades suuremad kui täis kõhuga. Geomeetrilise keskmise määra alusel (täis kõhuga kuni tühja

kõhuga) toit üldiselt aeglustas ja vähendas amifampridiini imendumist, vähendades ekspositsiooni

-i järgi keskmiselt ligikaudu 44%, ja vähendas ekspositsiooni AUC järgi ligikaudu 20%.

Toidu mõju uuringus olid plasma eliminatsiooni näiva lõpliku poolväärtusaja erinevused uuringus

osalejate vahel 3-4-kordsed. Biosaadavus on metaboliseerumata amifampridiini ja amifampridiini

põhilise 3-N-atsetüülitud metaboliidi väljumise põhjal uriiniga ligikaudu 93-100%.

Tabel 2.

Amifampridiini farmakokineetilised parameetrid täis kõhuga ja tühja kõhuga

uuringus osalejatel pärast amifampridiinfosfaadi ühekordse suukaudse annuse manustamist

Amifampridiin

20 mg

C

max

(ng/ml),

keskmine

(standardhälve),

vahemik

AUC

0-∞

(ng ∙ h/ml),

keskmine

(standardhälve),

vahemik

T

max

(h),

keskmine

(standardhälve),

vahemik

t

1/2

(h),

keskmine

(standardhälve),

vahemik

Tühja kõhuga

(N = 45)

59,1 (34,4),

16…137

117 (76,6),

22,1…271

0,637 (0,247),

0,25…1,5

2,5 (0,73),

1,23…4,31

Täis kõhuga*

(N = 46)

40,6 (31,3),

2,81…132

109 (76,4),

9,66…292

1,31 (0,88),

0,5…4,0

2,28 (0,704),

0,822…3,78

* Pärast standardset suure rasvasisaldusega toidukorda

Uuringus tervete vabatahtlikega mõjutasid amifampridiini süsteemset ekspositsiooni märkimisväärselt

NAT ensüümide üldine metaboolse atsetüülimise aktiivsus ja NAT2 genotüüp. NAT-geenid on väga

polümorfsed ja nende fenotüüpide puhul atsetüülimise aktiivsus varieerub aeglasest kiireni. Uuringus

tervete vabatahtlikega määratleti kiireid atsetüülijaid kofeiini metaboliitide suhtega > 0,3 ja aeglasi

atsetüülijaid kofeiini metaboliitide suhtega < 0,2. Aeglastel atsetüülijatel oli amifampridiini

ekspositsioon tunduvalt suurem kui kiiretel atsetüülijatel. Kiiretel ja aeglastel atsetüülijatel olid

kõikidel annusetasemetel amifampridiini farmakokineetilistes parameetrites C

, AUC

0-∞

1/2

ja näivas

kliirensis statistiliselt olulisi erinevusi. Selles uuringus tekkis aeglastel atsetüülijatel rohkem

kõrvaltoimeid kui kiiretel atsetüülijatel. Selles uuringus esinenud ohutusprofiil on kooskõlas

amifampridiini kasutavatel patsientidel täheldatud kõrvaltoimetega.

Tabel 3.

Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid tervetel

vabatahtlikel pärast ühekordse suukaudse annuse manustamist (530 mg) aeglase ja kiire

atsetüülija fenotüüpide puhul

Amifampridiini

annus (mg)

5

10

20

30

Uuringus

osalejate arv (N)

Atsetüülija

fenotüüp

Kiire

Aeglane

Kiire

Aeglane

Kiire

Aeglane

Kiire

Aeglane

Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid

(ng·h/ml)

2,89

30,1

9,55

66,3

24,7

43,5

0-∞

(ng·h/ml)

3,57

32,1

11,1

68,9

26,2

45,2

(ng/ml)

3,98

17,9

9,91

34,4

16,2

56,7

25,5

89,6

0,750

0,830

0,805

1,14

1,04

1,07

0,810

1,29

0,603

2,22

1,21

2,60

1,23

2,93

1,65

3,11

Nendel 12 uuringus osalejal, kellele manustati nelja eskaleeritud annust, olid kofeiini atsetüülimise

keskmine suhtarv kiiretel atsetüülijatel 0,408 ja aeglastel 0,172.

Jaotumine

Amifampridiini jaotumist uuriti rottidel. Pärast radiomärgistatud [

C]-amifampridiini suukaudset

manustamist imendub radioaktiivne materjal seedetraktist kiiresti ja jaotub kogu kehas laialdaselt.

Kontsentratsioonid kudedes on üldiselt sarnased plasmakontsentratsioonidele või kõrgemad ning

suurimad on kontsentratsioonid erituselundites (maksas, neerudes ja seedetraktis) ja teatavates näärme

funktsiooniga kudedes (pisara-, sülje-, limanäärmed, hüpofüüs ja kilpnääre).

Biotransformatsioon

In vitro ja in vivo uuringud inimestel näitavad, et amifampridiin metaboliseerub üheks

põhiliseks 3-N-atsetüülitud amifampridiini metaboliidiks.

Eritumine

Inimesel eritub 24 tunni jooksul pärast annustamist 93,2…100% amifampridiinist uriini kaudu

amifampridiinina (19%) ja selle 3-N-atsetüülitud amifampridiini metaboliidina (74,0% kuni 81,7%).

Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on amifampridiinil ligikaudu 2,5 tundi ja 3-N-atsetüülitud

amifampridiini metaboliidil 4 tundi.

Amifampridiini üldine kliirens toimub peamiselt ainevahetuses N-atsetüülimise kaudu ja

amifampridiini individuaalset metabolismi ja eritumist mõjutab atsetüülija fenotüüp suuremal määral

kui neerude kaudu eritumine. (Vt tabel 4.)

Neerukahjustus

Neerukahjustusega isikutel oli amifampridiini ekspositsioon üldiselt suurem kui normaalse

neerufunktsiooniga isikutel; NAT2 fenotüüp mõjutas individuaalset amifampridiini ekspositsiooni

siiski rohkem kui neerufunktsiooni staatus (vt tabel 4). Amifampridiini ekspositsioon AUC

0–∞

järgi oli

raske neerukahjustusega aeglastel atsetüülijatel kuni 2 korda suurem ja kiiretel atsetüülijatel

kuni 3 korda suurem võrreldes normaalse neerufunktsiooniga isikutega. C

-i järgi mõjutas

neerukahjustus ekspositsiooni sõltumata atsetüülimise kiirusest minimaalselt.

Seevastu 3-N-atsetüülitud metaboliidi ekspositsiooni mõjutas neerukahjustus suuremal määral kui

amifampridiini ekspositsiooni. 3-N-atsetüülitud metaboliidi ekspositsioon AUC

0–∞

järgi oli aeglastel

atsetüülijatel kuni 6,8 korda suurem ja kiiretel atsetüülijatel kuni 4 korda suurem võrreldes normaalse

neerufunktsiooniga isikutega. C

-i järgi mõjutas neerukahjustus ekspositsiooni sõltumata

atsetüülimise kiirusest ainult minimaalselt. Kuigi metaboliidil puudub toime kaaliumikanalitesse, ei

ole kuhjumisest tingitud võimalikud sihtmärgivälised toimed teada.

Tabel 4.

Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid normaalse ja

kahjustatud neerufunktsiooniga isikutel pärast ühekordse suukaudse annuse manustamist

(10 mg) aeglase ja kiire atsetüülija fenotüüpide puhul

Neerufunkt

siooni

staatus

Normaalne

Kerge

Mõõdukas

Raske

Uuringus

osalejate

arv (N)

NAT2 feno

tüüp

Kiir

Aeglane

Kiire

Aeglane

Kiire

Aeglane

Kiire

Aeglane

Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid

0-∞

(ng·h/ml)

10,7

59,1

16,1

81,3

14,3

32,8

(ng/ml)

7,65

38,6

11,1

33,5

8,33

52,5

9,48

44,1

0,44

0,43

0,88

0,88

0,51

0,55

0,56

0,63

1,63

2,71

1,86

2,95

1,72

3,89

1,64

3,17

3-N-atsetüülitud amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid

0 -∞

(ng·h/ml)

1264

1307

2724

1451

3525

4014

(ng/ml)

1,13

0,75

1,44

1,38

2,00

1,13

1,63

2,81

4,32

4,08

5,35

7,71

13,61

6,99

18,22

15,7

Maksakahjustus

Amifampridiini farmakokineetika kohta maksakahjustusega patsientidel andmed puuduvad (vt

lõigud 4.2 ja 4.4).

Lapsed

Amifampridiini farmakokineetika kohta lastel andmed puuduvad (vt lõik 4.2).

Vanuse mõju amifampridiini farmakokineetikale ei ole uuritud.

Lugege kogu dokumenti

EMA/246404/2010

EMEA/H/C/001032

Kokkuvõte üldsusele

Firdapse

amifampridiin

See on ravimi Firdapse Euroopa avaliku hindamisaruande kokkuvõte. Selles selgitatakse, kuidas

inimravimite komitee hindas ravimit ja otsustas toetada müügiloa andmist; samuti esitatakse komitee

soovitused, kuidas ravimit kasutada.

Mis on Firdapse?

Firdapse on ravim, mis sisaldab toimeainena amifampridiini. Seda turustatakse tablettidena (10 mg).

Milleks Firdapset kasutatakse?

Firdapset kasutatakse Lamberti-Eatoni müasteenilise sündroomi (LEMS) sümptomaatiliseks raviks

täiskasvanutel. LEMS on haigus, mis kahjustab närviimpulsside ülekannet lihastele, mille tagajärjeks

on lihasnõrkus.

Et LEMSiga patsientide arv on väike ja see haigus esineb harva, nimetati Firdapse 18. detsembril 2002

harvikravimiks.

Firdapse on retseptiravim.

Kuidas Firdapset kasutatakse?

Ravi Firdapsega tohib alustada üksnes LEMSi ravis kogenud arsti järelevalve all.

Firdapse soovitatav algannus on 15 mg ööpäevas, mida võib suurendada iga 4–5 päeva järel 5 mg

kaupa suurima annuseni 60 mg ööpäevas. Firdapset tuleb manustada ühesuurusteks annusteks

jaotatuna kolm või neli korda ööpäevas ning üksikannus ei tohi ületada 20 mg. Firdapset tuleb võtta

koos toiduga.

Varasem nimetus Zenas.

7 Westferry Circus

Canary Wharf

London E14 4HB

United Kingdom

An agency of the European Union

Telephone

+44 (0)20 7418 8400

Facsimile

+44 (0)20 7418 8416

E-mail

info@ema.europa.eu

Website

www.ema.europa.eu

© European Medicines Agency, 2014. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged.

Kuidas Firdapse toimib?

Lihaste kokkutõmbumiseks peavad närviimpulsid jõudma keemilise virgatsaine atsetüülkoliini abil

lihastesse. Atsetüülkoliin vabaneb närvilõpmetest depolarisatsiooni ajal.

Firdapse toimeaine amifampridiin on kaaliumikanalite blokaator, mis takistab kaaliumiioonide väljumist

närvirakkudest. See pikendab depolarisatsiooni ja närvirakkudel on rohkem aega vabastada

atsetüülkoliini, et stimuleerida lihaste kokkutõmbumist

Kuidas Firdapset uuriti?

Et amifampridiini sisaldavaid ravimeid on Euroopa Liidus kasutatud üle 20 aasta, esitas ettevõte

Firdapse kasutamise toetuseks uuringute tulemused teaduskirjandusest. Kahes avaldatud uuringus, kus

osales kokku 38 LEMSiga täiskasvanut, võrreldi amifampridiini platseeboga (näiv ravim). Efektiivsuse

põhinäitajana hinnati lihasetalitlust, kasutades punktisüsteemi, milleks oli kas neuroloogilise häire

punktisumma (NDS) või kvantitatiivne myasthenia gravis’e (QMG) punktisumma. Väiksema NDS- või

QMG-punktisummaga patsientide lihasetalitlus on parem. Ühes teises uuringus ühendati kahe avaldatud

uuringu andmed ja analüüsiti lihasetalitluse koondpotentsiaali (CMAP). CMAP on lihaste elektrilise

talitluse näitaja. Lisaks uuriti Firdapse mõju QT-intervallile (südame elektrilisele talitlusele).

Milles seisneb uuringute põhjal Firdapse kasulikkus?

Firdapse oli LEMSiga patsientide ravis efektiivsem kui platseebo. Ühes uuringus vähenes Firdapset

saanud patsientide NDS-summa 40 punktilt 22 punktile ja platseebot saanud patsientide NDS-summa

35 punktile. Teises uuringus vähenes Firdapset saanud patsientide QMG-summa 2 punkti võrra ja

platseebot saanud patsientidel suurenes summa 0,25 punkti võrra. Kolmandas, ühenduuringus paranes

Firdapset saanud patsientidel lihastalitluse koondpotentsiaal (CMAP) rohkem kui platseebot saanud

patsientidel. QT-intervalli uuringus näitasid uuringus osalenud tervetel vabatahtlikel tehtud

elektrokardiogrammid, et amifampridiin ei mõjuta südame talitlust.

Mis riskid Firdapsega kaasnevad?

Firdapse kohta teatatud kõige sagedamad kõrvalnähud on paresteesia (vääraistingud, nt torkiv valu) ja

seedetrakti häired, nt epigastraalne (ülakõhu) valu, kõhulahtisus, iiveldus ja kõhuvalu.

Ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on epilepsia (langetõbi), ravile allumatu astma või

kaasasündinud QT-sündroomid (südame rütmihäired). Ravimit ei tohi kasutada koos sultopriidi

(psühhoosivastane ravim) ega ravimitega, mis pikendavad QTc-intervalli (muudavad südame elektrilist

talitlust). Firdapset ei tohi kasutada ka koos ravimitega, mille terapeutiline vahemik on väike. Sellised

ravimid võivad kergesti põhjustada kõrvalnähte, kui neid manustada soovituslikust annusest veidi

suuremas koguses.

Firdapse kohta teatatud kõrvalnähtude ja piirangute täielik loetelu on pakendi infolehel.

Miks Firdapse heaks kiideti?

Inimravimite komitee otsustas, et Firdapse kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ja

soovitas anda ravimi müügiloa.

Firdapse müügiluba on antud erandkorras. Et see haigus esineb harva, ei ole olnud võimalik saada

Firdapse kohta täielikku teavet. Euroopa Ravimiamet vaatab kõik võimalikud uued andmed igal aastal

läbi ja vajaduse korral uuendab käesolevat kokkuvõtet.

Firdapse

EMA/194554/2014

Lk 2/3

Milliseid andmeid Firdapse kohta veel oodatakse?

Firdapse tootja esitab katseliste vähiuuringute andmed.

Mis meetmed võetakse, et tagada Firdapse ohutu ja efektiivne kasutamine?

Töötati välja riskijuhtimiskava, et tagada Firdapse võimalikult ohutu kasutamine. Selle alusel lisati

ravimi omaduste kokkuvõttesse ja pakendi infolehele Firdapse ohutusteave, kus on ka

tervishoiuspetsialistide ja patsientide võetavad meetmed.

Samuti peab Firdapse tootja koostama LEMSiga patsientide registri. Tootja peab lisaks tagama, et kõik

ravimit tõenäoliselt kasutavad meditsiinitöötajad saavad teabe, kuidas patsiente registrisse kanda.

Muu teave Firdapse kohta

Euroopa Komisjon andis Zenase müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, 23. detsembril

2009. Ravimi nimetus muudeti Firdapseks 28. jaanuaril 2010.

Euroopa avaliku hindamisaruande täistekst Firdapse kohta on ameti veebilehel:

ema.europa.eu/Find

medicine/Human medicines/European public assessment reports. Kui vajate Firdapsega toimuva ravi

kohta lisateavet, lugege palun pakendi infolehte (mis on samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa)

või pöörduge oma arsti või apteekri poole.

Harvikravimite komitee arvamuse kokkuvõte Firdapse kohta on ameti veebilehel:

ema.europa.eu/Find

medicine/Human medicines/Rare disease designation.

Kokkuvõtte viimane uuendus: 04-2014.

Firdapse

EMA/194554/2014

Lk 3/3

Sarnased tooted

Otsige selle tootega seotud teateid

Vaadake dokumentide ajalugu

Jagage seda teavet