Doribax

Euroopa Liit - eesti - EMA (European Medicines Agency)

Infovoldik Infovoldik (PIL)

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused (SPC)

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande (PAR)

17-10-2014

Toimeaine:
doripeneem
Saadav alates:
Janssen-Cilag International NV
ATC kood:
J01DH04
INN (Rahvusvaheline Nimetus):
doripenem
Terapeutiline rühm:
Antibacterials süsteemseks kasutamiseks,
Terapeutiline ala:
Kopsupõletik, Ventilaator Seotud, Kopsupõletik, Bakteriaalne Infektsioon, Kuseteede Infektsioonid, Bakteriaalsete Infektsioonide, Nakkuse Levikut
Näidustused:
Doribax on näidustatud ravi järgmiste infektsioonid täiskasvanutel:nosocomial kopsupõletik (sealhulgas ventilaator seotud kopsupõletik);keeruline intra-kõhuõõne infektsioonid;komplitseeritud kuseteede infektsioonid. Tuleks arvesse võtta ametlikke juhiseid sobiva kasutada antibakteriaalseid aineid.
Toote kokkuvõte:
Revision: 10
Volitamisolek:
Endassetõmbunud
Müügiloa number:
EMEA/H/C/000891
Loa andmise kuupäev:
2008-07-25
EMEA kood:
EMEA/H/C/000891

Dokumendid teistes keeltes

Infovoldik Infovoldik - bulgaaria

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - bulgaaria

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - bulgaaria

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - hispaania

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - hispaania

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hispaania

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - tšehhi

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - tšehhi

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - tšehhi

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - taani

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - taani

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - taani

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - saksa

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - saksa

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - saksa

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - kreeka

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - kreeka

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - kreeka

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - inglise

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - inglise

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - inglise

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - prantsuse

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - prantsuse

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - prantsuse

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - itaalia

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - itaalia

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - itaalia

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - läti

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - läti

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - läti

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - leedu

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - leedu

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - leedu

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - ungari

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - ungari

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - ungari

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - malta

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - malta

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - malta

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - hollandi

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - hollandi

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hollandi

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - poola

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - poola

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - poola

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - portugali

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - portugali

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - portugali

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - rumeenia

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - rumeenia

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rumeenia

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - slovaki

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - slovaki

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - slovaki

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - sloveeni

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - sloveeni

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - sloveeni

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - soome

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - soome

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - soome

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - rootsi

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - rootsi

17-10-2014

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rootsi

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - norra

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - norra

17-10-2014

Infovoldik Infovoldik - islandi

17-10-2014

Toote omadused Toote omadused - islandi

17-10-2014

Lugege kogu dokumenti

B. PAKENDI INFOLEHT

Ravimil on müügiluba lõppenud

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Doribax 250 mg infusioonilahuse pulber

doripeneem

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime

võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Doribax ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne Doribax’i kasutamist

Kuidas Doribax’i kasutada

Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Doribax’i säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on Doribax ja milleks seda kasutatakse

Doribax sisaldab toimeainet doripeneemi. See ravim on antibiootikum, mis hävitab eri tüüpi baktereid

(tüvesid), mis põhjustavad infektsioone erinevates kehapiirkondades.

Ravimit Doribax kasutatakse täiskasvanute raviks järgmiste infektsioonide korral:

kopsupõletik e. pneumoonia (raske rindkeresisene või kopsude infektsioon), mille olete saanud

haiglas või muus sarnases keskkonnas; siia alla kuulub ka kopsupõletik, mille olete saanud

seoses kunstliku hingamise aparaadiga.

kõhuõõne tüsistunud nakkused (abdominaalsed infektsioonid).

kuseteede tüsistunud nakkused, muuhulgas neeruinfektsioonid ning bakterite levik vereringesse.

2.

Mida on vaja teada enne Doribax’i kasutamist

Ärge kasutage Doribax’i:

kui te olete allergiline doripeneemi suhtes.

kui olete allergiline teiste antibiootikumide suhtes, nagu penitsilliinid, tsefalosporiinid või

karbapeneemid (mida kasutatakse erinevate infektsioonide ravis), sest sel juhul võite olla

allergiline ka ravimi Doribax suhtes.

Ärge kasutage seda ravimit, kui ülaltoodu kehtib teie kohta. Kui te pole kindel, rääkige oma arsti,

apteekri või meditsiiniõega, enne kui teile manustatakse ravimit Doribax.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Doribax’i kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega, kui teil on:

neeruprobleemid: arst võib pidada vajalikuks ravimi Doribax annust vähendada.

kõhulahtisus: kui teil on verine kõhulahtisus nii enne Doribax-ravi, selle ajal kui ka järel, öelge

seda kindlasti arstile. Teil võib olla haigus, mida nimetatakse koliidiks (soolepõletik). Ärge

võtke ühtegi kõhulahtisuse ravimit, enne kui olete käinud arsti juures kontrollis.

kesknärvisüsteemi häired nagu varasem insult või krambid. Doribax’i ja samalaadse toimega

antibiootikumide kasutamisel on teatatud krampidest. Antibiootikumid, sh Doribax hävitavad

teatud tüüpi baktereid ning samal ajal võivad hakata tavalisest enam vohama teised bakterid ja

seened. Seda nimetatakse mikroorganismide ülekasvuks. Arst jälgib teid selle suhtes ning

vajadusel ravib.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Ravimit Doribax ei tohi kasutada inhaleerimiseks (sissehingamiseks), kuna see võib põhjustada

kopsupõletikku (pneumooniat).

Lapsed ja noorukid

Ravimit Doribax ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna ei ole piisavalt

informatsiooni olemaks kindel, et ravimi Doribax kasutamine lastel ja noorukitel on ohutu.

Muud ravimid ja Doribax

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada

mis tahes muid ravimeid. Öelge oma arstile, kui võtate:

valproehapet või naatriumvalproaati (kasutatakse epilepsia, bipolaarsete häirete, migreeni

või skisofreenia raviks)

probenetsiidi (kasutatakse podagra või vere kõrge kusihappe sisalduse raviks).

Teie arst otsustab, kas te peate võtma ravimit Doribax kombinatsioonis teiste ravimitega.

Rasedus ja imetamine

Teavitage oma arsti või apteekrit enne ravimi Doribax kasutamist alltoodud seisunditest.

Olete rase või kahtlustate endal rasedust. Arst otsustab, kas tohite ravimit Doribax võtta.

Toidate last rinnaga või plaanite seda teha. Väike kogus ravimit võib imenduda rinnapiima ja

mõjutada seeläbi imikut. Arst otsustab, kas tohite rinnaga toitmise ajal ravimit Doribax võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Tõenäoliselt Doribax ei mõjuta teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

3.

Kuidas Doribax’i kasutada

Kui palju Doribax’i manustatakse

Arst otsustab, kui palju ja kui kaua tuleb ravimit Doribax manustada.

Täiskasvanud (sh üle 65-aastased patsiendid)

Tavaline annus on 500 mg manustatuna ühe või nelja tunni jooksul iga kaheksa tunni järel.

Üks ravikuur kestab tavaliselt 5–14 päeva.

Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada ravimi Doribax annust 250 mg-ni,

manustatuna ühe või nelja tunni jooksul.

Kuidas Doribax’i manustatakse

Ravimi Doribax valmistab ette ja manustab teile intravenoosse infusioonina (nimetatakse ka

tilguti teel) veeni ühe või nelja tunni jooksul arst või meditsiiniõde.

Kui teile manustati Doribax’i rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise sümptomite hulka kuulub ka nahalööve. Kui te arvate, et teile on manustatud liiga

palju ravimit Doribax, rääkige sellest kohe oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele.

Kui te unustate Doribax’i kasutada

Kui te arvate, et ravimi Doribax üks annus on jäänud vahele, rääkige sellest kohe oma arstile,

apteekrile või meditsiiniõele. Oluline on, et saate ravimit Doribax nii kaua, kui teie arsti arvates on

vajalik.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või

meditsiiniõega.

4.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Tõsised kõrvaltoimed

Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekib ükskõik milline järgmistest kõrvaltoimetest, sest te

võite vajada kiiret arstiabi:

Järsku tekkiv huulte, näo, kurgu või keele turse, lööve, neelamis- või hingamisprobleemid.

Need nähud võivad viidata raskele allergilisele reaktsioonile (anafülaksiale) ning olla

eluohtlikud.

Tõsised nahareaktsioonid, millega kaasneb ulatuslik lööve kooruva naha ja villidega suus,

silmades ja suguelunditel (toksiline epidermise nekrolüüs või Stevensi-Johnsoni sündroom).

Kui teil tekib verine kõhulahtisus enne ravi, ravi ajal või pärast ravi Doribaxiga (Clostridium

difficele koliit).

Muud kõrvaltoimed

Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10st):

Peavalu.

Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda vähem kui 1 inimesel 10st):

Nahalööve, sügelemine, nõgeslööve

Kõhulahtisus

Iiveldus

Veenipõletik (flebiit) kohas, kus intravenoosse infusiooni (ehk tilguti) teel ravimit veeni

manustatakse.

Suuõõne või tupe seennakkus (soor)

Mõnede maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st):

Vereliistakute arvu langus, mis võib suurendada riski verevalumite ja verejooksude tekkeks.

Valgete vereliblede arvu langus, mis võib suurendada infektsiooniriski

Krambid.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla

ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5.

Kuidas Doribax’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja viaalil. Kaks esimest

numbrit tähistavad kuud ja neli viimast numbrit tähistavad aastat. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu

viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata

ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Doribax sisaldab

Toimeaine on doripeneem. Iga viaal sisaldab doripeneemmonohüdraati koguses, mis vastab

250 mg doripeneemile.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Kuidas Doribax välja näeb ja pakendi sisu

Doribax on valge kuni helekollakas kristalne pulber klaasviaalis. Doribax on saadaval 10 viaali

sisaldavate pakenditena.

Müügiloa hoidja

Janssen Cilag International NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

Tootja

Janssen Pharmaceutica NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

België/Belgique/Belgien

JANSSEN-CILAG NV/SA

Tél/Tel: + 32 14 64 94 11

Luxembourg/Luxemburg

JANSSEN-CILAG NV/SA

Belgique/Belgien

Tél/Tel: +32 14 64 94 11

България

Johnson & Johnson D. O. O.

Teл.: +359 2 489 94 00

Magyarország

JANSSEN-CILAG Kft.

Tel.: +36 23 513 858

Česká republika

JANSSEN-CILAG s.r.o.

Tel: +420 227 012 222

Malta

AM MANGION LTD

Tel: +356 2397 6000

Danmark

JANSSEN-CILAG A/S

Tlf: +45 45 94 82 82

Nederland

JANSSEN-CILAG B.V.

Tel: +31 13 583 73 73

Deutschland

JANSSEN-CILAG GmbH

Tel: +49 2137 955 955

Norge

JANSSEN-CILAG AS

Tlf: + 47 24 12 65 00

Eesti

Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Eesti filiaal

Tel: + 372 617 7410

Österreich

JANSSEN-CILAG Pharma GmbH

Tel: +43 1 610 300

Ελλάδα

JANSSEN-CILAG Φαρμακευτική Α.Ε.Β.Ε.

Tηλ: +30 210 809 0000

Polska

JANSSEN–CILAG Polska Sp. z o.o.

Tel.: + 48 22 237 60 00

España

JANSSEN-CILAG, S.A.

Tel: +34 91 722 81 00

Portugal

JANSSEN-CILAG FARMACEUTICA, LDA

Tel: +351 21 4368835

France

JANSSEN-CILAG

Tél: 0800 25 50 75/+ 33 1 55 00 44 44

România

Johnson&Johnson România SRL

Tel: +40 21 2071800

Ireland

JANSSEN-CILAG Ltd.

Tel: +44 1494 567 444

Slovenija

Johnson & Johnson d.o.o.

Tel: + 386 1 401 18 30

Ravimil on müügiluba lõppenud

Ísland

JANSSEN-CILAG, c/o Vistor Hf

Sími: +354 535 7000

Slovenská republika

Janssen, Johnson & Johnson, s.r.o.

Tel: +421 232 408 400

Italia

JANSSEN-CILAG SpA

Tel: +39 02 2510 1

Suomi/Finland

JANSSEN-CILAG OY

Puh/Tel: +358 207 531 300

Κύπρος

Βαρνάβας Χατζηπαναγής Λτδ

Tηλ: +357 22 755 214

Sverige

JANSSEN-CILAG AB

Tel: +46 8 626 50 00

Latvija

Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. filiāle Latvijā

Tel: +371 678 93561

United Kingdom

JANSSEN-CILAG Ltd.

Tel: +44 1494 567 444

Lietuva

UAB „Johnson & Johnson“

Tel: +370 5 278 68 88

Infoleht on viimati uuendatud {KK/AAAA}.

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajale:

Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutuseks.

Doribax tuleb enne infusiooni manustamiskõlblikuks muuta ning lahjendada.

250 mg infusioonilahuse annuse ettevalmistamine, kasutades 250 mg viaali

Lisage 10 ml steriilset süstevett või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust 250 mg viaali

ja loksutage, et tekiks suspensioon.

Kontrollige suspensiooni visuaalselt võõrosakeste suhtes. Märkus: suspensioon ei ole mõeldud

otse infusiooni teel manustamiseks.

Tõmmake suspensioon süstla ja nõela abil välja ning kandke üle 50 ml või 100 ml

naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust või dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahust

sisaldavasse infusioonikotti ning segage, et ravim täielikult lahustuks. Manustage kogu

infusioonilahus, et saada 250 mg doripeneemi annus.

Doribax infusioonilahuse värvus võib olla selge värvitu lahus kuni selge helekollakas lahus. Sellesse

vahemikku jäävad värvuse erinevused ei mõjuta ravimi toimet.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse säilitamine

Pärast lahustamist steriilse süstevee või naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega võib Doribax-

suspensiooniga viaali hoida kuni 1 tund temperatuuril alla 30

C enne infusioonikotti ülekandmist ja

lahjendamist.

Pärast infusioonikotis lahjendamist säilitatakse ravimi Doribax infusioone toatemperatuuril või

külmkapis vastavalt allolevas tabelis toodud aegadele:

Ravimil on müügiluba lõppenud

Ajavahemik, mille vältel Doribax’i infusioonilahuste manustamiskõlblikuks muutmine,

lahjendamine ja infusioon peab olema tehtud

Infusioonilahus

Toatemperatuuril hoitav

lahus

Külmkapis

C…8

hoitav lahus

9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus

12 tundi

72 tundi*

50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahus

4 tundi

24 tundi*

Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb infusioon toatemperatuurini soojendada toatemperatuuri stabiilsusaja

jooksul, eeldusel et kogu külmkapis hoitud aeg, toatemperatuurini soojendamise aeg ning infusiooni

manustamise aeg ei ületa külmkapis hoidmise stabiilsusaega.

Dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahus tuleb tarvitada 1 tunni jooksul.

Keemiline ja füüsikaline stabiilsus on ülalolevas tabelis toodud aegade ja lahuste suhtes kontrollitud.

Mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks tuleb toode manustada kohe. Vastasel korral vastutab

kasutamiseelse säilimisaja ja -tingimuste eest kasutaja ning see ei tohiks temperatuuril 2

C…8

ületada 24 tundi, v.a. juhul, kui lahuse manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud

kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Doribax 500 mg infusioonilahuse pulber

doripeneem

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime

võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Doribax ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne Doribax’i kasutamist

Kuidas Doribax’i kasutada

Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Doribax’i säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on Doribax ja milleks seda kasutatakse

Doribax sisaldab toimeainet doripeneemi. See ravim on antibiootikum, mis hävitab eri tüüpi baktereid

(tüvesid), mis põhjustavad infektsioone erinevates kehapiirkondades.

Ravimit Doribax kasutatakse täiskasvanute raviks järgmiste infektsioonide korral:

kopsupõletik e. pneumoonia (raske rindkeresisene või kopsude infektsioon), mille olete saanud

haiglas või muus sarnases keskkonnas; siia alla kuulub ka kopsupõletik, mille olete saanud

seoses kunstliku hingamise aparaadiga.

kõhuõõne tüsistunud nakkused (abdominaalsed infektsioonid).

kuseteede tüsistunud nakkused, muuhulgas neeruinfektsioonid ning bakterite levik vereringesse.

2.

Mida on vaja teada enne Doribax’i kasutamist

Ärge kasutage Doribax’i:

kui te olete allergiline doripeneemi suhtes.

kui olete allergiline teiste antibiootikumide suhtes, nagu penitsilliinid, tsefalosporiinid või

karbapeneemid (mida kasutatakse erinevate infektsioonide ravis), sest sel juhul võite olla

allergiline ka ravimi Doribax suhtes.

Ärge kasutage seda ravimit, kui ülaltoodu kehtib teie kohta. Kui te pole kindel, rääkige oma arsti,

apteekri või meditsiiniõega, enne kui teile manustatakse ravimit Doribax.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Doribax’i kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega, kui teil on:

neeruprobleemid: arst võib pidada vajalikuks ravimi Doribax annust vähendada.

kõhulahtisus: kui teil on verine kõhulahtisus nii enne Doribax-ravi, selle ajal kui ka järel, öelge

seda kindlasti arstile. Teil võib olla haigus, mida nimetatakse koliidiks (soolepõletik). Ärge

võtke ühtegi kõhulahtisuse ravimit, enne kui olete käinud arsti juures kontrollis.

kesknärvisüsteemi häired nagu varasem insult või krambid. Doribax’i ja samalaadse toimega

antibiootikumide kasutamisel on teatatud krampidest. Antibiootikumid, sh Doribax hävitavad

teatud tüüpi baktereid ning samal ajal võivad hakata tavalisest enam vohama teised bakterid ja

seened. Seda nimetatakse mikroorganismide ülekasvuks. Arst jälgib teid selle suhtes ning

vajadusel ravib.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Ravimit Doribax ei tohi kasutada inhaleerimiseks (sissehingamiseks), kuna see võib põhjustada

kopsupõletikku (pneumooniat).

Lapsed ja noorukid

Ravimit Doribax ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna ei ole piisavalt

informatsiooni olemaks kindel, et ravimi Doribax kasutamine lastel ja noorukitel on ohutu.

Muud ravimid ja Doribax

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada

mis tahes muid ravimeid. Öelge oma arstile, kui võtate:

valproehapet või naatriumvalproaati (kasutatakse epilepsia, bipolaarsete häirete, migreeni

või skisofreenia raviks)

probenetsiidi (kasutatakse podagra või vere kõrge kusihappe sisalduse raviks).

Teie arst otsustab, kas te peate võtma ravimit Doribax kombinatsioonis teiste ravimitega.

Rasedus ja imetamine

Teavitage oma arsti või apteekrit enne ravimi Doribax kasutamist alltoodud seisunditest.

Olete rase või kahtlustate endal rasedust. Arst otsustab, kas tohite ravimit Doribax võtta.

Toidate last rinnaga või plaanite seda teha. Väike kogus ravimit võib imenduda rinnapiima ja

mõjutada seeläbi imikut. Arst otsustab, kas tohite rinnaga toitmise ajal ravimit Doribax võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Tõenäoliselt Doribax ei mõjuta teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

3.

Kuidas Doribax’i kasutada

Kui palju Doribax’i manustatakse

Arst otsustab, kui palju ja kui kaua tuleb ravimit Doribax manustada.

Täiskasvanud (sh üle 65-aastased patsiendid)

Tavaline annus on 500 mg manustatuna ühe või nelja tunni jooksul iga kaheksa tunni järel.

Üks ravikuur kestab tavaliselt 5–14 päeva.

Kui teil on neeruprobleemid, võib arst vähendada ravimi Doribax annust 250 mg-ni,

manustatuna ühe või nelja tunni jooksul.

Kuidas Doribax’i manustatakse

Ravimi Doribax valmistab ette ja manustab teile intravenoosse infusioonina (nimetatakse ka

tilguti teel) veeni ühe või nelja tunni jooksul arst või meditsiiniõde.

Kui teile manustati Doribax’i rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise sümptomite hulka kuulub ka nahalööve. Kui te arvate, et teile on manustatud liiga

palju ravimit Doribax, rääkige sellest kohe oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele.

Kui te unustate Doribax’i kasutada

Kui te arvate, et ravimi Doribax üks annus on jäänud vahele, rääkige sellest kohe oma arstile,

apteekrile või meditsiiniõele. Oluline on, et saate ravimit Doribax nii kaua, kui teie arsti arvates on

vajalik.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või

meditsiiniõega.

4.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Tõsised kõrvaltoimed

Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekib ükskõik milline järgmistest kõrvaltoimetest, sest te

võite vajada kiiret arstiabi:

Järsku tekkiv huulte, näo, kurgu või keele turse, lööve, neelamis- või hingamisprobleemid.

Need nähud võivad viidata raskele allergilisele reaktsioonile (anafülaksiale) ning olla

eluohtlikud.

Tõsised nahareaktsioonid, millega kaasneb ulatuslik lööve kooruva naha ja villidega suus,

silmades ja suguelunditel (toksiline epidermise nekrolüüs või Stevensi-Johnsoni sündroom).

Kui teil tekib verine kõhulahtisus enne ravi, ravi ajal või pärast ravi Doribaxiga (Clostridium

difficele koliit).

Muud kõrvaltoimed

Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10st):

Peavalu.

Sagedased kõrvaltoimed (võivad esineda vähem kui 1 inimesel 10st):

Nahalööve, sügelemine, nõgeslööve

Kõhulahtisus

Iiveldus

Veenipõletik (flebiit) kohas, kus intravenoosse infusiooni (ehk tilguti) teel ravimit veeni

manustatakse.

Suuõõne või tupe seennakkus (soor)

Mõnede maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st):

Vereliistakute arvu langus, mis võib suurendada riski verevalumite ja verejooksude tekkeks.

Valgete vereliblede arvu langus, mis võib suurendada infektsiooniriski

Krambid.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla

ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5.

Kuidas Doribax’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja viaalil. Kaks esimest

numbrit tähistavad kuud ja neli viimast numbrit tähistavad aastat. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu

viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata

ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Doribax sisaldab

Toimeaine on doripeneem. Iga viaal sisaldab doripeneemmonohüdraati koguses, mis vastab

500 mg doripeneemile.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Kuidas Doribax välja näeb ja pakendi sisu

Doribax on valge kuni helekollakas kristalne pulber klaasviaalis. Doribax on saadaval 10 viaali

sisaldavate pakenditena.

Müügiloa hoidja

Janssen Cilag International NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

Tootja

Janssen Pharmaceutica NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

België/Belgique/Belgien

JANSSEN-CILAG NV/SA

Tél/Tel: + 32 14 64 94 11

Luxembourg/Luxemburg

JANSSEN-CILAG NV/SA

Belgique/Belgien

Tél/Tel: +32 14 64 94 11

България

Johnson & Johnson D. O. O.

Teл.: +359 2 489 94 00

Magyarország

JANSSEN-CILAG Kft.

Tel.: +36 23 513 858

Česká republika

JANSSEN-CILAG s.r.o.

Tel: +420 227 012 222

Malta

AM MANGION LTD

Tel: +356 2397 6000

Danmark

JANSSEN-CILAG A/S

Tlf: +45 45 94 82 82

Nederland

JANSSEN-CILAG B.V.

Tel: +31 13 583 73 73

Deutschland

JANSSEN-CILAG GmbH

Tel: +49 2137 955 955

Norge

JANSSEN-CILAG AS

Tlf: + 47 24 12 65 00

Eesti

Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Eesti filiaal

Tel: + 372 617 7410

Österreich

JANSSEN-CILAG Pharma GmbH

Tel: +43 1 610 300

Ελλάδα

JANSSEN-CILAG Φαρμακευτική Α.Ε.Β.Ε.

Tηλ: +30 210 809 0000

Polska

JANSSEN–CILAG Polska Sp. z o.o.

Tel.: + 48 22 237 60 00

España

JANSSEN-CILAG, S.A.

Tel: +34 91 722 81 00

Portugal

JANSSEN-CILAG FARMACEUTICA, LDA

Tel: +351 21 4368835

France

JANSSEN-CILAG

Tél: 0800 25 50 75/+ 33 1 55 00 44 44

România

Johnson&Johnson România SRL

Tel: +40 21 2071800

Ireland

JANSSEN-CILAG Ltd.

Tel: +44 1494 567 444

Slovenija

Johnson & Johnson d.o.o.

Tel: + 386 1 401 18 30

Ravimil on müügiluba lõppenud

Ísland

JANSSEN-CILAG, c/o Vistor Hf

Sími: +354 535 7000

Slovenská republika

Janssen, Johnson & Johnson, s.r.o.

Tel: +421 232 408 400

Italia

JANSSEN-CILAG SpA

Tel: +39 02 2510 1

Suomi/Finland

JANSSEN-CILAG OY

Puh/Tel: +358 207 531 300

Κύπρος

Βαρνάβας Χατζηπαναγής Λτδ

Tηλ: +357 22 755 214

Sverige

JANSSEN-CILAG AB

Tel: +46 8 626 50 00

Latvija

Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. filiāle Latvijā

Tel: +371 678 93561

United Kingdom

JANSSEN-CILAG Ltd.

Tel: +44 1494 567 444

Lietuva

UAB „Johnson & Johnson“

Tel: +370 5 278 68 88

Infoleht on viimati uuendatud {KK/AAAA}.

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajale:

Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutuseks.

Doribax tuleb enne infusiooni manustamiskõlblikuks muuta ning lahjendada.

500 mg infusioonilahuse annuse ettevalmistamine, kasutades 500 mg viaali

Lisage 10 ml steriilset süstevett või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust 500 mg viaali

ja loksutage, et tekiks suspensioon.

Kontrollige suspensiooni visuaalselt võõrosakeste suhtes. Märkus: suspensioon ei ole mõeldud

otse infusiooni teel manustamiseks.

Tõmmake suspensioon süstla ja nõela abil välja ning kandke üle 100 ml naatriumkloriidi

9 mg/ml (0,9%) süstelahust või dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahust sisaldavasse

infusioonikotti ning segage, et ravim täielikult lahustuks. Manustage kogu infusioonilahus, et

saada 500 mg doripeneemi annus.

250 mg infusioonilahuse annuse ettevalmistamine, kasutades 500 mg viaali

Lisage 10 ml steriilset süstevett või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus 500 mg viaali

ja loksutage, et tekiks suspensioon.

Kontrollige suspensiooni visuaalselt võõrosakeste suhtes. Märkus: suspensioon ei ole mõeldud

otse infusiooni teel manustamiseks.

Tõmmake suspensioon süstla ja nõela abil välja ning kandke üle 100 ml naatriumkloriidi

9 mg/ml (0,9%) süstelahust või dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahust sisaldavasse

infusioonikotti ning segage, et ravim täielikult lahustuks.

Võtke infusioonikotist välja 55 ml lahust ja visake ära. Manustage kogu ülejäänud

infusioonilahus, et saada 250 mg doripeneemi annus.

Doribax infusioonilahuse värvus võib olla selge värvitu lahus kuni selge helekollakas lahus. Sellesse

vahemikku jäävad värvuse erinevused ei mõjuta ravimi toimet.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse säilitamine

Pärast lahustamist steriilse süstevee või naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega võib Doribax-

suspensiooniga viaali hoida kuni 1 tund temperatuuril alla 30

C enne infusioonikotti ülekandmist ja

lahjendamist.

Pärast infusioonikotis lahjendamist säilitatakse ravimi Doribax infusioone toatemperatuuril või

külmkapis vastavalt allolevas tabelis toodud aegadele:

Ajavahemik, mille vältel Doribax’i infusioonilahuste manustamiskõlblikuks muutmine,

lahjendamine ja infusioon peab olema tehtud

Infusioonilahus

Toatemperatuuril hoitav

lahus

Külmkapis

C…8

hoitav lahus

9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus

12 tundi

72 tundi*

50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahus

4 tundi

24 tundi*

Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb infusioon toatemperatuurini soojendada toatemperatuuri stabiilsusaja

jooksul, eeldusel et kogu külmkapis hoitud aeg, toatemperatuurini soojendamise aeg ning infusiooni

manustamise aeg ei ületa külmkapis hoidmise stabiilsusaega.

Dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahus tuleb tarvitada 1 tunni jooksul.

Keemiline ja füüsikaline stabiilsus on ülalolevas tabelis toodud aegade ja lahuste suhtes kontrollitud.

Mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks tuleb toode manustada kohe. Vastasel korral vastutab

kasutamiseelse säilimisaja ja -tingimuste eest kasutaja ning see ei tohiks temperatuuril 2

C…8

ületada 24 tundi, v.a. juhul, kui lahuse manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud

kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Lugege kogu dokumenti

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Ravimil on müügiluba lõppenud

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Doribax 250 mg infusioonilahuse pulber

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab doripeneemmonohüdraati koguses, mis vastab 250 mg doripeneemile.

3.

RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber (infusioonipulber).

Valge kuni kahvatukollakas kristalne pulber.

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Doribax on näidustatud täiskasvanutele järgnevalt loetletud infektsioonide raviks (vt

lõigud 4.4 ja 5.1):

Haiglatekkene pneumoonia (sh kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia)

Tüsistunud intraabdominaalsed infektsioonid

Tüsistunud kuseteede infektsioonid

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid ravijuhiseid.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Järgmises tabelis on toodud soovituslikud annused ja manustamisviis infektsioonide kaupa.

Infektsioon

Annus

Sagedus

Infusiooni

kestus

Haiglatekkene pneumoonia, sh kunstliku

kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia

500 mg või

iga 8 tunni järel

1 või

4 tundi*

Tüsistunud intraabdominaalsed infektsioonid

500 mg

iga 8 tunni järel

1 tund

Tüsistunud kuseteede infektsioonid,

sh püelonefriit

500 mg

iga 8 tunni järel

1 tund

Suurenenud renaalse kliirensiga patsientidel (eriti kui kreatiniini kliirens CrCl ≥150 ml/min) ja/või infektsioonide

korral, mille põhjustajaks on mittefermenteerivad gram-negatiivsed patogeenid (nagu Pseudomonas spp. ja

Acinetobacter spp.), võib kaaluda ravimi manustamist annuses 1 g iga 8 tunni järel 4-tunnise infusioonina. See

annustamisrežiim põhineb farmakokineetilistel/farmakodünaamilistel andmetel (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Lähtudes peamiselt farmakokineetika/farmakodünaamika kaalutlustest, võib 4-tunnine infusiooniaeg olla sobivam

vähemtundlike patogeenide korral (vt lõik 5.1). Sellist annustamisskeemi tuleks kaaluda ka eriti raskete infektsioonide

korral.

Ravi kestus

Tavaline doripeneemiravi kestus jääb vahemikku 5...14 päeva ning see peab lähtuma haiguse

raskusest, infektsioonikohast, infektsiooni põhjustanud patogeenist ja kliinilise seisundi paranemisest.

Haiglatekkese pneumooniaga (sh kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumooniaga) patsientidel

on ravi kestus tavaliselt 10…14 päeva, kusjuures mittefermenteerivate gram-negatiivsete patogeenide

(nagu Pseudomonas spp. ja Acinetobacter spp.) poolt põhjustatud infektsiooniga patsientide ravi on

tihti pigem maksimaalse kestusega (vt lõik 5.1).

Ravimil on müügiluba lõppenud

Kliinilistes uuringutes manustati doripeneemi kuni 14 päeva ja pikema ravi ohutust ei ole kindlaks

tehtud. Pärast kliinilise paranemise saavutamist on võimalik üle minna intravenoosselt doripeneemi

manustamiselt sobivale suukaudsele ravile.

Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)

Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada, välja arvatud mõõduka kuni raske neerukahjustuse

korral (vt allpool lõik Neerukahjustus ja lõik 5.2).

Neerukahjustus

Kui patsiendil on kerge neerukahjustus (kreatiniini kliirens (CrCl) on >50 kuni

80 ml/min), ei tule

annuseid kohandada.

Mõõduka neerukahjustuse korral (CrCl ≥30…

50 ml/min) on doripeneemi annus 250 mg iga 8 tunni

järel (vt lõik 6.6). Raske neerukahjustuse korral (CrCl <30 ml/min) on doripeneemi annus 250 mg iga

12 tunni järel (vt lõik 6.6). Patsientidel, kellele on määratud ravim annuses 1 g iga 8 tunni järel 4-

tunnise infusioonina, tuleb annust samamoodi kohandada (mõõduka neerukahjustuse korral: 500 mg

iga 8 tunni järel; raske neerukahjustus: 500 mg iga 12 tunni järel).

Ravimit Doribax tuleb manustada ettevaatusega raske neerukahjustuse korral puudulike kliiniliste

andmete ja eeldatava suurenenud ekspositsiooni tõttu doripeneemile ja tema metaboliidile

(doripeneem-M-1).

Annus dialüüsi saavate patsientide puhul

Ravimi Doribax annustamise ja manustamise soovitused pidevat neeruasendusravi saavatele

patsientidele on esitatud järgnevas tabelis:

CRRT

protseduur

Glomerulaar-

filtratsiooni määr

Annus

Sagedus

Infusiooniaeg

Eesmärgi

saavutamine

(MIC)

CVVH

≤ 30 ml/min

250 mg

Iga 12 h järel

4 tundi

≤ 1 mg/l

CVVHDF

< 5 ml/min

250 mg

Iga 12 h järel

4 tundi

≤ 1 mg/l

CVVHDF

5…30 ml/min

500 mg

Iga 12 h järel

4 tundi

≤ 1 mg/l

CRRT: pidev neeruasendusravi; CVVH: pidev venovenoosne hemofiltratsioon; CVVHDF: pidev venovenoosne

hemodiafiltratsioon; MIC: minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon

Ägeda neerupuudulikkusega patsientidel, kes saavad pidevat neeruasendusravi, on vajalik infusiooniaeg 4 tundi, võttes arvesse

võimaliku karbapeneemide mitterenaalse kliirensi suurenemise ägeda neerupuudulikkusega patsientidel.

Kroonilise neerukahjustusega pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel võib infusiooniaeg olla kas 1 tund või 4 tundi. Vähem

tundlike patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide või eriti raskete infektsioonide puhul võib peamiselt FK/FD kaalutlustel olla

sobivam 4-tunnine infusiooniaeg maksimeerimaks protsentuaalset annustamisintervalli aega, millal doripeneemi

plasmakontsentratsioon ületab minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (%T > MIC) (vt lõik 5.1).

Annustamissoovitusi patogeenide korral, mille MIC on > 1 mg/ml ei ole pideva neeruasendusravi

jaoks kindlaks tehtud potentsiaalse doripeneemi ja doripeneem-M-1-metaboliidi kuhjumise tõttu (vt

lõigud 4.4 ja 5.2). Kuna doripeneem-M-1 metaboliidi kohta on kliinilisi andmeid vähe ning oodatav

on suurenenud ekspositsioon, on pideval neeruasendusravil patsientide puhul soovitav hoolikas

ohutusjärelevalve (vt lõik 4.4).

Puudub piisav teave, mille alusel anda annuse kohandamise soovitusi hemodialüüsi muul meetodil

saavatele patsientidele (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Annust ei ole vaja kohandada.

Lapsed

Doribax’i ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Manustamisviis

Doribax tuleb manustamiskõlblikuks muuta ning täiendavalt lahjendada (vt lõik 6.6) ja seejärel

manustada veenisisese infusioonina 1 või 4 tunni jooksul.

4.3

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine suhtes.

Ülitundlikkus mõne muu karbapeneemi rea antibiootikumi suhtes.

Raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) ükskõik millise muu

beetalaktaam-antibiootikumi suhtes (nt penitsilliinid või tsefalosporiinid).

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldist

Langetades otsust doripeneemi kasutamise kohta konkreetsel patsiendil, tuleb lähtuda karbapeneem-

antibiootikumi kasutamise asjakohasusest, tuginedes sellistele teguritele nagu infektsiooni raskusaste,

resistentsuse esinemine teiste sobivate antibiootikumide suhtes ja karbapeneemi suhtes resistentsete

bakterite esinemise risk.

Ettevaatlik tuleb olla antibiootikumi ja annuse valikul, kui ravitakse patsiente, kellel on hilise

algusega ventilatsioonipneumoonia (> 5. haiglaravi päeval) või haiglatekkese pneumoonia muudel

juhtudel, kui tekitajana kahtlustatakse või on kinnitunud vähenenud tundlikkusega patogeenid, nt

Pseudomonas spp. või Acinetobacter spp. (vt lõigud 4.2 ja 5.1).

Määratud näidustustel, kui kahtlustatakse Pseudomonas aeruginosa poolt põhjustatud infektsiooni

esinemist või selle olemasolu on leidnud kinnitust, võib olla näidustatud samaaegne

aminoglükosiidide kasutamine (vt lõik 4.1).

Ülitundlikkusreaktsioonid

Beetalaktaam-antibiootikume saanud patsientidel on tekkinud raskeid ja mõnikord surmaga lõppenud

ülitundlikkuse (anafülaktilisi) reaktsioone. Enne ravi algust ravimiga Doribax tuleb hoolikalt välja

selgitada, kas patsiendil on olnud ülitundlikkusreaktsioone sama klassi või beetalaktaam-

antibiootikumide suhtes. Sel juhul tuleb ravimit Doribax kasutada ettevaatusega. Kui peaks tekkima

ülitundlikkusreaktsioon doripeneemi suhtes, tuleb ravim kohe ära jätta ja võtta kasutusele sobivad

vastumeetmed. Tõsised ägedad ülitundlikkuse (anafülaktilised) reaktsioonid vajavad kiiret erakorralist

ravi.

Krambid

Ravi ajal karbapeneemidega, sh doripeneemiga on esinenud krampe (vt lõik 4.8). Doripeneemi

kliinilistes uuringutes esinesid krambid kõige sagedamini olemasolevate kesknärvisüsteemi (KNS)

häiretega (nt insult või krambid anamneesis) või kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel ning

annuste puhul, mis ületasid 500 mg.

Pseudomembranoosne koliit

Doribax’i kasutajatel on teatatud Clostridium difficile põhjustatud pseudomembranoossest koliidist,

mille raskusaste võib olla kergest eluohtlikuni. Seetõttu on oluline seda diagnoosi arvesse võtta, kui

patsiendil tekib antibiootikumi võtmise ajal või pärast antibiootikumi võtmist kõhulahtisus

(vt lõik 4.8).

Mittetundlike bakterite vohamine

Nagu kõiki antibiootikume, võib ka doripeneemi kasutamist seostada langenud tundlikkusega

bakteritüvede väljakujunemise ja selektsiooniga. Patsiendi seisundit tuleb ravi ajal tähelepanelikult

jälgida. Kui superinfektsioon tekib, tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed. Hoiduda tuleb

pikaajalisest Doribax-ravist.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Ravimi koostoime valproehappega

Doripeneemi ja valproehappe/naatriumvalproaadi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik

4.5).

Pneumoniit ravimi inhaleerimisel

Kui Doribax’i manustati uuringu ajal inhalatsiooni teel, tekkis pneumoniit. Seetõttu ei tohiks

doripeneemi sel teel manustada.

Pidev neeruasendusravi

Pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel võib ekspositsioon metaboliit doripeneem-M-1-le

suureneda tasemeni, mille puhul siiani puuduvad in vivo ohutusandmed. Metaboliidil puudub

farmakoloogiline aktiivsus sihtkoha suhtes, kuid muud võimalikud farmakoloogilised toimed on

teadmata. Seetõttu on soovitav hoolikas ohutusjärelevalve (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Kliinilistes uuringutes osalevate patsientide populatsiooni kirjeldus

Kahes haiglatekkese pneumoonia (N=979) kliinilises uuringus oli 60%-l kliiniliselt hinnatud

Doribax-ravi saavatest patsientidest kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia (ventilator-

associated pneumonia, VAP). Neist 50%-l oli hilise algusega VAP (tekkis pärast viiepäevast

kunstlikku ventilatsiooni) ja 54%-l oli APACHE (Acute Physiology And Chronic Health Evaluation)

II skoor >15 ja 32%-le patsientidest manustati kaasuvalt aminoglükosiide (76%-le rohkem kui

3 päeva).

Kahes kliinilises uuringus oli tüsistunud intraabdominaalse infektsiooniga (N=962) patsientide seas

mikrobioloogiliselt hinnatud Doribax-ravi korral kõige sagedasem anatoomiline infektsioonikoht

apendiks (62%). Neist 51%-l oli ravi alguses generaliseerunud peritoniit. Muud infektsiooniallikad

olid kooloni perforatsioon (20%), tüsistunud koletsüstiit (5%) ja muude piirkondade infektsioonid

(14%). Ravi alguses oli 11%-l APACHE II skoor >10, 9,5%-l oli postoperatiivne infektsioon, 27%-l

oli üks või mitu intraabdominaalset abstsessi ning 4%-l oli kaasuv baktereemia.

Tüsistunud kuseteede infektsioonidega (N=1179) patsientidel tehtud kahes kliinilises uuringus oli

52%-l mikrobioloogiliselt hinnatud Doribax-ravi saanud patsientidel tüsistunud alumiste kuseteede

infektsioonid ning 48%-l püelonefriit, millest 16% oli tüsistunud. Kokku oli ravi alguses 54%-l

patsiendil püsivad tüsistused, 9%-l kaasuv baktereemia ning 23%-l kaasuv infektsioon

levofloksatsiinile resistentse uropatogeeniga.

Kogemused raskelt immunokomprimeeritud patsientidega, kes saavad immunosupressiivset ravi ja

kellel on väljendunud neutropeenia, on piiratud, kuna see populatsioon jäeti III faasi uuringutest välja.

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Doripeneem läbib tsütokroom P450 (CYP450) vahendatud metabolismi vähesel määral või üldse

mitte. In vitro uuringud on näidanud, et doripeneem ei pärsi ega aktiveeri CYP450 toimet. Seetõttu ei

ole oodata CYP450-ga seotud ravimite koosmõjusid (vt lõik 5.2).

On näidatud, et doripeneemi ja valproehappe koosmanustamine vähendab seerumi valproehappe taset

märkimisväärselt alla terapeutilise vahemiku. Valproehappe vähenenud tase võib põhjustada

ebaadekvaatse kontrolli krampide üle. Ühes koostoimeuuringus vähenes valproehappe

seerumikontsentratsioon märgatavalt (AUC vähenes 63%) pärast doripeneemi ja valproehappe

koosmanustamist. Koostoime algas kiiresti. Kuna patsientidele manustati ainult neli doripeneemi

annust, ei saa välistada valproehappe taseme edasist vähenemist pikemaajalisel koosmanustamisel.

Valproehappe taseme langusest on teatatud ka koosmanustamisel teiste karbapeneemidega, saavutades

60...100% languse valproehappe tasemes ligikaudu kahe päevaga. Seetõttu tuleks kaaluda

alternatiivset antibakteriaalset või täiendavat krambivastast ravi.

Probenetsiid konkureerib doripeneemiga renaalse tubulaarse sekretsiooni osas ning vähendab

doripeneemi väljutamist neerude kaudu. Koostoimeuuringus suurenes probenetsiidi samaaegsel

Ravimil on müügiluba lõppenud

manustamisel doripeneemi keskmine AUC 75%. Seetõttu ei soovitata probenetsiidi manustada koos

ravimiga Doribax. Välistada ei saa koostoimeid teiste renaalse tubulaarse sekretsiooni teel erituvate

ravimitega.

4.6

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Doripeneemi kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid. Loomkatsete põhjal ei saa

välistada kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule

(vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele pole teada. Ravimit Doribax ei tohi raseduse ajal kasutada, kui

see ei ole kindlalt hädavajalik.

Imetamine

Ei ole teada, kas doripeneem eritub rinnapiima. Rottidel tehtud uuringud on näidanud, et doripeneem

ja selle metaboliidid imenduvad rinnapiima. Kui otsustatakse imetamise jätkamise/katkestamise või

Doribax-ravi jätkamise/katkestamise üle, tuleb arvestada rinnaga toitmise kasu lapsele ja Doribax-ravi

kasu emale.

Fertiilsus

Puuduvad kliinilised andmed doripeneemravi võimalike mõjude kohta meeste või naiste viljakusele.

Doripeneemi intravenoossel manustamisel ei täheldatud kõrvaltoimeid ravimit saanud isaste ja emaste

rottide fertiilsusele ega postnataalsele arengule ning järglaskonna reproduktiivkäitumisele annustes,

mis olid kuni 1 g/kg ööpäevas (AUC alusel on ravimi ekspositsioon vähemalt võrdne ekspositsiooniga

inimestel, kellele manustatakse iga 8 h järel annus 500 mg).

4.7

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi Doribax toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud.

Baseerudes teatatud kõrvaltoimete andmetele, ei ole tõenäoline, et Doribax mõjutaks autojuhtimise ja

masinate käsitsemise võimet.

4.8

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

II ja III faasi kliinilistes uuringutes osalenud 3142 täiskasvanul (1817 said ravimit Doribax) tekkis

ravimiga Doribax (500 mg iga 8 tunni järel) seoses kõrvaltoimeid 32%-l. Ravimi Doribax jättis

kõrvaltoimete tõttu ära kokku 0,1% patsienti. Doribax-ravi katkestamise tinginud kõrvaltoimed olid

iiveldus (0,1%), kõhulahtisus (0,1%), nahasügelemine (0,1%), tupe seeninfektsioon (0,1%),

maksaensüümide aktiivsuse tõus (0,2%) ja nahalööve (0,2%). Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid

peavalu (10%), kõhulahtisus (9%) ja iiveldus (8%).

Ravimi ohutusprofiil ligikaudu 500 patsiendil, kes said I, II ja III faasi kliiniliste uuringute jooksul

ravi Doribax’iga annuses 1 g iga 8 tunni järel 4-tunnise infusioonina, oli kooskõlas ohutusprofiiliga

patsientidel, kes said ravimit annuses 500 mg iga 8 tunni järel.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Ravimi Doribax kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt registreeritud kõrvaltoimed on loetletud

alljärgnevalt, jaotatuna sageduse alusel. Kõrvaltoimete sagedused on määratletud järgmiselt: väga

sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), teadmata (ei saa hinnata

olemasolevate andmete alusel).

Ravimil on müügiluba lõppenud

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Ravimi Doribax kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt registreeritud kõrvaltoimed

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage: suuõõne kandidiaas, tupe seeninfektsioon

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt: trombotsütopeenia, neutropeenia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt: ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.4)

Teadmata: anafülaksia (vt lõik 4.4)

Närvisüsteemi häired

Väga sage: peavalu

Aeg-ajalt: krambid (vt lõik 4.4)

Vaskulaarsed häired

Sage: veenipõletik

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus, kõhulahtisus

Aeg-ajalt: C. difficile koliit (vt lõik 4.4)

Maksa- ja sapiteede häired

Sage: maksaensüümide aktiivsuse tõus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: lööve, sügelemine

Teadmata: epidermise toksiline nekrolüüs, Stevensi-

Johnsoni sündroom

4.9

Üleannustamine

I faasi uuringus tervetel patsientidel, kellele infundeeriti 2 g doripeneemi 1 tunni vältel iga 8 tunni

järel 10 kuni 14 päeva jooksul, oli lööbe esinemissagedus väga sage (8-st patsiendist 5-l). Lööve

kadus 10 päeva jooksul pärast doripeneemi manustamise lõpetamist.

Üleannustamise korral tuleb Doribax ära jätta ning rakendada üldtoetavat ravi, kuni toimeaine on

organismist neerude kaudu väljutatud. Doribax on eemaldatav pideva neeruasendusravi või

hemodialüüsi teel (vt lõik 5.2). Üleannustamise ravis puudub siiski mõlema raviviisi kasutamise

kogemus.

5.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid, ATC-

kood: J01DH04.

Toimemehhanism

Doripeneem on sünteetiline antibakteriaalne karbapeneem.

Doripeneemi bakteritsiidne toime seisneb bakteriraku seina biosünteesi pärssimises. Doripeneem

inaktiveerib paljusid essentsiaalseid penitsilliini siduvaid valke (PBP-d), mille tagajärjel rakuseina

süntees pärsitakse ning rakk sureb.

In vitro uuringud doripeneemiga on näidanud, et doripeneemil on nõrk antagonistlik mõju teiste

antibakteriaalsete ainete suhtes ja vastupidi. On täheldatud aditiivset ja nõrka sünergilist toimet

Pseudomonas aeruginosa suhtes amikatsiini ja levofloksatsiiniga ning gram-positiivsete bakterite

suhtes daptomütsiini, linesoliidi, levofloksatsiini ja vankomütsiiniga.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed

Sarnaselt teiste beetalaktaamidega on prekliinilistes farmakokineetika/farmakodünaamika uuringutes

näidatud, et aeg, mil doripeneemi plasmakontsentratsioon ületab haigustekitaja minimaalset

inhibeerivat kontsentratsiooni (%T>MIC), korreleerub tõhususega kõige paremini. Lõppenud III faasi

katsetustel ja populatsiooni FK andmetele tuginevate haigustekitaja tundlikkuse tulemustel põhinevad

Monte Carlo simulatsioonitestid viitasid, et %T>MIC sihtmärk 35% saavutati enam kui 90%

Ravimil on müügiluba lõppenud

patsientidest, kellel oli haiglatekkene pneumoonia, tüsistunud kuseteede infektsioonid ja tüsistunud

intraabdominaalsed infektsioonid ning seda kõikide neerufunktsiooni häire raskusastmete puhul.

Doripeneemi infusiooniaja pikendamine 4 tunnini suurendab kasutatud annuse %T>MIC ja selle

alusel on võimalik manustada 4-tunnist infusiooni patsientidele, kellel on haiglatekkene pneumoonia,

sh kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia. Saavutamaks eesmärki 50% T>MIC vähemalt

95%-l patientidest, võib raskesti haigetele ja nõrgenenud immuunvastusega patsientidele 4-tunnine

infusioon olla sobivam, kui doripeneemi MIC teadaoleva(te)le või tõenäolis(t)ele patogeeni(de)le on

määratud või on see eeldatavalt ≥0,5 mg/l (vt lõik 4.2). Monte Carlo simulatsioonitestid toetasid

raviskeemi 500 mg 4-tunnine infusioon iga 8 tunni järel normaalse neerufunktsiooniga uuritavate

puhul, kui doripeneemi MIC on

4 mg/l.

Resistentsuse mehhanism

Doripeneemi mõjutavad bakteriaalse resistentsuse mehhanismid on muuhulgas toimeaine

inaktiveerimine karbapeneemi hüdrolüüsivate ensüümide toimel, mutantsed või omandatud PBPd,

välismembraani läbilaskvuse vähenemine ning aktiivne väljaviimine rakust. Doripeneem on stabiilne

enamiku beetalaktaamide hüdrolüüsi suhtes, siia alla kuuluvad nii gram-positiivsete kui ka

-negatiivsete bakterite penitsillinaasid ja tsefalosporinaasid, v.a suhteliselt vähelevinud karbapeneemi

hüdrolüüsivad beetalaktamaasid. Liigid, mis on resistentsed teiste karbapeneemide suhtes, on üldiselt

ko-resistensed ka doripeneemi suhtes. Metitsiliin-resistentseid stafülokokke tuleks alati lugeda ka

doripeneemile resistentseiks. Sarnaselt teistele antibiootikumidele (sh karbapeneemid) on kinnitust

leidnud doripeneemi resistentseid bakteritüvesid selekteeriv toime.

Tundlikkusläved

Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee testides (EUCAST, European Committee on

Antimicrobial Susceptibility Testing) kinnitatud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni läved on

järgmised:

Liigiga mitteseotud

1 mg/l ja R >4 mg/l

Stafülokokid

järeldatud metitsilliini tundlikkuslävest

Enterobacteriaceae

1 mg/l ja R >4 mg/l

Acinetobacter spp.

1 mg/l ja R >4 mg/l

Pseudomonas spp.

1 mg/l ja R >4 mg/l

Streptococcus spp., v.a. S. pneumoniae:

1 mg/l ja R >1 mg/l

S. pneumoniae

1 mg/l ja R >1 mg/l

Enterokokid

„mittevastav sihtmärk“

Haemophilus spp.

1 mg/l ja R >1 mg/l

N.gonorrhoeae

ebapiisavad andmed

Anaeroobid

1 mg/l ja R >1 mg/l

Tundlikkus

Omandatud resistentsuse olemasolu konkreetse liigi osas võib varieeruda, sõltudes geograafilisest

asukohast ja ajast. Juhinduda tuleks kohalikest resistentsust käsitlevatest andmetest, seda eriti raskete

infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida ekspertidega, kui kohalik resistentsuse

olukord on selline, et ravimi mõju vähemalt osade infektsioonide puhul on küsitav.

Euroopa Liidus on kirjeldatud karbapeneemile resistentsete organismidega seotud lokaliseeritud

infektsioonipuhanguid. Alltoodud teave annab vaid ligikaudse juhise tõenäosuse kohta, kas

mikroorganism on doripeneemi suhtes tundlik või mitte.

Enamasti tundlikud liigid

Gram-positiivsed aeroobid

Enterococcus faecalis*

Staphylococcus aureus (ainult metitsilliini suhtes tundlikud tüved)*^

Staphylococcus spp. (ainult metitsilliini suhtes tundlikud tüved)^

Ravimil on müügiluba lõppenud

Streptococcus pneumoniae*

Streptococcus spp.

Gram-negatiivsed aeroobid

Citrobacter diversus

Citrobacter freundii

Enterobacter aerogenes

Enterobacter cloacae*

Haemophilus influenzae*

Escherichia coli*

Klebsiella pneumoniae*

Klebsiella oxytoca

Morganella morganii

Proteus mirabilis*

Proteus vulgaris

Providencia rettgeri

Providencia stuartii

Salmonella spp.

Serratia marcescens

Shigella spp.

Anaeroobid

Bacteroides fragilis*

Bacteroides caccae*

Bacteroides ovatus

Bacteroides uniformis*

Bacteroides thetaiotaomicron*

Bacteroides vulgatus*

Bilophila wadsworthia

Peptostreptococcus magnus

Peptostreptococcus micros*

Porphyromonas spp.

Prevotella spp.

Sutterella wadsworthensis

Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus

Acinetobacter baumannii*

Acinetobacter spp.

Burkholderia cepacia

Pseudomonas aeruginosa*

Loomulikult resistentsed organismid

Gram-positiivsed aeroobid

Enterococcus faecium

Gram-negatiivsed aeroobid

Stenotrophomonas maltophilia

Legionella spp.

liigid, mille suhtes on kliinilistes uuringutes toimet täheldatud

liigid, millel on loomulikult keskmine tundlikkus

liigid, millel on >50% omandatud resistentsus ühes või enamas liikmesriigis

kõiki metitsilliin-resistentseid stafülokokke tuleb käsitleda kui doripeneemile resistentseid

Ravimil on müügiluba lõppenud

Kliiniliste uuringute andmed

Ventilatsioonipneumoonia

233 patsiendil, kellel arenes hilinenud algusega VP (ventilatsioonipneumoonia), viidi läbi

samaväärsusuuring, milles võrreldi doripeneemi (uuringuravimi) 7-päevast ravikuuri (1 gramm iga

8 tunni järel 4-tunnise infusioonina) imipeneemi/tsilastatiini 10-päevase ravikuuriga (1 gramm iga

8 tunni järel 1-tunnise infusioonina) ning lisaks oli lubatud patsientide spetsiifiline adjuvantravi;

uuringuravimi ja imipeneemi/tsilastatiini samaväärsus jäi tõestamata. Andmeid monitoorinud

sõltumatu komitee soovitusel katkestati uuring varases faasis. Päeval 10 oli tervenemise määr

doripeneemravi patsiendirühmas arvuliselt väiksem uuritavatel, kes kuulusid primaarse

mikrobioloogiliselt ravikavatsusliku (MITT, primary microbiological intent-to-treat) (45,6% versus

56,8%; 95% UI: -26,3%; 3,8%) ning koprimaarse mikrobioloogiliselt hinnatava (ME, co-primary

microbiologically evaluable) (49,1% [28/57] versus 66,1% [39/59]); 95% UI -34,7%; 0,8%) analüüsi

alarühmadesse. Igal põhjusel suremuse üldine määr 28 päeva jooksul oli arvuliselt suurem MITT

analüüsi alarühmas doripeneemravi saanud uuritavate seas (21,5% versus 14,8%; 95% UI: -5,0%;

18,5%). Kliinilise tervenemise erinevused doripeneem versus imipeneem/tsilastatiinravi korral olid

suuremad patsientide seas, kellel oli APACHE skoor > 15 (16/45 [36%] versus 23/46 [50%]) ja

patsientide seas, kellel oli Pseudomonas aeruginosa infektsioon (7/17 [41%] versus 6/10 [60%]).

5.2

Farmakokineetilised omadused

Doripeneemi keskmine C

ja AUC

0-∞

oli tervetel vabatahtlikel erinevates uuringutes pärast 500 mg

manustamist 1 tunni vältel vastavalt 23

g/ml ja 36

g.h/ml. Erinevates uuringutes oli doripeneemi

keskmine C

ja AUC

0-∞

tervetel uuritavatel pärast 500 mg ja 1 g manustamist 4 tunni vältel vastavalt

ligikaudu 8

g/ml ja 17

g/ml ning 34

g.h/ml ja 68

g.h/ml. Normaalse neerufunktsiooniga

uuritavatel ei kuhju doripeneem pärast mitut veenisisest infusiooni (500 mg või 1 g iga 8 tunni järel

7 kuni 10 päeva).

Doripeneemi üksikannuse farmakokineetilised näitajad 4-tunnise infusiooni järel tsüstilise fibroosiga

täiskasvanutel vastavad tsüstilise fibroosita täiskasvanutel täheldatavatele näitajatele. Adekvaatseid ja

hästikontrollitud uuringuid doripeneemi ohutuse ja efektiivsuse kohta tsüstilise fibroosiga patsientidel

läbi viidud ei ole.

Jaotumine

Doripeneemi keskmine seonduvus plasmavalkudega oli ligikaudu 8,1% ja see on sõltumatu

plasmakontsentratsioonist. Püsiseisundis oli jaotusruumala ligikaudu 16,8 l, mis on sarnane inimese

rakuvälise vedelikumahuga. Doripeneem jõuab hästi mitmetesse kehavedelikesse ja -kudedesse, nagu

emakakude, retroperitoneaalne vedelik, eesnäärmekude, sapipõiekude ja uriin.

Biotransformatsioon

Doripeneemi metabolism mikrobioloogiliselt inaktiivseks avatud tsükliga metaboliidiks kulgeb

peamiselt dehüdropeptidaasi-I kaudu. Doripeneem läbib tsütokroom P450 (CYP450) vahendatud

metabolismi vähesel määral või üldse mitte. In vitro uuringud on näidanud, et doripeneem ei pärsi ega

aktiveeri CYP isovormide 1A2, 2A6, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 või 3A4 toimet.

Eritumine

Doripeneem väljutatakse peamiselt muutumatul kujul neerude kaudu. Doripeneemi keskmine plasma

terminaalne poolväärtusaeg on tervetel noortel täiskasvanutel ligikaudu 1 tund ja plasmakliirens

15,9 l/h. Keskmine renaalne kliirens on 10,3 l/h. Arvestades probenetsiidi samaaegsel manustamisel

täheldatud doripeneemi eliminatsiooni olulist langust, viitab ulatuslik renaalne kliirens sellele, et

doripeneem läbib nii glomerulaarfiltratsiooni, tubulaarse sekretsiooni kui ka tagasiimendumise.

Tervetele noortele täiskasvanutele manustatud ühekordse 500 mg ravimi Doribax annuse puhul leiti

uriinist vastavalt 71% muutumatul kujul toimeainena ja 15% avatud tsükliga metaboliidina. Pärast

radiomärgistatud 500 mg doripeneemi ühekordset manustamist tervetele noortele täiskasvanutele leiti

väljaheites alla 1% üldradioaktiivsusest. Doripeneemi farmakokineetika on lineaarne

annusevahemikus 500 mg kuni 2 g, manustatuna intravenoosse infusioonina 1 tunni vältel, ja

annusevahemikus 500 mg kuni 1 g, manustatuna intravenoosse infusioonina 4 tunni vältel.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Neerukahjustus

Pärast 500 mg ravimi Doribax ühekordset manustamist suurenes kerge (CrCl 51…79 ml/min),

keskmise (CrCl 31…50 ml/min) ja raske neerukahjustusega (CrCl

30 ml/min) uuritavatel

doripeneemi AUC vastavalt 1,6; 2,8 ja 5,1 korda, võrreldes samaealiste tervete uuritavatega, kelle

neerufunktsioon on normaalne (CrCl >80 ml/min). Võrreldes tervete uuritavatega on raske

neerukahjustusega patsientidel mikrobioloogiliselt inaktiivse avatud ahelaga metaboliidi (doripeneem-

M-1) AUC eeldatavasti märgatavalt suurem. Keskmise kuni raske neerukahjustusega patsientidel

tuleb annuseid kohandada (vt lõik 4.2).

Pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel on vajalik kohandada ravimi Doribax annust (vt lõik

4.2). Uuringus 12 lõppjärgus neeruhaigusega uuritaval manustati doripeneemi ühekordne 500 mg

annus 1-tunnise intravenoosse infusioonina; võrreldes tervete isikutega suurenes süsteemne

ekspositsioon doripeneemile ja doripeneem-M-1-le. 12-tunnise CVVH seansi jooksul eemaldatud

doripeneemi ja doripeneem-M-1 kogused olid vastavalt ligikaudu 28% ja 10% annusest, 12-tunnise

CVVHDF seansi jooksul vastavalt ligikaudu 21% ja 8% annusest. Pideva neeruasendusravi

patsientide annustamissoovitused on välja töötatud niimoodi, et need tagaksid samasuguse süsteemse

ekspositsiooni doripeneemile nagu normaalse neerufunktsiooniga isikutel, kes saavad 500 mg

doripeneemi 1-tunnise infusiooniga, et säilitada doripeneemi kontsentratsioon, mis on suurem kui

minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon 1 mg/l ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 35%

annustamisintervallist, kuid säilitades samas ekspositsiooni doripeneemile ja doripeneem-M-1

metaboliidile väiksemana kui täheldati pärast 1 g doripeneemi manustamist 1-tunnise infusiooniga iga

8 tunni järel tervetele uuritavatele. Need annustamissoovitused on saadud pideval neeruasendusravil

lõppjärgus neeruhaigete andmete modelleerimisel, kusjuures on arvestatud karbapeneemide

mitterenaalse kliirensi võimalikku suurenemist ägeda neerupuudulikkusega patsientidel võrreldes

kroonilise neerukahjustusega patsientidega. Patsiendirühmas oli doripeneem-M-1 eliminatsioon

aeglane ning poolväärtusaeg (ja AUC) ei olnud rahuldavalt määratud. Seetõttu ei saa välistada, et

pideva neeruasendusravi patsientidel tekkiv ekspositsioon on arvestuslikust suurem, seega ka suurem

kui ekspositsioon metaboliidile pärast 1 g doripeneemi manustamist 1-tunnise infusiooniga iga 8 tunni

järel tervetele uuritavatele. Metaboliidile ekspositsiooni suurenemise tagajärjed in vivo on teadmata,

sest puuduvad andmed farmakoloogilise toime kohta, välja arvatud antimikroobne aktiivsus (vt lõik

4.4). Kui doripeneemi annust on suurendatud üle pideva neeruasendusravi korral soovitatud annuse on

süsteemne ekspositsioon metaboliit-M-1-le veelgi enam suurenenud. Sellise ekspositsiooni

suurenemise kliinilised tagajärjed ei ole teada.

Võrreldes tervete uuritavatega on süsteemne ekspositsioon doripeneemile ja doripeneem-M-1-le

märgatavalt tõusnud lõppjärgus neeruhaigusega patsientidel, kes saavad hemodialüüsi. Kui kuue

lõppstaadiumis neeruhaigusega patsiendiga tehtud uuringus manustati ühekordselt 500 mg

doripeneemi veenisisese infusiooni teel, olid 4-tunnise hemodialüüsiseansi ajal eemaldatud

doripeneemi ja doripeneem-M-1 kogused vastavalt ligikaudu 46% ja 6% annusest. Puudub piisav

informatsioon, et anda annustamissoovitusi patsientidele, kes saavad vahelduvat hemodialüüsi või

dialüüsi muul viisil kui pidev neeruasendusravi (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole doripeneemi farmakokineetika kindlaks tehtud. Et doripeneem

ei läbi maksa ainevahetust, ei mõjuta maksakahjustus eeldatavalt doripeneemi farmakokineetikat.

Eakad

Vanuse mõju doripeneemi farmakokineetikale hinnati tervete eakate meeste ja naiste puhul (vanuses

66–84 aastat). Doripeneemi AUC suurenes eakatel täiskasvanutel noortega võrreldes 49%. Neid

muutusi seostatakse peamiselt east tingitud neerufunktsiooni muutustega. Eakatel on soovitatav

annuseid kohandada vaid keskmise kuni raske neerupuudulikkuse korral (vt lõik 4.2).

Sugu

Soo mõju doripeneemi farmakokineetikale hinnati tervetel meestel ja naistel. Doripeneemi AUC oli

naistel 13% suurem kui meestel. Annuse kohandamine soo tõttu ei ole vajalik.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Rass

Rassi mõju doripeneemi farmakokineetikale on uuritud populatsiooni farmakokineetika analüüsi abil.

Eri rassirühmades ei täheldatud olulist erinevust doripeneemi kliirensi osas ning seetõttu ei tule eri

rassidel annuseid kohandada.

5.3

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku

toimet inimesele. Siiski, seoses korduva annuse toksilisuse uuringute ülesehituse ja farmakokineetika

erinevustega loomadel ja inimestel, ei olnud loomade kestev ekspositsioon ravimile uuringute käigus

tagatud.

Uuringud rottide ja küülikutega ei kinnitanud reproduktsioonitoksilisust. Samas on need tulemused

piiratud olulisusega, kuna uuringud viidi läbi ühekordse päevase annusega, mis on vähem kui

kümnendik päevasest doripeneemi ekspositsioonikestusest loomadel.

6.

FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1

Abiainete loetelu

Puudub.

6.2

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud

lõigus 6.3.

6.3

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse säilitamine: pärast manustamiskõlblikuks muutmist steriilse

süstevee või naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega võib Doribax’i suspensiooniga viaali

hoida kuni 1 tund temperatuuril alla 30

C enne infusioonikotti ülekandmist ja lahjendamist.

Pärast infusioonikotis lahjendamist säilitatakse ravimi Doribax infusioone toatemperatuuril või

külmkapis vastavalt tabelis toodud aegadele:

Ajavahemik, mille vältel Doribax’i infusioonilahuste manustamiskõlblikuks muutmine, lahjendamine

ja infusioon peab olema tehtud

Infusioonilahus

Toatemperatuuril hoitav

lahus

Külmkapis

C…8

hoitav lahus

9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus

12 tundi

72 tundi*

50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahus

4 tundi

24 tundi*

Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb infusioon toatemperatuurini soojendada toatemperatuuri stabiilsusaja

jooksul, eeldusel et kogu külmkapis hoitud aeg, toatemperatuurini soojendamise aeg ning infusiooni

manustamise aeg ei ületa külmkapis hoidmise stabiilsusaega.

Dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahus tuleb tarvitada 1 tunni jooksul.

Keemiline ja füüsikaline stabiilsus on ülalolevas tabelis toodud aegade ja lahuste suhtes kontrollitud.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks tuleb toode manustada kohe. Vastasel korral vastutab

kasutamiseelse säilimisaja ja -tingimuste eest kasutaja ning see ei tohiks temperatuuril 2

C…8

ületada 24 tundi, v.a juhul, kui lahuse manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud

kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja infusioonilahuse

säilitamistingimused vt lõik 6.3.

6.5

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvast klaasist (tüüp I) 20 ml viaalid.

Ravim on saadaval 10 viaali sisaldavate kartongkarpidena.

6.6

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Doribax tuleb manustamiskõlblikuks muuta ning enne infusiooni täiendavalt lahjendada.

250 mg infusioonilahuse annuse ettevalmistamine, kasutades 250 mg viaali

Lisage 10 ml steriilset süstevett või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust 250 mg viaali

ja loksutage, et tekiks suspensioon.

Kontrollige suspensiooni visuaalselt võõrosakeste suhtes. Märkus: suspensioon ei ole mõeldud

otse infusiooni teel manustamiseks.

Tõmmake suspensioon süstla ja nõela abil välja ning kandke üle 50 ml või 100 ml

naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust või dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahust

sisaldavasse infusioonikotti ning segage, et ravim täielikult lahustuks. Manustage kogu

infusioonilahus, et saada 250 mg doripeneemi annus.

Doribax’i infusioonilahuste värvus võib olla selge värvitu kuni selge helekollakas lahus. Värvuse

erinevused selles vahemikus ei mõjuta ravimi toimet.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.

MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

8.

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/08/467/002

9.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25. juuli 2008

Ravimil on müügiluba lõppenud

10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel

http://www.ema.europa.eu/.

Ravimil on müügiluba lõppenud

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Doribax 500 mg infusioonilahuse pulber

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab doripeneemmonohüdraati koguses, mis vastab 500 mg doripeneemile.

3.

RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber (infusioonipulber).

Valge kuni kahvatukollakas kristalne pulber.

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Doribax on näidustatud täiskasvanutele järgnevalt loetletud infektsioonide raviks (vt

lõigud 4.4 ja 5.1):

Haiglatekkene pneumoonia (sh kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia)

Tüsistunud intraabdominaalsed infektsioonid

Tüsistunud kuseteede infektsioonid

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid ravijuhiseid.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Järgmises tabelis on toodud soovituslikud annused ja manustamisviis infektsioonide kaupa.

Infektsioon

Annus

Sagedus

Infusiooni

kestus

Haiglatekkene pneumoonia, sh kunstliku

kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia

500 mg või

iga 8 tunni järel

1 või

4 tundi*

Tüsistunud intraabdominaalsed infektsioonid

500 mg

iga 8 tunni järel

1 tund

Tüsistunud kuseteede infektsioonid,

sh püelonefriit

500 mg

iga 8 tunni järel

1 tund

Suurenenud renaalse kliirensiga patsientidel (eriti kui kreatiniini kliirens CrCl ≥150 ml/min) ja/või infektsioonide

korral, mille põhjustajaks on mittefermenteerivad gram-negatiivsed patogeenid (nagu Pseudomonas spp. ja

Acinetobacter spp.), võib kaaluda ravimi manustamist annuses 1 g iga 8 tunni järel 4-tunnise infusioonina. See

annustamisrežiim põhineb farmakokineetilistel/farmakodünaamilistel andmetel (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

** Lähtudes peamiselt farmakokineetika/farmakodünaamika kaalutlustest, võib 4-tunnine infusiooniaeg olla

sobivam vähemtundlike patogeenide korral (vt lõik 5.1). Sellist annustamisskeemi tuleks kaaluda ka eriti

raskete infektsioonide korral.

Ravi kestus

Tavaline doripeneemiravi kestus jääb vahemikku 5...14 päeva ning see peab lähtuma haiguse

raskusest, infektsioonikohast, infektsiooni põhjustanud patogeenist ja kliinilise seisundi paranemisest.

Haiglatekkese pneumooniaga (sh kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumooniaga) patsientidel

on ravi kestus tavaliselt 10…14 päeva, kusjuures mittefermenteerivate gram-negatiivsete patogeenide

(nagu Pseudomonas spp. ja Acinetobacter spp.) poolt põhjustatud infektsiooniga patsientide ravi on

tihti pigem maksimaalse kestusega (vt lõik 5.1).

Ravimil on müügiluba lõppenud

Kliinilistes uuringutes manustati doripeneemi kuni 14 päeva ja pikema ravi ohutust ei ole kindlaks

tehtud. Pärast kliinilise paranemise saavutamist on võimalik üle minna intravenoosselt doripeneemi

manustamiselt sobivale suukaudsele ravile.

Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)

Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada, välja arvatud mõõduka kuni raske neerukahjustuse

korral (vt allpool lõik Neerukahjustus ja lõik 5.2).

Neerukahjustus

Kui patsiendil on kerge neerukahjustus (kreatiniini kliirens (CrCl) on >50 kuni

80 ml/min), ei tule

annuseid kohandada.

Mõõduka neerukahjustuse korral (CrCl ≥30…

50 ml/min) on doripeneemi annus 250 mg iga 8 tunni

järel (vt lõik 6.6). Raske neerukahjustuse korral (CrCl <30 ml/min) on doripeneemi annus 250 mg iga

12 tunni järel (vt lõik 6.6). Patsientidel, kellele on määratud ravim annuses 1 g iga 8 tunni järel 4-

tunnise infusioonina, tuleb annust samamoodi kohandada (mõõduka neerukahjustuse korral: 500 mg

iga 8 tunni järel; raske neerukahjustus: 500 mg iga 12 tunni järel).

Ravimit Doribax tuleb manustada ettevaatusega raske neerukahjustuse korral puudulike kliiniliste

andmete ja eeldatava suurenenud ekspositsiooni tõttu doripeneemile ja tema metaboliidile

(doripeneem-M-1).

Annus dialüüsi saavate patsientide puhul

Ravimi Doribax annustamise ja manustamise soovitused pidevat neeruasendusravi saavatele

patsientidele on esitatud järgnevas tabelis:

CRRT

protseduur

Glomerulaar-

filtratsiooni määr

Annus

Sagedus

Infusiooniaeg

Eesmärgi

saavutamine

(MIC)

CVVH

≤ 30 ml/min

250 mg

Iga 12 h järel

4 tundi

≤ 1 mg/l

CVVHDF

< 5 ml/min

250 mg

Iga 12 h järel

4 tundi

≤ 1 mg/l

CVVHDF

5…30 ml/min

500 mg

Iga 12 h järel

4 tundi

≤ 1 mg/l

CRRT: pidev neeruasendusravi; CVVH: pidev venovenoosne hemofiltratsioon; CVVHDF: pidev venovenoosne

hemodiafiltratsioon; MIC: minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon

Ägeda neerupuudulikkusega patsientidel, kes saavad pidevat neeruasendusravi, on vajalik infusiooniaeg 4 tundi, võttes arvesse

võimaliku karbapeneemide mitterenaalse kliirensi suurenemise ägeda neerupuudulikkusega patsientidel.

Kroonilise neerukahjustusega pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel võib infusiooniaeg olla kas 1 tund või 4 tundi. Vähem

tundlike patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide või eriti raskete infektsioonide puhul võib peamiselt FK/FD kaalutlustel olla

sobivam 4-tunnine infusiooniaeg maksimeerimaks protsentuaalset annustamisintervalli aega, millal doripeneemi

plasmakontsentratsioon ületab minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (%T > MIC) (vt lõik 5.1).

Annustamissoovitusi patogeenide korral, mille MIC on > 1 mg/ml ei ole pideva neeruasendusravi

jaoks kindlaks tehtud potentsiaalse doripeneemi ja doripeneem-M-1-metaboliidi kuhjumise tõttu (vt

lõigud 4.4 ja 5.2). Kuna doripeneem-M-1 metaboliidi kohta on kliinilisi andmeid vähe ning oodatav

on suurenenud ekspositsioon, on pideval neeruasendusravil patsientide puhul soovitav hoolikas

ohutusjärelevalve (vt lõik 4.4).

Puudub piisav teave, mille alusel anda annuse kohandamise soovitusi hemodialüüsi muul meetodil

saavatele patsientidele (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Annust ei ole vaja kohandada.

Lapsed

Doribax’i ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Manustamisviis

Doribax tuleb manustamiskõlblikuks muuta ning täiendavalt lahjendada (vt lõik 6.6) ja seejärel

manustada veenisisese infusioonina 1 või 4 tunni jooksul.

4.3

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine suhtes.

Ülitundlikkus mõne muu karbapeneemi rea antibiootikumi suhtes.

Raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) ükskõik millise muu

beetalaktaam-antibiootikumi suhtes (nt penitsilliinid või tsefalosporiinid).

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldist

Langetades otsust doripeneemi kasutamise kohta konkreetsel patsiendil, tuleb lähtuda karbapeneem-

antibiootikumi kasutamise asjakohasusest, tuginedes sellistele teguritele nagu infektsiooni raskusaste,

resistentsuse esinemine teiste sobivate antibiootikumide suhtes ja karbapeneemi suhtes resistentsete

bakterite esinemise risk.

Ettevaatlik tuleb olla antibiootikumi ja annuse valikul, kui ravitakse patsiente, kellel on hilise

algusega ventilatsioonipneumoonia (> 5. haiglaravi päeval) või haiglatekkese pneumoonia muudel

juhtudel, kui tekitajana kahtlustatakse või on kinnitunud vähenenud tundlikkusega patogeenid, nt

Pseudomonas spp. või Acinetobacter spp. (vt lõigud 4.2 ja 5.1).

Määratud näidustustel, kui kahtlustatakse Pseudomonas aeruginosa poolt põhjustatud infektsiooni

esinemist või selle olemasolu on leidnud kinnitust, võib olla näidustatud samaaegne

aminoglükosiidide kasutamine (vt lõik 4.1).

Ülitundlikkusreaktsioonid

Beetalaktaam-antibiootikume saanud patsientidel on tekkinud raskeid ja mõnikord surmaga lõppenud

ülitundlikkuse (anafülaktilisi) reaktsioone. Enne ravi algust ravimiga Doribax tuleb hoolikalt välja

selgitada, kas patsiendil on olnud ülitundlikkusreaktsioone sama klassi või beetalaktaam-

antibiootikumide suhtes. Sel juhul tuleb ravimit Doribax kasutada ettevaatusega. Kui peaks tekkima

ülitundlikkusreaktsioon doripeneemi suhtes, tuleb ravim kohe ära jätta ja võtta kasutusele sobivad

vastumeetmed. Tõsised ägedad ülitundlikkuse (anafülaktilised) reaktsioonid vajavad kiiret erakorralist

ravi.

Krambid

Ravi ajal karbapeneemidega, sh doripeneemiga on esinenud krampe (vt lõik 4.8). Doripeneemi

kliinilistes uuringutes esinesid krambid kõige sagedamini olemasolevate kesknärvisüsteemi (KNS)

häiretega (nt insult või krambid anamneesis) või kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel ning

annuste puhul, mis ületasid 500 mg.

Pseudomembranoosne koliit

Doribax’i kasutajatel on teatatud Clostridium difficile põhjustatud pseudomembranoossest koliidist,

mille raskusaste võib olla kergest eluohtlikuni. Seetõttu on oluline seda diagnoosi arvesse võtta, kui

patsiendil tekib antibiootikumi võtmise ajal või pärast antibiootikumi võtmist kõhulahtisus

(vt lõik 4.8).

Mittetundlike bakterite vohamine

Nagu kõiki antibiootikume, võib ka doripeneemi kasutamist seostada langenud tundlikkusega

bakteritüvede väljakujunemise ja selektsiooniga. Patsiendi seisundit tuleb ravi ajal tähelepanelikult

jälgida. Kui superinfektsioon tekib, tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed. Hoiduda tuleb

pikaajalisest Doribax-ravist.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Ravimi koostoime valproehappega

Doripeneemi ja valproehappe/naatriumvalproaadi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

(vt lõik 4.5).

Pneumoniit ravimi inhaleerimisel

Kui Doribax’i manustati uuringu ajal inhalatsiooni teel, tekkis pneumoniit. Seetõttu ei tohiks

doripeneemi sel teel manustada.

Pidev neeruasendusravi

Pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel võib ekspositsioon metaboliit doripeneem-M-1-le

suureneda tasemeni, mille puhul siiani puuduvad in vivo ohutusandmed. Metaboliidil puudub

farmakoloogiline aktiivsus sihtkoha suhtes, kuid muud võimalikud farmakoloogilised toimed on

teadmata. Seetõttu on soovitav hoolikas ohutusjärelevalve (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Kliinilistes uuringutes osalevate patsientide populatsiooni kirjeldus

Kahes haiglatekkese pneumoonia (N=979) kliinilises uuringus oli 60%-l kliiniliselt hinnatud

Doribax-ravi saavatest patsientidest kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia (ventilator-

associated pneumonia, VAP). Neist 50%-l oli hilise algusega VAP (tekkis pärast viiepäevast

kunstlikku ventilatsiooni) ja 54%-l oli APACHE (Acute Physiology And Chronic Health Evaluation)

II skoor >15 ja 32%-le patsientidest manustati kaasuvalt aminoglükosiide (76%-le rohkem kui

3 päeva).

Kahes kliinilises uuringus oli tüsistunud intraabdominaalse infektsiooniga (N=962) patsientide seas

mikrobioloogiliselt hinnatud Doribax-ravi korral kõige sagedasem anatoomiline infektsioonikoht

apendiks (62%). Neist 51%-l oli ravi alguses generaliseerunud peritoniit. Muud infektsiooniallikad

olid kooloni perforatsioon (20%), tüsistunud koletsüstiit (5%) ja muude piirkondade infektsioonid

(14%). Ravi alguses oli 11%-l APACHE II skoor >10, 9,5%-l oli postoperatiivne infektsioon, 27%-l

oli üks või mitu intraabdominaalset abstsessi ning 4%-l oli kaasuv baktereemia.

Tüsistunud kuseteede infektsioonidega (N=1179) patsientidel tehtud kahes kliinilises uuringus oli

52%-l mikrobioloogiliselt hinnatud Doribax-ravi saanud patsientidel tüsistunud alumiste kuseteede

infektsioonid ning 48%-l püelonefriit, millest 16% oli tüsistunud. Kokku oli ravi alguses 54%-l

patsiendil püsivad tüsistused, 9%-l kaasuv baktereemia ning 23%-l kaasuv infektsioon

levofloksatsiinile resistentse uropatogeeniga.

Kogemused raskelt immunokomprimeeritud patsientidega, kes saavad immunosupressiivset ravi ja

kellel on väljendunud neutropeenia, on piiratud, kuna see populatsioon jäeti III faasi uuringutest välja.

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Doripeneem läbib tsütokroom P450 (CYP450) vahendatud metabolismi vähesel määral või üldse

mitte. In vitro uuringud on näidanud, et doripeneem ei pärsi ega aktiveeri CYP450 toimet. Seetõttu ei

ole oodata CYP450-ga seotud ravimite koosmõjusid (vt lõik 5.2).

On näidatud, et doripeneemi ja valproehappe koosmanustamine vähendab seerumi valproehappe taset

märkimisväärselt alla terapeutilise vahemiku. Valproehappe vähenenud tase võib põhjustada

ebaadekvaatse kontrolli krampide üle. Ühes koostoimeuuringus vähenes valproehappe

seerumikontsentratsioon märgatavalt (AUC vähenes 63%) pärast doripeneemi ja valproehappe

koosmanustamist. Koostoime algas kiiresti. Kuna patsientidele manustati ainult neli doripeneemi

annust, ei saa välistada valproehappe taseme edasist vähenemist pikemaajalisel koosmanustamisel.

Valproehappe taseme langusest on teatatud ka koosmanustamisel teiste karbapeneemidega, saavutades

60...100% languse valproehappe tasemes ligikaudu kahe päevaga. Seetõttu tuleks kaaluda

alternatiivset antibakteriaalset või täiendavat krambivastast ravi.

Probenetsiid konkureerib doripeneemiga renaalse tubulaarse sekretsiooni osas ning vähendab

doripeneemi väljutamist neerude kaudu. Koostoimeuuringus suurenes probenetsiidi samaaegsel

Ravimil on müügiluba lõppenud

manustamisel doripeneemi keskmine AUC 75%. Seetõttu ei soovitata probenetsiidi manustada koos

ravimiga Doribax. Välistada ei saa koostoimeid teiste renaalse tubulaarse sekretsiooni teel erituvate

ravimitega.

4.6

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Doripeneemi kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid. Loomkatsete põhjal ei saa

välistada kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule

(vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele pole teada. Ravimit Doribax ei tohi raseduse ajal kasutada, kui

see ei ole kindlalt hädavajalik.

Imetamine

Ei ole teada, kas doripeneem eritub rinnapiima. Rottidel tehtud uuringud on näidanud, et doripeneem

ja selle metaboliidid imenduvad rinnapiima. Kui otsustatakse imetamise jätkamise/katkestamise või

Doribax-ravi jätkamise/katkestamise üle, tuleb arvestada rinnaga toitmise kasu lapsele ja Doribax-ravi

kasu emale.

Fertiilsus

Puuduvad kliinilised andmed doripeneemravi võimalike mõjude kohta meeste või naiste viljakusele.

Doripeneemi intravenoossel manustamisel ei täheldatud kõrvaltoimeid ravimit saanud isaste ja emaste

rottide fertiilsusele ega postnataalsele arengule ning järglaskonna reproduktiivkäitumisele annustes,

mis olid kuni 1 g/kg ööpäevas (AUC alusel on ravimi ekspositsioon vähemalt võrdne ekspositsiooniga

inimestel, kellele manustatakse iga 8 h järel annus 500 mg).

4.7

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi Doribax toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud.

Baseerudes teatatud kõrvaltoimete andmetele, ei ole tõenäoline, et Doribax mõjutaks autojuhtimise ja

masinate käsitsemise võimet.

4.8

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

II ja III faasi kliinilistes uuringutes osalenud 3142 täiskasvanul (1817 said ravimit Doribax) tekkis

ravimiga Doribax (500 mg iga 8 tunni järel) seoses kõrvaltoimeid 32%-l. Ravimi Doribax jättis

kõrvaltoimete tõttu ära kokku 0,1% patsienti. Doribax-ravi katkestamise tinginud kõrvaltoimed olid

iiveldus (0,1%), kõhulahtisus (0,1%), nahasügelemine (0,1%), tupe seeninfektsioon (0,1%),

maksaensüümide aktiivsuse tõus (0,2%) ja nahalööve (0,2%). Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid

peavalu (10%), kõhulahtisus (9%) ja iiveldus (8%).

Ravimi ohutusprofiil ligikaudu 500 patsiendil, kes said I, II ja III faasi kliiniliste uuringute jooksul

ravi Doribax’iga annuses 1 g iga 8 tunni järel 4-tunnise infusioonina, oli kooskõlas ohutusprofiiliga

patsientidel, kes said ravimit annuses 500 mg iga 8 tunni järel.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Ravimi Doribax kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt registreeritud kõrvaltoimed on loetletud

alljärgnevalt, jaotatuna sageduse alusel. Kõrvaltoimete sagedused on määratletud järgmiselt: väga

sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), teadmata (ei saa hinnata

olemasolevate andmete alusel).

Ravimil on müügiluba lõppenud

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Ravimi Doribax kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt registreeritud kõrvaltoimed

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage: suuõõne kandidiaas, tupe seeninfektsioon

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt: trombotsütopeenia, neutropeenia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt: ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.4)

Teadmata: anafülaksia (vt lõik 4.4)

Närvisüsteemi häired

Väga sage: peavalu

Aeg-ajalt: krambid (vt lõik 4.4)

Vaskulaarsed häired

Sage: veenipõletik

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus, kõhulahtisus

Aeg-ajalt: C. difficile koliit (vt lõik 4.4)

Maksa- ja sapiteede häired

Sage: maksaensüümide aktiivsuse tõus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: lööve, sügelemine

Teadmata: epidermise toksiline nekrolüüs, Stevensi-

Johnsoni sündroom

4.9

Üleannustamine

I faasi uuringus tervetel patsientidel, kellele infundeeriti 2 g doripeneemi 1 tunni vältel iga 8 tunni

järel 10 kuni 14 päeva jooksul, oli lööbe esinemissagedus väga sage (8-st patsiendist 5-l). Lööve

kadus 10 päeva jooksul pärast doripeneemi manustamise lõpetamist.

Üleannustamise korral tuleb Doribax ära jätta ning rakendada üldtoetavat ravi, kuni toimeaine on

organismist neerude kaudu väljutatud. Doribax on eemaldatav pideva neeruasendusravi või

hemodialüüsi teel (vt lõik 5.2). Üleannustamise ravis puudub siiski mõlema raviviisi kasutamise

kogemus.

5.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid, ATC-

kood: J01DH04.

Toimemehhanism

Doripeneem on sünteetiline antibakteriaalne karbapeneem.

Doripeneemi bakteritsiidne toime seisneb bakteriraku seina biosünteesi pärssimises. Doripeneem

inaktiveerib paljusid essentsiaalseid penitsilliini siduvaid valke (PBP-d), mille tagajärjel rakuseina

süntees pärsitakse ning rakk sureb.

In vitro uuringud doripeneemiga on näidanud, et doripeneemil on nõrk antagonistlik mõju teiste

antibakteriaalsete ainete suhtes ja vastupidi. On täheldatud aditiivset ja nõrka sünergilist toimet

Pseudomonas aeruginosa suhtes amikatsiini ja levofloksatsiiniga ning gram-positiivsete bakterite

suhtes daptomütsiini, linesoliidi, levofloksatsiini ja vankomütsiiniga.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed

Sarnaselt teiste beetalaktaamidega on prekliinilistes farmakokineetika/farmakodünaamika uuringutes

näidatud, et aeg, mil doripeneemi plasmakontsentratsioon ületab haigustekitaja minimaalset

inhibeerivat kontsentratsiooni (%T>MIC), korreleerub tõhususega kõige paremini. Lõppenud III faasi

katsetustel ja populatsiooni FK andmetele tuginevate haigustekitaja tundlikkuse tulemustel põhinevad

Monte Carlo simulatsioonitestid viitasid, et %T>MIC sihtmärk 35% saavutati enam kui 90%

Ravimil on müügiluba lõppenud

patsientidest, kellel oli haiglatekkene pneumoonia, tüsistunud kuseteede infektsioonid ja tüsistunud

intraabdominaalsed infektsioonid ning seda kõikide neerufunktsiooni häire raskusastmete puhul.

Doripeneemi infusiooniaja pikendamine 4 tunnini suurendab kasutatud annuse %T>MIC ja selle

alusel on võimalik manustada 4-tunnist infusiooni patsientidele, kellel on haiglatekkene pneumoonia,

sh kunstliku kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia. Saavutamaks eesmärki 50% T>MIC vähemalt

95%-l patientidest, võib raskesti haigetele ja nõrgenenud immuunvastusega patsientidele 4-tunnine

infusioon olla sobivam, kui doripeneemi MIC teadaoleva(te)le või tõenäolis(t)ele patogeeni(de)le on

määratud või on see eeldatavalt ≥0,5 mg/l (vt lõik 4.2). Monte Carlo simulatsioonitestid toetasid

raviskeemi 500 mg 4-tunnine infusioon iga 8 tunni järel normaalse neerufunktsiooniga uuritavate

puhul, kui doripeneemi MIC on

4 mg/l.

Resistentsuse mehhanism

Doripeneemi mõjutavad bakteriaalse resistentsuse mehhanismid on muuhulgas toimeaine

inaktiveerimine karbapeneemi hüdrolüüsivate ensüümide toimel, mutantsed või omandatud PBPd,

välismembraani läbilaskvuse vähenemine ning aktiivne väljaviimine rakust. Doripeneem on stabiilne

enamiku beetalaktaamide hüdrolüüsi suhtes, siia alla kuuluvad nii gram-positiivsete kui ka

-negatiivsete bakterite penitsillinaasid ja tsefalosporinaasid, v.a suhteliselt vähelevinud karbapeneemi

hüdrolüüsivad beetalaktamaasid. Liigid, mis on resistentsed teiste karbapeneemide suhtes, on üldiselt

ko-resistensed ka doripeneemi suhtes. Metitsiliin-resistentseid stafülokokke tuleks alati lugeda ka

doripeneemile resistentseiks. Sarnaselt teistele antibiootikumidele (sh karbapeneemid) on kinnitust

leidnud doripeneemi resistentseid bakteritüvesid selekteeriv toime.

Tundlikkusläved

Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee testides (EUCAST, European Committee on

Antimicrobial Susceptibility Testing) kinnitatud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni läved on

järgmised:

Liigiga mitteseotud

1 mg/l ja R >4 mg/l

Stafülokokid

järeldatud metitsilliini tundlikkuslävest

Enterobacteriaceae

1 mg/l ja R >4 mg/l

Acinetobacter spp.

1 mg/l ja R >4 mg/l

Pseudomonas spp.

1 mg/l ja R >4 mg/l

Streptococcus spp., v.a. S. pneumoniae:

1 mg/l ja R >1 mg/l

S. pneumoniae

1 mg/l ja R >1 mg/l

Enterokokid

„mittevastav sihtmärk“

Haemophilus spp.

1 mg/l ja R >1 mg/l

N.gonorrhoeae

ebapiisavad andmed

Anaeroobid

1 mg/l ja R >1 mg/l

Tundlikkus

Omandatud resistentsuse olemasolu konkreetse liigi osas võib varieeruda, sõltudes geograafilisest

asukohast ja ajast. Juhinduda tuleks kohalikest resistentsust käsitlevatest andmetest, seda eriti raskete

infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida ekspertidega, kui kohalik resistentsuse

olukord on selline, et ravimi mõju vähemalt osade infektsioonide puhul on küsitav.

Euroopa Liidus on kirjeldatud karbapeneemile resistentsete organismidega seotud lokaliseeritud

infektsioonipuhanguid. Alltoodud teave annab vaid ligikaudse juhise tõenäosuse kohta, kas

mikroorganism on doripeneemi suhtes tundlik või mitte.

Enamasti tundlikud liigid

Gram-positiivsed aeroobid

Enterococcus faecalis*

Staphylococcus aureus (ainult metitsilliini suhtes tundlikud tüved)*^

Staphylococcus spp. (ainult metitsilliini suhtes tundlikud tüved)^

Ravimil on müügiluba lõppenud

Streptococcus pneumoniae*

Streptococcus spp.

Gram-negatiivsed aeroobid

Citrobacter diversus

Citrobacter freundii

Enterobacter aerogenes

Enterobacter cloacae*

Haemophilus influenzae*

Escherichia coli*

Klebsiella pneumoniae*

Klebsiella oxytoca

Morganella morganii

Proteus mirabilis*

Proteus vulgaris

Providencia rettgeri

Providencia stuartii

Salmonella spp.

Serratia marcescens

Shigella spp.

Anaeroobid

Bacteroides fragilis*

Bacteroides caccae*

Bacteroides ovatus

Bacteroides uniformis*

Bacteroides thetaiotaomicron*

Bacteroides vulgatus*

Bilophila wadsworthia

Peptostreptococcus magnus

Peptostreptococcus micros*

Porphyromonas spp.

Prevotella spp.

Sutterella wadsworthensis

Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus

Acinetobacter baumannii*

Acinetobacter spp.

Burkholderia cepacia

Pseudomonas aeruginosa*

Loomulikult resistentsed organismid

Gram-positiivsed aeroobid

Enterococcus faecium

Gram-negatiivsed aeroobid

Stenotrophomonas maltophilia

Legionella spp.

liigid, mille suhtes on kliinilistes uuringutes toimet täheldatud

liigid, millel on loomulikult keskmine tundlikkus

liigid, millel on >50% omandatud resistentsus ühes või enamas liikmesriigis

kõiki metitsilliin-resistentseid stafülokokke tuleb käsitleda kui doripeneemile resistentseid

Ravimil on müügiluba lõppenud

Kliiniliste uuringute andmed

Ventilatsioonipneumoonia

233 patsiendil, kellel arenes hilinenud algusega VP (ventilatsioonipneumoonia), viidi läbi

samaväärsusuuring, milles võrreldi doripeneemi (uuringuravimi) 7-päevast ravikuuri (1 gramm iga

8 tunni järel 4-tunnise infusioonina) imipeneemi/tsilastatiini 10-päevase ravikuuriga (1 gramm iga

8 tunni järel 1-tunnise infusioonina) ning lisaks oli lubatud patsientide spetsiifiline adjuvantravi;

uuringuravimi ja imipeneemi/tsilastatiini samaväärsus jäi tõestamata. Andmeid monitoorinud

sõltumatu komitee soovitusel katkestati uuring varases faasis. Päeval 10 oli tervenemise määr

doripeneemravi patsiendirühmas arvuliselt väiksem uuritavatel, kes kuulusid primaarse

mikrobioloogiliselt ravikavatsusliku (MITT, primary microbiological intent-to-treat) (45,6% versus

56,8%; 95% UI: -26,3%; 3,8%) ning koprimaarse mikrobioloogiliselt hinnatava (ME, co-primary

microbiologically evaluable) (49,1% [28/57] versus 66,1% [39/59]); 95% UI -34,7%; 0,8%) analüüsi

alarühmadesse. Igal põhjusel suremuse üldine määr 28 päeva jooksul oli arvuliselt suurem MITT

analüüsi alarühmas doripeneemravi saanud uuritavate seas (21,5% versus 14,8%; 95% UI: -5,0%;

18,5%). Kliinilise tervenemise erinevused doripeneem versus imipeneem/tsilastatiinravi korral olid

suuremad patsientide seas, kellel oli APACHE skoor > 15 (16/45 [36%] versus 23/46 [50%]) ja

patsientide seas, kellel oli Pseudomonas aeruginosa infektsioon (7/17 [41%] versus 6/10 [60%]).

5.2

Farmakokineetilised omadused

Doripeneemi keskmine C

ja AUC

0-∞

oli tervetel vabatahtlikel erinevates uuringutes pärast 500 mg

manustamist 1 tunni vältel vastavalt 23

g/ml ja 36

g.h/ml. Erinevates uuringutes oli doripeneemi

keskmine C

ja AUC

0-∞

tervetel uuritavatel pärast 500 mg ja 1 g manustamist 4 tunni vältel vastavalt

ligikaudu 8

g/ml ja 17

g/ml ning 34

g.h/ml ja 68

g.h/ml. Normaalse neerufunktsiooniga

uuritavatel ei kuhju doripeneem pärast mitut veenisisest infusiooni (500 mg või 1 g iga 8 tunni järel

7 kuni 10 päeva).

Doripeneemi üksikannuse farmakokineetilised näitajad 4-tunnise infusiooni järel tsüstilise fibroosiga

täiskasvanutel vastavad tsüstilise fibroosita täiskasvanutel täheldatavatele näitajatele. Adekvaatseid ja

hästikontrollitud uuringuid doripeneemi ohutuse ja efektiivsuse kohta tsüstilise fibroosiga patsientidel

läbi viidud ei ole.

Jaotumine

Doripeneemi keskmine seonduvus plasmavalkudega oli ligikaudu 8,1% ja see on sõltumatu

plasmakontsentratsioonist. Püsiseisundis oli jaotusruumala ligikaudu 16,8 l, mis on sarnane inimese

rakuvälise vedelikumahuga. Doripeneem jõuab hästi mitmetesse kehavedelikesse ja -kudedesse, nagu

emakakude, retroperitoneaalne vedelik, eesnäärmekude, sapipõiekude ja uriin.

Biotransformatsioon

Doripeneemi metabolism mikrobioloogiliselt inaktiivseks avatud tsükliga metaboliidiks kulgeb

peamiselt dehüdropeptidaasi-I kaudu. Doripeneem läbib tsütokroom P450 (CYP450) vahendatud

metabolismi vähesel määral või üldse mitte. In vitro uuringud on näidanud, et doripeneem ei pärsi ega

aktiveeri CYP isovormide 1A2, 2A6, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 või 3A4 toimet.

Eritumine

Doripeneem väljutatakse peamiselt muutumatul kujul neerude kaudu. Doripeneemi keskmine plasma

terminaalne poolväärtusaeg on tervetel noortel täiskasvanutel ligikaudu 1 tund ja plasmakliirens

15,9 l/h. Keskmine renaalne kliirens on 10,3 l/h. Arvestades probenetsiidi samaaegsel manustamisel

täheldatud doripeneemi eliminatsiooni olulist langust, viitab ulatuslik renaalne kliirens sellele, et

doripeneem läbib nii glomerulaarfiltratsiooni, tubulaarse sekretsiooni kui ka tagasiimendumise.

Tervetele noortele täiskasvanutele manustatud ühekordse 500 mg ravimi Doribax annuse puhul leiti

uriinist vastavalt 71% muutumatul kujul toimeainena ja 15% avatud tsükliga metaboliidina. Pärast

radiomärgistatud 500 mg doripeneemi ühekordset manustamist tervetele noortele täiskasvanutele leiti

väljaheites alla 1% üldradioaktiivsusest. Doripeneemi farmakokineetika on lineaarne

annusevahemikus 500 mg kuni 2 g, manustatuna intravenoosse infusioonina 1 tunni vältel, ja

annusevahemikus 500 mg kuni 1 g, manustatuna intravenoosse infusioonina 4 tunni vältel.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Neerukahjustus

Pärast 500 mg ravimi Doribax ühekordset manustamist suurenes kerge (CrCl 51…79 ml/min),

keskmise (CrCl 31…50 ml/min) ja raske neerukahjustusega (CrCl

30 ml/min) uuritavatel

doripeneemi AUC vastavalt 1,6; 2,8 ja 5,1 korda, võrreldes samaealiste tervete uuritavatega, kelle

neerufunktsioon on normaalne (CrCl >80 ml/min). Võrreldes tervete uuritavatega on raske

neerukahjustusega patsientidel mikrobioloogiliselt inaktiivse avatud ahelaga metaboliidi (doripeneem-

M-1) AUC eeldatavasti märgatavalt suurem. Keskmise kuni raske neerukahjustusega patsientidel

tuleb annuseid kohandada (vt lõik 4.2).

Pidevat neeruasendusravi saavatel patsientidel on vajalik kohandada ravimi Doribax annust (vt lõik

4.2). Uuringus 12 lõppjärgus neeruhaigusega uuritaval manustati doripeneemi ühekordne 500 mg

annus 1-tunnise intravenoosse infusioonina; võrreldes tervete isikutega suurenes süsteemne

ekspositsioon doripeneemile ja doripeneem-M-1-le. 12-tunnise CVVH seansi jooksul eemaldatud

doripeneemi ja doripeneem-M-1 kogused olid vastavalt ligikaudu 28% ja 10% annusest, 12-tunnise

CVVHDF seansi jooksul vastavalt ligikaudu 21% ja 8% annusest. Pideva neeruasendusravi

patsientide annustamissoovitused on välja töötatud niimoodi, et need tagaksid samasuguse süsteemse

ekspositsiooni doripeneemile nagu normaalse neerufunktsiooniga isikutel, kes saavad 500 mg

doripeneemi 1-tunnise infusiooniga, et säilitada doripeneemi kontsentratsioon, mis on suurem kui

minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon 1 mg/l ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 35%

annustamisintervallist, kuid säilitades samas ekspositsiooni doripeneemile ja doripeneem-M-1

metaboliidile väiksemana kui täheldati pärast 1 g doripeneemi manustamist 1-tunnise infusiooniga iga

8 tunni järel tervetele uuritavatele. Need annustamissoovitused on saadud pideval neeruasendusravil

lõppjärgus neeruhaigete andmete modelleerimisel, kusjuures on arvestatud karbapeneemide

mitterenaalse kliirensi võimalikku suurenemist ägeda neerupuudulikkusega patsientidel võrreldes

kroonilise neerukahjustusega patsientidega. Patsiendirühmas oli doripeneem-M-1 eliminatsioon

aeglane ning poolväärtusaeg (ja AUC) ei olnud rahuldavalt määratud. Seetõttu ei saa välistada, et

pideva neeruasendusravi patsientidel tekkiv ekspositsioon on arvestuslikust suurem, seega ka suurem

kui ekspositsioon metaboliidile pärast 1 g doripeneemi manustamist 1-tunnise infusiooniga iga 8 tunni

järel tervetele uuritavatele. Metaboliidile ekspositsiooni suurenemise tagajärjed in vivo on teadmata,

sest puuduvad andmed farmakoloogilise toime kohta, välja arvatud antimikroobne aktiivsus (vt lõik

4.4). Kui doripeneemi annust on suurendatud üle pideva neeruasendusravi korral soovitatud annuse on

süsteemne ekspositsioon metaboliit-M-1-le veelgi enam suurenenud. Sellise ekspositsiooni

suurenemise kliinilised tagajärjed ei ole teada.

Võrreldes tervete uuritavatega on süsteemne ekspositsioon doripeneemile ja doripeneem-M-1-le

märgatavalt tõusnud lõppjärgus neeruhaigusega patsientidel, kes saavad hemodialüüsi. Kui kuue

lõppstaadiumis neeruhaigusega patsiendiga tehtud uuringus manustati ühekordselt 500 mg

doripeneemi veenisisese infusiooni teel, olid 4-tunnise hemodialüüsiseansi ajal eemaldatud

doripeneemi ja doripeneem-M-1 kogused vastavalt ligikaudu 46% ja 6% annusest. Puudub piisav

informatsioon, et anda annustamissoovitusi patsientidele, kes saavad vahelduvat hemodialüüsi või

dialüüsi muul viisil kui pidev neeruasendusravi (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole doripeneemi farmakokineetika kindlaks tehtud. Et doripeneem

ei läbi maksa ainevahetust, ei mõjuta maksakahjustus eeldatavalt doripeneemi farmakokineetikat.

Eakad

Vanuse mõju doripeneemi farmakokineetikale hinnati tervete eakate meeste ja naiste puhul (vanuses

66–84 aastat). Doripeneemi AUC suurenes eakatel täiskasvanutel noortega võrreldes 49%. Neid

muutusi seostatakse peamiselt east tingitud neerufunktsiooni muutustega. Eakatel on soovitatav

annuseid kohandada vaid keskmise kuni raske neerupuudulikkuse korral (vt lõik 4.2).

Sugu

Soo mõju doripeneemi farmakokineetikale hinnati tervetel meestel ja naistel. Doripeneemi AUC oli

naistel 13% suurem kui meestel. Annuse kohandamine soo tõttu ei ole vajalik.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Rass

Rassi mõju doripeneemi farmakokineetikale on uuritud populatsiooni farmakokineetika analüüsi abil.

Eri rassirühmades ei täheldatud olulist erinevust doripeneemi kliirensi osas ning seetõttu ei tule eri

rassidel annuseid kohandada.

5.3

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku

toimet inimesele. Siiski, seoses korduva annuse toksilisuse uuringute ülesehituse ja farmakokineetika

erinevustega loomadel ja inimestel, ei olnud loomade kestev ekspositsioon ravimile uuringute käigus

tagatud.

Uuringud rottide ja küülikutega ei kinnitanud reproduktsioonitoksilisust. Samas on need tulemused

piiratud olulisusega, kuna uuringud viidi läbi ühekordse päevase annusega, mis on vähem kui

kümnendik päevasest doripeneemi ekspositsioonikestusest loomadel.

6.

FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1

Abiainete loetelu

Puudub.

6.2

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud

lõigus 6.3.

6.3

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse säilitamine: pärast manustamiskõlblikuks muutmist steriilse

süstevee või naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega võib Doribax’i suspensiooniga viaali

hoida kuni 1 tund temperatuuril alla 30

C enne infusioonikotti ülekandmist ja lahjendamist.

Pärast infusioonikotis lahjendamist säilitatakse ravimi Doribax infusioone toatemperatuuril või

külmkapis vastavalt tabelis toodud aegadele:

Ajavahemik, mille vältel Doribax’i infusioonilahuste manustamiskõlblikuks muutmine, lahjendamine

ja infusioon peab olema tehtud

Infusioonilahus

Toatemperatuuril hoitav

lahus

Külmkapis

C…8

hoitav lahus

9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus

12 tundi

72 tundi*

50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahus

4 tundi

24 tundi*

Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb infusioon toatemperatuurini soojendada toatemperatuuri stabiilsusaja

jooksul, eeldusel et kogu külmkapis hoitud aeg, toatemperatuurini soojendamise aeg ning infusiooni

manustamise aeg ei ületa külmkapis hoidmise stabiilsusaega.

Dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahus tuleb tarvitada 1 tunni jooksul.

Keemiline ja füüsikaline stabiilsus on ülalolevas tabelis toodud aegade ja lahuste suhtes kontrollitud.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks tuleb toode manustada kohe. Vastasel korral vastutab

kasutamiseelse säilimisaja ja -tingimuste eest kasutaja ning see ei tohiks temperatuuril 2

C…8

ületada 24 tundi, v.a juhul, kui lahuse manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud

kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja infusioonilahuse

säilitamistingimused vt lõik 6.3.

6.5

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvast klaasist (tüüp I) 20 ml viaalid.

Ravim on saadaval 10 viaali sisaldavate kartongkarpidena.

6.6

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Doribax tuleb manustamiskõlblikuks muuta ning enne infusiooni täiendavalt lahjendada.

500 mg infusioonilahuse annuse ettevalmistamine, kasutades 500 mg viaali

Lisage 10 ml steriilset süstevett või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust 500 mg viaali

ja loksutage, et tekiks suspensioon.

Kontrollige suspensiooni visuaalselt võõrosakeste suhtes. Märkus: suspensioon ei ole mõeldud

otse infusiooni teel manustamiseks.

Tõmmake suspensioon süstla ja nõela abil välja ning kandke üle 100 ml naatriumkloriidi

9 mg/ml (0,9%) süstelahust või dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahust sisaldavasse

infusioonikotti ning segage, et ravim täielikult lahustuks. Manustage kogu infusioonilahus, et

saada 500 mg doripeneemi annus.

250 mg infusioonilahuse annuse ettevalmistamine, kasutades 500 mg viaali

Lisage 500 mg viaali 10 ml steriilset süstevett või naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust

ja loksutage, et tekiks suspensioon.

Kontrollige suspensiooni visuaalselt võõrosakeste suhtes. Märkus: suspensioon ei ole mõeldud

otse infusiooni teel manustamiseks.

Tõmmake suspensioon süstla ja nõela abil välja ning kandke üle 100 ml naatriumkloriidi

9 mg/ml (0,9%) süstelahust või dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahust sisaldavasse

infusioonikotti ning segage, et ravim täielikult lahustuks.

Võtke infusioonikotist välja 55 ml lahust ja visake ära. Manustage kogu ülejäänud

infusioonilahus, et saada 250 mg doripeneemi annus.

Doribax’i infusioonilahuste värvus võib olla selge värvitu kuni selge helekollakas lahus. Värvuse

erinevused selles vahemikus ei mõjuta ravimi toimet.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Ravimil on müügiluba lõppenud

7.

MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

8.

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/08/467/001

9.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25. juuli 2008

10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel

http://www.ema.europa.eu/.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Lugege kogu dokumenti

7 Westferry Circus

Canary Wharf

London E14 4HB

United Kingdom

Telephone

+44 (0)20 7418 8400

Facsimile

+44 (0)20 7418 8416

E-mail

info@ema.europa.eu

Website

www.ema.europa.eu

An agency of the European Union

© European Medicines Agency, 2012. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged.

EMA/450072/2012

EMEA/H/C/000891

Kokkuvõte üldsusele

Doribax

doripeneem

See on ravimi Doribax Euroopa avaliku hindamisaruande kokkuvõte. Selles selgitatakse, kuidas

inimravimite komitee hindas ravimit ja otsustas toetada müügiloa andmist; samuti esitatakse komitee

soovitused, kuidas ravimit kasutada.

Mis on Doribax?

Doribax on ravim, mis sisaldab toimeainena doripeneemi. Seda turustatakse pulbrina, millest

valmistatakse infusioonilahus (veeni tilgutatav lahus).

Milleks Doribaxi kasutatakse?

Doribax on antibiootikum. Seda kasutatakse täiskasvanutel järgmiste infektsioonide raviks:

Nosokomiaalne pneumoonia (kopsupõletik). Nosokomiaalne tähendab, et infektsioon tekkis haiglas,

ning mõiste hõlmab ka ventilaatori (hingamisaparaadi) kasutamisest tingitud pneumooniat.

Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid. Tüsistunud tähendab, et infektsiooni on raske ravida.

Kuseteede tüsistunud infektsioonid.

Enne Doribaxi kasutamist peab arst arvesse võtma antibiootikumide kasutamise ametlikke suuniseid.

Doribax on retseptiravim.

Kuidas Doribaxi kasutatakse?

Doribaxi tavaannus on 500 mg iga 8 tunni järel. Iga infusioon kestab 1 tunni, kuigi mõni nosokomiaalse

pneumooniaga patsient võib vajada 4 tundi kestvat infusiooni. Ravi kestus on olenevalt infektsiooni

tüübist ja raskusest ning patsiendi ravivastusest 5–14 päeva (nosokomiaalse pneumoonia korral

tavaliselt 10–14 päeva). Et ravim eritub organismist neerude kaudu, tuleb keskmise või raske

neerupuudulikkusega patsientidel Doribaxi annust vähendada. Nosokomiaalse pneumoonia teatud

Ravimil on müügiluba lõppenud

patsientidel (neerude liigtalitluse korral (ravim eritub organismist liiga kiiresti) või kui infektsiooni on

põhjustanud teatud bakterid) tohib kasutada 1 g annust iga 8 tunni järel üle 4-tunnise infusioonina.

Kuidas Doribax toimib?

Doribaxi toimeaine doripeneem on karbapeneemide rühma kuuluv antibiootikum. Toimeaine seondub

teatud liiki valkudega bakterite pinnal. See takistab bakteriraku membraani moodustamist, hävitades

bakterid. Doribaxi suhtes tundlike bakterite loetelu on ravimi omaduste kokkuvõttes (samuti Euroopa

avaliku hindamisaruande osa).

Kuidas Doribaxi uuriti?

Doribaxi võrreldi teiste antibiootikumidega viies põhiuuringus:

kahes võrreldi Doribaxi piperatsilliini/tasobaktaamiga või imipeneemiga kokku 979 nosokomiaalse

pneumooniaga patsiendil;

kahes võrreldi Doribaxi meropeneemiga kokku 962 kõhuõõne komplitseeritud infektsiooniga

patsiendil;

ühes võrreldi Doribaxi levofloksatsiiniga 753 kuseteede komplitseeritud infektsiooniga patsiendil.

Kõigis uuringutes oli efektiivsuse põhinäitaja patsientide arv, kelle infektsioon oli ravi järel paranenud.

Milles seisneb uuringute põhjal Doribaxi kasulikkus?

Doribax oli infektsioonide ravimisel sama tõhus kui teised antibiootikumid:

mõlemas nosokomiaalse pneumoonia uuringus kokku oli paranenud patsientide osakaal Doribaxi

saanud patsientidest 75% (195 patsienti 260st) ja piperatsilliini/tasobaktaami või imipeneemi

saanud patsientidest 72% (174 patsienti 241st);

mõlemas kõhuõõne tüsistunud infektsiooni uuringus kokku oli paranenud patsientide osakaal

Doribaxi saanud patsientidest 85% (275 patsienti 325st) ja meropeneemi saanud patsientidest

84% (260 patsienti 309st);

kuseteede tüsistunud infektsiooni uuringus oli paranenud patsientide osakaal Doribaxi saanud

patsientidest 82% (230 patsienti 280st) ja levofloksatiini saanud patsientidest 83% (221 patsienti

265st).

Mis riskid Doribaxiga kaasnevad?

Doribaxi kõige sagedam kõrvalnäht (esinenud enam kui 1 patsiendil 10st) on peavalu. Doribaxi kohta

teatatud kõrvalnähtude täielik loetelu on pakendi infolehel.

Dorbaxi ei tohi kasutada patsiendid, kes on doripeneemi või muude karbapeneemide suhtes ülitundlikud

(allergilised). Dorbaxi ei tohi kasutada patsientidel, kellel on tugev allergia muude

beetalaktaamantibiootikumide, näiteks penitsilliinide või tsefalosporiinide suhtes.

Miks Doribax heaks kiideti?

Inimravimite komitee otsustas, et Doribaxi kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ja

soovitas anda ravimi müügiloa.

Doribax

EMA/450072/2012

Lk 2/3

Ravimil on müügiluba lõppenud

Doribax

EMA/450072/2012

Lk 3/3

Muu teave Doribaxi kohta

Euroopa Komisjon andis Doribaxi müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil,

25. Juulil 2008.

Euroopa avaliku hindamisaruande täistekst Doribaxi kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/Find

medicine/Human medicines/European public assessment reports. Kui vajate Doribaxiga toimuva ravi

kohta lisateavet, lugege palun pakendi infolehte (mis on samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa)

või pöörduge oma arsti või apteekri poole.

Kokkuvõtte viimane uuendus: 07-2012.

Ravimil on müügiluba lõppenud

Sarnased tooted

Otsige selle tootega seotud teateid

Vaadake dokumentide ajalugu

Jagage seda teavet