Binocrit

Euroopa Liit - eesti - EMA (European Medicines Agency)

Infovoldik Infovoldik (PIL)

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused (SPC)

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande (PAR)

04-10-2018

Toimeaine:
alfa-epoetiin
Saadav alates:
Sandoz GmbH
ATC kood:
B03XA01
INN (Rahvusvaheline Nimetus):
epoetin alfa
Terapeutiline rühm:
Antianemilised preparaadid
Terapeutiline ala:
Aneemia, Neerupuudulikkus, Kroonilised
Näidustused:
Ravi on sümptomaatiline aneemia seotud kroonilise neerupuudulikkuse (KNP) täiskasvanud ja pediaatriliste patsientide:ravi aneemia seotud kroonilise neerupuudulikkusega lastel ja täiskasvanud patsientidel hemodialüüsi ja täiskasvanud patsientidele peritoneaaldialüüsi;ravi raske aneemia ning neeru päritolu kaasnevad kliinilised sümptomid täiskasvanud patsientidel, kellel on neeru puudulikkus ei ole veel toimumas dialüüsi;Ravi aneemia ja vähendada vereülekande nõuete täiskasvanud patsientidest, keemiaravi tahkete kasvajate, pahaloomulise lümfoomi või hulgimüeloom, ja on oht, vereülekande kui hinnata patsiendi üldist seisundit (e. südame-veresoonkonna seisund, pre-olemasolevate aneemia alguses keemiaravi).
Toote kokkuvõte:
Revision: 20
Volitamisolek:
Volitatud
Müügiloa number:
EMEA/H/C/000725
Loa andmise kuupäev:
2007-08-28
EMEA kood:
EMEA/H/C/000725

Dokumendid teistes keeltes

Infovoldik Infovoldik - bulgaaria

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - bulgaaria

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - bulgaaria

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - hispaania

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - hispaania

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hispaania

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - tšehhi

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - tšehhi

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - tšehhi

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - taani

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - taani

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - taani

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - saksa

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - saksa

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - saksa

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - kreeka

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - kreeka

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - kreeka

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - inglise

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - inglise

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - inglise

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - prantsuse

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - prantsuse

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - prantsuse

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - itaalia

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - itaalia

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - itaalia

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - läti

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - läti

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - läti

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - leedu

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - leedu

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - leedu

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - ungari

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - ungari

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - ungari

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - malta

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - malta

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - malta

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - hollandi

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - hollandi

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hollandi

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - poola

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - poola

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - poola

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - portugali

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - portugali

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - portugali

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - rumeenia

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - rumeenia

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rumeenia

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - slovaki

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - slovaki

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - slovaki

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - sloveeni

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - sloveeni

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - sloveeni

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - soome

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - soome

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - soome

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - rootsi

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - rootsi

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rootsi

04-10-2018

Infovoldik Infovoldik - norra

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - norra

31-10-2019

Infovoldik Infovoldik - islandi

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - islandi

31-10-2019

Infovoldik Infovoldik - horvaadi

31-10-2019

Toote omadused Toote omadused - horvaadi

31-10-2019

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - horvaadi

04-10-2018

Lugege kogu dokumenti

B. PAKENDI INFOLEHT

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Binocrit 1000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Binocrit 2000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Binocrit 3000 RÜ/0,3 ml süstelahus süstlis

Binocrit 4000 RÜ/0,4 ml süstelahus süstlis

Binocrit 5000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Binocrit 6000 RÜ/0,6 ml süstelahus süstlis

Binocrit 7000 RÜ/0,7 ml süstelahus süstlis

Binocrit 8000 RÜ/0,8 ml süstelahus süstlis

Binocrit 9000 RÜ/0,9 ml süstelahus süstlis

Binocrit 10 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Binocrit 20 000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Binocrit 30 000 RÜ/0,75 ml süstelahus süstlis

Binocrit 40 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Alfaepoetiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Binocrit ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne Binocriti kasutamist

Kuidas Binocriti kasutada

Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Binocriti säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on Binocrit ja milleks seda kasutatakse

Binocrit sisaldab toimeainet alfaepoetiin (valk), mis stimuleerib luuüdi tootma rohkem vere punaliblesid,

mis kannavad hemoglobiini (hapnikku transportiv aine). Alfaepoetiin on inimese valgu erütropoetiini

koopia ja see toimib täpselt samasuguselt.

Binocriti kasutatakse neeruhaigusest tingitud sümptomaatilise aneemia raviks:

hemodialüüsi saavatel lastel,

täiskasvanutel, kes saavad hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi,

raskekujulise aneemiaga täiskasvanutel, kes ei ole veel dialüüsravil.

Kui teil on neeruhaigus, võib teie punaste vereliblede hulk olla nõutavast väiksem, juhul kui teie neerud ei

tooda piisaval hulgal erütropoetiini (vajalik punaste vereliblede tootmiseks). Binocrit kirjutatakse teile

välja, et stimuleerida teie luuüdi tootma rohkem punaseid vereliblesid.

Binocriti kasutatakse aneemia raviks täiskasvanutel, kes saavad kemoteraapiat

soliidtuumori,

pahaloomulise lümfoomi või hulgimüeloomi (luuüdi vähk) tõttu ja kellel võib olla vajadus

vereülekanneteks. Binocrit võib neil patsientidel vähendada vereülekande vajadust.

Binocriti kasutatakse mõõduka aneemiaga täiskasvanutel, kes kavatsevad enne eesseisvat

operatsiooni verd anda

, et seda operatsiooni ajal või järel uuesti endale üle kanda. Kuna Binocrit

stimuleerib punaste vereliblede tootmist, võivad arstid neilt inimestelt rohkem verd võtta.

Binocriti kasutatakse mõõduka aneemiaga täiskasvanutel, kellel plaanitakse suuremahulist ortopeedilist

operatsiooni (nt puusa- või põlveliigese asendusoperatsioon), et vähendada potentsiaalset vereülekande

vajadust.

Binocriti kasutatakse aneemia raviks vererakkude moodustamist tugevalt kahjustava luuhäirega

(müelodüsplastiline sündroom) täiskasvanutel.

Binocrit võib vähendada vereülekannete vajadust.

2.

Mida on vaja teada enne Binocriti kasutamist

Ärge kasutage Binocriti:

kui olete

alfaepoetiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline.

kui teil on

diagnoositud isoleeritud erütrotsütaarne aplaasia

(luuüdi ei tooda piisavalt vere

punaliblesid) pärast eelnevat ravi mis tahes tootega, mis stimuleerib punaste vereliblede tootmist

(sh Binocrit). Vt lõik 4.

kui teil on kõrge vererõhk

, mida ei saa ravimitega korralikult kontrollida.

Punaste vereliblede tootmise stimuleerimiseks (et arstid saaksid teilt rohkem verd võtta)

kui teile ei

saa teha oma vere ülekandeid

operatsiooni ajal või pärast seda.

kui teil seisab ees plaaniline mahukas ortopeediline operatsioon

(nt puusa- või põlveliigese

asendusoperatsioon) ja teil on:

raske südamehaigus,

rasked veenide ja arterite kahjustused,

hiljuti olnud südameatakk või rabandus,

võimatu kasutada verd vedeldavaid ravimeid.

Binocrit ei pruugi teile sobida. Palun pidage nõu oma arstiga. Binocriti ravi ajal peavad mõned

inimesed kasutama ravimeid, mis aitavad vältida verehüüvete tekkeohtu.

Kui te ei saa kasutada

verehüüvet takistavaid ravimeid, siis te ei tohi Binocriti kasutada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Binocriti kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Binocrit ja muud tooted, mis stimuleerivad vere punaliblede tootmist, võivad kõikidel patsientidel

verehüüvete tekkeriski suurendada. See risk võib olla suurem, kui teil esinevad teised riskifaktorid

verehüüvete tekkeks (

nt, kui teil on varem olnud verehüüve või kui olete ülekaaluline, kui teil on diabeet,

südamehaigus või kui te olete sunnitud operatsiooni või haiguse tõttu pikka aega lamama).

Rääkige neist

olukordadest oma arstile. Arst aitab teil otsustada, kas Binocrit sobib teile või mitte.

Rääkige tingimata oma arstile,

kui mis tahes alltoodust kehtib teie puhul. Binocriti kasutamine ei pruugi

olla välistatud, aga sellegipoolest pidage enne nõu oma arstiga.

Kui te teate, et teil on praegu

või on varem olnud:

kõrge vererõhk;

epilepsiahood või krambid;

maksahaigus;

muudest seisunditest tingitud aneemia;

porfüüria (harvaesinev verehaigus).

Kui te olete vähihaige

, pidage meeles, et punaste vereliblede tootmist stimuleerivad tooted (nagu

Binocrit) võivad toimida kasvufaktorina ja seega teoreetiliselt mõjutada teie vähi progressiooni.

Sõltuvalt teie individuaalsest olukorrast võib eelistatud valik olla vereülekanne. Palun pidage sel

teemal nõu oma arstiga.

Kui teil on C-hepatiit ja te saate interferoon- ja ribaviriinravi

, peate oma arstiga nõu pidama, sest

alfaepoetiini koosmanustamine interferooni ja ribaviriiniga on harvadel juhtudel põhjustanud efektiivsuse

kadu ja isoleeritud erütrotsütaarse aplaasia (PRCA), aneemia raske vormi teket. Binocrit ei ole heaks

kiidetud C-hepatiidiga seotud aneemia raviks.

Kui te olete kroonilise neerupuudulikkusega patsient

ja, iseäranis, kui teil puudub hea ravivastus

Binocritile, kontrollib arst teie Binocriti annust, sest kui teil ravivastus puudub, võib teie Binocriti annuse

korduv suurendamine suurendada südame või veresoonte probleemide tekkeriski ja võib suurendada

müokardi infarkti, insuldi ning surma ohtu.

Kui te olete vähihaige,

pidage meeles, et Binocriti kasutamine võib olla seotud lühema elulemuse ja

suurema letaalsusega pea- ja kaelapiirkonna vähiga ning metastaasidega rinnavähiga patsientidel, kes

saavad keemiaravi.

Olge teiste vere punaliblede produktsiooni stimuleerivate toodetega eriti ettevaatlik

Binocrit kuulub ravimiterühma, mis stimuleerivad vere punaliblede produktsiooni sarnaselt inimvalgu

erütropoetiinile. Teie arst märgib alati täpselt üles, millist ravimit te kasutate. Kui teile antakse Binocrit-

ravi ajal sellesse rühma kuuluvat ravimit (v.a Binocriti), rääkige enne selle kasutamist oma arsti või

apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Binocrit

Epoetiinraviga seoses on teatatud

tõsistest nahareaktsioonidest

, sealhulgas Stevensi-Johnsoni

sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN).

SJS/TEN võivad esmalt avalduda punakate märklauasarnaste või ringjate laikudena, mille keskel on

sageli villid ja mis paiknevad kehatüvel. Samuti võivad tekkida haavandid suhu, kurku, ninna,

suguelundite piirkonda ja silma (punased ja turses silmad). Tõsisele nahalööbele eelnevad sageli palavik

ja/või gripisarnased sümptomid. Lööve võib üle minna naha ulatuslikuks irdumiseks ja põhjustada

eluohtlikke tüsistusi.

Kui teil tekib tõsine lööve või mis tahes muu nimetatud nahasümptom, lõpetage Binocriti kasutamine ja

võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge meditsiiniasutusse.

Muud ravimid ja Binocrit

Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Kui te võtate tsüklosporiini

(kasutatakse nt pärast neerude siirdamist), võib teie arst teha vereproove, et

kontrollida tsüklosporiini taset Binocriti-ravi ajal.

Rauda sisaldavad toidulisandid ja muud vere stimulandid

võivad Binocriti efektiivsust suurendada.

Teie arst otsustab, kas nende kasutamine on teile sobilik.

Kui te külastate haiglat, kliinikut või perearsti

, rääkige, et te saate Binocrit-ravi. See võib mõjutada

teisi ravimeetmeid ja analüüsitulemusi.

Rasedus ja imetamine

Rääkige tingimata oma arstile

, kui mis tahes alltoodust kehtib teie puhul. Binocriti kasutamine ei pruugi

olla välistatud, aga sellegipoolest pidage enne nõu oma arstiga, kui

te olete rase

või arvate end olevat rase,

te imetate

Binocrit sisaldab naatriumi:

Binocrit sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuse kohta, see tähendab põhimõtteliselt

„naatriumivaba”.

3.

Kuidas Binocriti kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud.

Kui te ei ole milleski kindel,

pidage nõu oma arstiga.

Teie arst on teostanud vereanalüüse

ja otsustanud, et te vajate Binocriti.

Binocriti võib manustada süstides:

kas

veeni või veeni viivasse voolikusse (intravenoosselt)

või

naha alla (subkutaanselt).

Teie arst otsustab, kuidas Binocriti süstitakse. Tavaliselt teeb süsti kas arst, meditsiiniõde või muu

tervishoiutöötaja. Mõned inimesed (sõltuvalt sellest, miks nad Binocriti ravi vajavad) võivad hiljem

õppida, kuidas endale ise nahaaluseid süste teha (vt infolehe lõpus olevat lõiku „

Kuidas Binocriti endale

ise süstida“).

Binocriti ei tohi kasutada:

pärast sildile või välispakendile märgitud kõlblikkusaega;

kui te teate või arvate, et sel lasti kogemata külmuda või

kui on toimunud külmkapi rike.

Teile manustatav Binocriti annus sõltub teie kehakaalust kilogrammides. Õige annuse määramisel

arvestab arst ka teie aneemia põhjust.

Binocriti kasutamise ajal

jälgib teie arst korrapäraselt teie vererõhku.

Neeruhaigusega inimesed

Teie arst hoiab teie hemoglobiinisisaldust vahemikus 10…12 g/dl, sest suur hemoglobiinisisaldus

võib suurendada verehüüvete tekke ja surma ohtu. Lastel tuleb hoida hemoglobiinisisaldus

vahemikus 9,5…11 g/dl.

Binocriti

tavaline algannus

täiskasvanutele ja lastele on 50 RÜ kehakaalu kilogrammi (/kg) kohta

kolm korda nädalas. Peritoneaalset dialüüsi saavatele patsientidele võib Binocriti manustada kaks

korda nädalas.

Täiskasvanutele ja lastele manustatakse Binocriti kas veenisisese süstena (intravenoosselt) või

süstena veeni viivasse voolikusse. Kui veenisisene või vooliku kaudu manustamine pole võimalik,

võib teie arst otsustada, et Binocriti tuleb süstida naha alla (subkutaanselt). See hõlmab dialüüsi

saavaid patsiente ja patsiente, kes ei ole veel dialüüsiravil.

Teie arst võtab korrapäraselt vereanalüüse, et näha, kuidas aneemia ravile allub ja võib annust

kohandada (tavaliselt mitte sagedamini kui iga nelja nädala järel). Vältida tuleb üle nelja nädala

kestvat hemoglobiinisisalduse suurenemist üle 2 g/dl.

Kui teie aneemia on saadud kontrolli alla, jätkab teie arst korrapäraselt vereanalüüside võtmist.

Binocriti annust ja manustamissagedust võidakse püsiva ravivastuse tagamiseks veelgi kohandada.

Teie arst kasutab aneemia sümptomite kontrolli all hoidmiseks väikseimat efektiivset annust.

Kui teil puudub piisav ravivastus Binocritile, kontrollib arst teie Binocriti annust ning annab teile

teada, kas teil on vaja Binocriti annuseid muuta.

Kui teie Binocriti manustamisintervall on pikem (manustamine toimub harvem kui kord nädalas),

ei pruugi piisav hemoglobiinisisaldus säiluda ning vajalikuks võib osutuda Binocriti annuse või

manustamissageduse suurendamine.

Teile võidakse anda enne Binocriti ravi ja selle vältel rauda sisaldavaid toidulisandeid, et ravi

veelgi tõhustada.

Kui te saate Binocriti ravi alustades dialüüsi, võib vajalikuks osutuda teie dialüüsi ravirežiimi

kohandamine. Teie arst langetab sellekohase otsuse.

Kemoteraapiat saavad täiskasvanud

Teie arst võib alustada Binocrit-ravi, kui teie hemoglobiinisisaldus on 10 g/dl või alla selle.

Teie arst hoiab teie hemoglobiinisisaldust vahemikus 10…12 g/dl, sest suur hemoglobiinisisaldus

võib suurendada verehüüvete tekke ja surma ohtu.

Algannuseks on

kas

150 RÜ kehakaalu kilogrammi kohta kolm korda nädalas

või

450 RÜ

kehakaalu kilogrammi kohta üks kord nädalas.

Binocriti manustatakse nahaaluse süstena.

Teie arst laseb teha vereanalüüse ja võib annust kohandada sõltuvalt aneemia ravivastusest.

Teile võidakse anda enne Binocriti ravi ja selle vältel rauda sisaldavaid toidulisandeid, et ravi

veelgi tõhustada.

Tavaliselt jätkab teie arst ravi Binocritiga kuni ühe kuu möödumiseni kemoteraapia lõpetamisest.

Oma verd koguvad täiskasvanud

Tavaline annus

on 600 RÜ kehakaalu kilogrammi kohta kaks korda nädalas.

Binocriti manustatakse veenisüstina 3 nädala jooksul enne operatsiooni, kohe pärast seda, kui teil

on verd võetud.

Teile võidakse anda Binocriti efektiivsuse suurendamiseks enne ja pärast ravi Binocritiga ka rauda

sisaldavaid toidulisandeid.

Täiskasvanud enne plaanilist suurt ortopeedilist operatsiooni

Soovitatav annus

on 600 RÜ/kg kord nädalas kehakaalu kilogrammi kohta.

Binocriti manustatakse igal nädalal nahaaluse süstena kolme nädala vältel enne operatsiooni ja

operatsioonipäeval.

Juhtudel, kui operatsioonieelset raviperioodi tuleb meditsiinilisel vajadusel lühendada,

manustatakse 300 RÜ/kg iga päev kuni 10 päeva vältel enne operatsiooni, operatsioonipäeval ja

vahetult järgneva nelja päeva vältel.

Kui vereanalüüsid näitavad operatsioonieelsel perioodil liiga kõrget hemoglobiinisisaldust, siis ravi

lõpetatakse.

Teile võidakse anda Binocriti efektiivsuse suurendamiseks enne ja pärast ravi Binocritiga ka rauda

sisaldavaid toidulisandeid.

Müelodüsplastilise sündroomiga täiskasvanud

Teie arst võib alustada Binocrit-ravi, kui teie hemoglobiinisisaldus on 10 g/dl või alla selle. Ravi

eesmärk on säilitada hemoglobiini taset vahemikus 10 kuni 12 g/dl, sest sellest kõrgem

hemoglobiini tase võib suurendada verehüüvete ja surma riski.

Binocriti manustatakse nahaaluse süstena.

Algannus on 450 RÜ kilogrammi kehakaalu kohta kord nädalas.

Teie arst laseb teha vereanalüüse ja võib annust kohandada sõltuvalt aneemia ravivastusest.

Juhised Binocriti iseseisvaks süstimiseks

Ravi alustamisel süstib Binocriti tavaliselt meditsiinitöötaja või meditsiiniõde. Hiljem võib arst pakkuda

teile või teie hooldajale võimalust õppida Binocriti naha alla (

subkutaanselt

) süstimist.

Ärge püüdke end ise süstida, enne kui olete oma arstilt või meditsiiniõelt vastava väljaõppe

saanud.

Kasutage Binocriti alati täpselt nii, nagu arst või meditsiiniõde on teile selgitanud.

Veenduge, et süstite ainult arsti või meditsiiniõe poolt kindlaksmääratud koguse vedelikku.

Kasutage Binocriti ainult juhul, kui seda on õigesti säilitatud (vt lõik 5, Kuidas Binocriti

säilitada).

Enne kasutamist jätke Binocriti süstel soojenema, kuni vedelik saavutab toatemperatuuri.

Selleks kulub tavaliselt 15…30 minutit. Kasutage süstal ära kolme päeva jooksul pärast

külmikust väljavõtmist.

Võtke igast süstlist ainult üks Binocriti annus.

Kui Binocriti süstitakse naha alla (subkutaanselt), ei ole süstitav kogus tavaliselt suurem kui üks milliliiter

(1 ml) ühe süsti kohta.

Binocriti manustatakse eraldi ja seda ei segata teiste süstevedelikega.

Binocriti süstleid ei tohi loksutada.

Pikaajaline jõuline loksutamine võib toodet kahjustada. Kui toodet

on jõuliselt loksutatud, ärge seda kasutage.

Juhised Binocriti süstimiseks endale leiate selle infolehe lõpust.

Kui te kasutate Binocriti rohkem kui ette nähtud

Teatage viivitamatult oma arstile või meditsiiniõele, kui arvate, et süstitud on liiga suur annus Binocriti.

Binocriti üleannustamise järgselt on kõrvaltoimete esinemine ebatõenäoline.

Kui te unustate Binocriti kasutada

Tehke süst kohe, kui see teile meelde tuleb. Kui järgmise süstini on jäänud vähem kui üks päev, jätke

unustatud annus vahele ja jätkake normaalse graafikuga. Ärge süstige kahekordset annust, kui annus jäi

eelmisel korral süstimata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga.

4.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Teavitage oma arsti või meditsiiniõde

viivitamatult, kui teil esinevad alljärgnevas loendis toodud mis

tahes kõrvaltoimed.

Väga sagedased kõrvaltoimed:

Võivad mõjutada enam kui ühte 10st inimesest.

Kõhulahtisus

Iiveldus

Oksendamine

Palavik

Hingamisteede turse,

nt ninakinnisus ja kurguvalu on esinenud neeruhaigusega patsientidel, kes ei

saa veel dialüüsravi.

Sagedased kõrvaltoimed:

Võivad mõjutada kuni ühte 10st inimesest.

Kõrgenenud vererõhk

Peavalud

, eriti äkilised, torkavad migreenilaadsed peavalud,

segasustunne või halb enesetunne

. Need võivad olla hoiatavad märgid äkiliselt tõusvast

vererõhust, mis nõuab kohest ravimist. Kõrgenenud vererõhu puhul võib osutuda vajalikuks ravi

ravimitega (või juba kasutatavate vererõhuravimite kohandamine).

Vereklombid

(sh süvaveenitromboos ja emboolia), mis võivad vajada kiiret abi. Sümptomitena

võivad esineda

valu rindkeres, õhupuudus ja tavaliselt jalgadele tekkiv valus paistetus ja

punetus

Köha.

Nahalööve, mis võib olla tingitud allergilisest reaktsioonist

Luu- või lihasvalu.

Gripilaadsed sümptomid

, nt peavalu, valu liigestes, nõrkustunne, külmavärinad, väsimus,

peapööritus. Need võivad esineda sagedamini ravi algjärgus. Kui teil tekivad nimetatud

kõrvaltoimed veeni süstimise ajal, võib edaspidi olla abi aeglasemast süstimisest.

Punetus, põletustunne ja valu süstekohas.

Pahkluude, jalalabade või sõrmede turse.

Valu jäsemetes.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed

Võivad mõjutada kuni ühte 100st inimesest.

Vere suur kaaliumisisaldus

, mis võib põhjustada ebanormaalset südamerütmi (see on dialüüsi

saavatel patsientidel väga sage kõrvaltoime).

Krambid.

Nina või hingamisteede turse.

Allergiline reaktsioon.

Kublad.

Harvad kõrvaltoimed:

Võivad mõjutada kuni ühte 1000st inimesest.

Isoleeritud erütrotsütaarse aplaasia (PRCA) sümptomid

PRCA tähendab, et luuüdi ei tooda piisavalt punaseid vereliblesid. PRCA põhjustab

äkilist ja tugevat

aneemiat. Selle sümptomid on alljärgnevad:

Ebanormaalne väsimustunne

Peapööritus

Õhupuudus

PRCA tekkest on teatatud väga harvadel juhtudel, peamiselt neeruhaigusega patsientidel, pärast kuid kuni

aastaid kestnud ravi alfaepoetiini ja teiste ravimitega, mis stimuleerivad punaste vereliblede teket.

Eriti ravi alguses võib suureneda väikeste vererakkude (trombotsüütide) hulk, mis võtavad

tavaliselt osa verehüüvete moodustamisest. Teie arst kontrollib seda.

Raske allergiline reaktsioon, mis võib hõlmata:

paistetunud nägu, huuli, suud, keelt või kurku,

raskusi neelamisel või hingamisel,

sügelevat löövet (kuplasid).

Probleem verega, mis võib põhjustada valu, tumedavärvilist uriini või naha suuremat tundlikkust

päikesevalguse suhtes (porfüüriat).

Kui te saate hemodialüüsi.

Dialüüsišundis võivad tekkida

vereklombid

(tromboos). Nende tekke oht on suurem madala

vererõhu või fistuli komplikatsioonide korral.

Hemodialüüsi süsteemis võivad tekkida

vereklombid

. Teie arst võib tõsta dialüüsi ajaks

hepariiniannust.

Epoetiinraviga seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist ja

toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist. Need reaktsioonid võivad avalduda punakate märklauasarnaste

või ringjate laikudena, mille keskel on sageli villid ja mis paiknevad kehatüvel, või naha irdumisena või

haavanditena suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades ning nende tekkele võivad eelneda palavik ja

gripisarnased sümptomid. Nende sümptomite tekkimisel lõpetage Binocriti kasutamine ja võtke kohe

ühendust oma arstiga või pöörduge meditsiiniasutusse. Vt ka lõik 2.

Teatage oma arstile või meditsiiniõele kohe

, kui täheldate ükskõik millist nendest toimetest või kui

märkate Binocrit-ravi saamise ajal mis tahes teisi toimeid.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles

infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile, meditsiiniõele või apteekrile.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise

teavitada riikliku teavitussüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot

ravimi ohutusest.

5.

Kuidas Binocriti säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast EXP.

Hoida ja transportida külmas (2°C…8°C).

Te võite Binocriti külmkapist välja võtta ja hoida seda toatemperatuuril (kuni 25°C) mitte kauem

kui 3 päeva. Kui süstel on külmkapist välja võetud ja soojenenud toatemperatuurini (kuni 25°C),

tuleb see ära kasutada 3 päeva jooksul või kasutusest kõrvaldada.

Mitte lasta külmuda ega raputada.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit, kui märkate, et:

kui teate või arvate, et lahust on kogemata külmutatud,

kui külmiku töös on toimunud rike,

kui vedelik on värvunud või kui selles on näha hõljuvaid osakesi,

kui pakendi kinnitus on katkine.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka.

Küsige oma apteekrilt, kuidas visata

ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Binocrit sisaldab

Toimeaine on

alfaepoetiin (kogused vt allolevast tabelist).

Teised koostisosad on

naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat, dinaatriumfosfaatdihüdraat,

naatriumkloriid, glütsiin, polüsorbaat 80, soolhape (pH reguleerimiseks), naatriumhüdroksiid

(pH reguleerimiseks) ja süstevesi.

Kuidas Binocrit välja näeb ja pakendi sisu

Binocrit on selge, värvitu süstelahus süstlis. Süstlad on pakendatud blisterisse.

Esitlus

Vastav esitlus igas tugevusastmes

(kogus/maht)

Alfaepoetiini kogus

Süstlid

2000 RÜ/ml:

1000 RÜ/0,5 ml

2000 RÜ/1 ml

10 000 RÜ/ml:

3000 RÜ/0,3 ml

4000 RÜ/0,4 ml

5000 RÜ/0,5 ml

6000 RÜ/0,6 ml

7000 RÜ/0,7 ml

8000 RÜ/0,8 ml

9000 RÜ/0,9 ml

10 000 RÜ/1 ml

40 000 RÜ/ml:

20 000 RÜ/0,5 ml

30 000 RÜ/0,75 ml

40 000 RÜ/1 ml

8,4 mikrogrammi

16,8 mikrogrammi

25,2 mikrogrammi

33,6 mikrogrammi

42,0 mikrogrammi

50,4 mikrogrammi

58,8 mikrogrammi

67,2 mikrogrammi

75,6 mikrogrammi

84,0 mikrogrammi

168,0 mikrogrammi

252,0 mikrogrammi

336,0 mikrogrammi

Pakendi suurused: 1, 4 või 6 süstlit nõelakaitsega või ilma.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja

Sandoz GmbH

Biochemiestr. 10

A-6250 Kundl

Austria

Tootja

Sandoz GmbH

Biochemiestr. 10

A-6336 Langkampfen

Austria

Infoleht on viimati uuendatud {KK.AAAA}.

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juhised enda süstimiseks (ainult patsiendid, kellel on neeruhaigusest tingitud sümptomaatiline

aneemia, keemiaravi saavad täiskasvanud patsiendid, täiskasvanud patsiendid, kellel on ees

plaaniline ortopeediline operatsioon, või müelodüsplastiliste sündroomidega täiskasvanud

patsiendid)

Selles lõigus leiate teavet selle kohta, kuidas Binocriti endale ise süstida.

Tähtis on mitte püüda end

süstida, kui arst või õde ei ole teid spetsiaalselt õpetanud.

Binocriti turustatakse koos nõelakaitsega või

ilma ning teie arst või õde näitab teile, kuidas seda kasutada. Kui te ei ole süstimise suhtes kindel või on

teil küsimusi, küsige abi arstilt või õelt.

Peske käed.

Võtke pakendist üks süstel ja eemaldage nõelalt kaitsekork. Süstlitele on pressitud mõõduringid,

et vajadusel võimaldada osalist kasutamist. Iga mõõduring vastab mahule 0,1 ml. Kui tuleb

kasutada ainult osa süstla sisust, eemaldage mittevajaminev lahus enne süstimist.

Puhastage süstekoht alkoholiga niisutatud vatitupsuga.

Moodustage nahavolt, pigistades nahka pöidla ja nimetissõrme vahel.

Sisestage nõel kiiresti ja kindlalt nahavolti. Süstige Binocriti lahus, nagu arst on teile ette näidanud.

Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nõelakaitseta süstel

Suruge kolbi aeglaselt ja ühtlaselt, hoides nahavolti sõrmede vahel.

Pärast vedeliku süstimist tõmmake nõel välja ja laske nahk lahti. Suruge

süstekohta kuiva ja steriilse vatipadjakesega.

Visake ära kõik kasutamata jäänud ained või jäätmematerjalid. Kasutage

iga süstlit ainult ühekordselt.

Nõelakaitsega süstel

Hoides nahavolti sõrmede vahel, vajutage kolb aeglaselt ja sujuvalt alla,

kuni kogu annus on manustatud ja kolb on lõpuni jõudnud. Ärge

vabastage survet kolvile!

Pärast vedeliku süstimist tõmmake nõel välja, säilitades survet kolvile, ja

laske seejärel nahk lahti. Suruge süstekohta kuiva ja steriilse

vatipadjakesega.

Vabastage kolb. Nõelakaitse liigub kiiresti nõela peale.

Visake ära kõik kasutamata jäänud ained või jäätmematerjalid. Kasutage

iga süstlit ainult üheks süstiks.

Lugege kogu dokumenti

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Binocrit 1000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Binocrit 2000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Binocrit 3000 RÜ/0,3 ml süstelahus süstlis

Binocrit 4000 RÜ/0,4 ml süstelahus süstlis

Binocrit 5000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Binocrit 6000 RÜ/0,6 ml süstelahus süstlis

Binocrit 7000 RÜ/0,7 ml süstelahus süstlis

Binocrit 8000 RÜ/0,8 ml süstelahus süstlis

Binocrit 9000 RÜ/0,9 ml süstelahus süstlis

Binocrit 10 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Binocrit 20 000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Binocrit 30 000 RÜ/0,75 ml süstelahus süstlis

Binocrit 40 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Binocrit 1000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 2000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 16,8 mikrogrammile/ml.

0,5 ml süstel sisaldab 1000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 8,4 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 2000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 2000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 16,8 mikrogrammile/ml.

1 ml süstel sisaldab 2000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 16,8 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 3000 RÜ/0,3 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

0,3 ml süstel sisaldab 3000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 25,2 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 4000 RÜ/0,4 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

0,4 ml süstel sisaldab 4000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 33,6 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 5000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

0,5 ml süstel sisaldab 5000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 42,0 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 6000 RÜ/0,6 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

0,6 ml süstel sisaldab 6000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 50,4 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 7000 RÜ/0,7 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

0,7 ml süstel sisaldab 7000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 58,8 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 8000 RÜ/0,8 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

0,8 ml süstel sisaldab 8000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 67,2 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 9000 RÜ/0,9 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

0,9 ml süstel sisaldab 9000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 75,6 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 10 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 10 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 84,0 mikrogrammile/ml.

1 ml süstel sisaldab 10 000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 84,0 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

Binocrit 20 000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 40 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 336,0 mikrogrammile/ml.

0,5 ml süstel sisaldab 20 000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 168,0 mikrogrammile

alfaepoetiinile.*

Binocrit 30 000 RÜ/0,75 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 40 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 336,0 mikrogrammile/ml.

0,75 ml süstel sisaldab 30 000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 252,0 mikrogrammile

alfaepoetiinile.*

Binocrit 40 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Iga ml lahust sisaldab 40 000 RÜ alfaepoetiini

, mis vastab 336,0 mikrogrammile/ml.

1 ml süstel sisaldab 40 000 rahvusvahelist ühikut (RÜ), mis vastab 336,0 mikrogrammile alfaepoetiinile.*

* Toodetud Hiina hamstrite munasarjade (CHO) rakkudes rekombinantse DNA tehnoloogia abil

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol naatriumi (23 mg) annuse kohta, see tähendab põhimõtteliselt

“naatriumivaba”.

3.

RAVIMVORM

Süstelahus süstlis (süstevedelik)

Selge, värvitu lahus

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Binocrit on näidustatud kroonilise neerupuudulikkusega seotud sümptomaatilise aneemia raviks:

hemodialüüsitavatel täiskasvanutel ja lastel vanuses 1 kuni 18 aastat ning peritoneaaldialüüsitavatel

täiskasvanud patsientidel (vt lõik 4.4).

neerupuudulikkusega täiskasvanutel, kes ei ole veel neeruhaigusest põhjustatud raskekujulise ja

kliiniliste sümptomitega kulgeva aneemia dialüüsiravil (vt lõik 4.4).

Binocrit on näidustatud aneemia raviks ja vereülekannete vajaduse vähendamiseks soliidtuumori,

maliigse lümfoomi või hulgimüeloomiga täiskasvanutel, kes saavad keemiaravi ja kellel on oma

üldseisundi tõttu risk vereülekanneteks (nt kardiovaskulaarne seisund, aneemia olemasolu enne

keemiaravi alustamist).

Binocrit on näidustatud autoloogse verehulga suurendamiseks täiskasvanutel eelneva kogumise programmi

käigus. Ravimit võib manustada ainult mõõduka aneemiaga patsientidele (hemoglobiinisisaldus [Hb]

vahemikus 10 kuni 13 g/dl [6,2 kuni 8,1 mmol/l], rauavaeguseta), kui veresäästmisprotseduure ei ole

võimalik kasutada või on need ebapiisavad olukorras, kus suuremahuliseks plaaniliseks operatsiooniks

vajatakse suurel hulgal verd (naistel 4 või rohkem vereühikut ja meestel 5 või rohkem vereühikut).

Binocrit on näidustatud allogeense vereülekande vajaduse vähendamiseks enne ulatuslikku ortopeedilist

lõikust täiskasvanutel, kellel ei esine rauavaegustja on suurenenud risk vereülekannetega seotud tüsistuste

tekkeks. Kasutamine on näidustatud mõõduka aneemiaga patsientidel (nt hemoglobiinisisaldus vahemikus

10 kuni 13 g/dl või 6,2 kuni 8,1 mmol/l), kui autoloogse vere kogumine pole võimalik ja eeldatav

verekaotus on mõõdukas (900 kuni 1800 ml).

Binocrit on näidustatud sümptomaatilise aneemia (hemoglobiinisisaldus ≤ 10 g/dl) raviks madala

või 1. keskastme riskiga primaarsete müelodüsplastiliste sündroomidega täiskasvanutel, kelle seerumi

erütropoetiinisisaldus on madal (< 200 mÜ/ml).

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Binocrit-ravi peab alustama ülalnimetatud näidustustega patsientide ravimises kogenud arstide järelevalve

all.

Annustamine

Enne alfaepoetiiniga ravi alustamist ja kui otsustatakse annust suurendada, tuleb hinnata ja ravida kõiki

teisi aneemia põhjuseid (raua-, foolhappe- või B

-vitamiini vaegus, alumiiniumimürgistus, nakkus või

põletik, verekaotus, hemolüüs või mistahes põhjusel tekkinud luuüdi fibroos). Optimaalse ravivastuse

saavutamiseks tuleb tagada piisav rauadepoo ja vajadusel tuleb rakendada asendusravi rauapreparaatidega

(vt lõik 4.4).

Sümptomaatilise aneemia ravi kroonilise neerupuudulikkusega täiskasvanud patsientidel

Aneemia sümptomid ja tagajärjed võivad olla erinevad sõltuvalt vanusest, soost ja kaasuvatest

haigusseisunditest; igal individuaalsel juhul on vajalik arsti hinnang konkreetse patsiendi kliinilisele

kulule ja seisundile.

Soovitatav soovitud hemoglobiinisisaldus on vahemikus 10 g/dl kuni 12 g/dl (6,2 kuni 7,5 mmol/l).

Binocriti manustamise eesmärgiks on saavutada hemoglobiinisisaldus, mis ei ületa 12 g/dl (7,5 mmol/l).

Vältida tuleb üle nelja nädala kestvat hemoglobiinisisalduse suurenemist üle 2 g/dl (1,25 mmol/l). Kui see

juhtub, tuleb annust vastavalt kohandada.

Ühel patsiendil mõõdetavate hemoglobiinisisalduste varieeruvuse tõttu võib ette tulla

hemoglobiinisisalduse soovitud vahemikust nii kõrgemaid kui ka madalamaid registreeritud väärtusi.

Hemoglobiini varieeruvust tuleb reguleerida annuse kohandamisega, arvestades hemoglobiinisisalduse

vahemikku 10 g/dl (6,2 mmol/l) kuni 12 g/dl (7,5 mmol/l).

Vältida tuleb hemoglobiinisisalduse püsimist üle 12 g/dl (7,5 mmol/l). Kui hemoglobiinisisaldus suureneb

ühe kuu kohta rohkem kui 2 g/dl (1,25 mmol/l) või kui püsiv hemoglobiinisisaldus on üle 12 g/dl

(7,5 mmol/l), vähendage Binocriti annust 25% võrra. Kui hemoglobiinisisaldus on üle 13 g/dl

(8,1 mmol/l), katkestage ravi, kuni hemoglobiinisisaldus langeb alla 12 g/dl (7,5 mmol/l) ja taasalustage

ravi Binocritiga varasemast 25% väiksema annusega.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida veendumaks, et neil esineva aneemia ja aneemia sümptomite

adekvaatseks raviks kasutatakse madalaimat lubatud Binocrit´i efektiivset annust, säilitades seejuures

hemoglobiinisisaldust väärtuse 12 g/dl (7,5 mmol/l) juures või alla selle.

Ettevaatlik tuleb olla Binocrit´i annuste suurendamisel kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel.

Patsientidel, kelle hemoglobiin reageerib Binocrit´ile vähesel määral, tuleb kaaluda muid selgitusi väikese

ravivastuse põhjenduseks (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Binocrit-ravi on kaheastmeline – korrektsioonifaas ja säilitusfaas.

Hemodialüüsitavad täiskasvanud patsiendid

Hemodialüüsitavatel patsientidel, kellel on olemas intravenoosne juurdepääs, on eelistatud intravenoosne

manustamine.

Korrektsioonifaas

Algannus on 50 RÜ/kg, 3 korda nädalas.

Vajadusel suurendage või vähendage annust 25 RÜ/kg kaupa (3 korda nädalas), kuni saavutatakse

soovitud hemoglobiinisisaldus vahemikus 10 g/dl kuni 12 g/dl (6,2.. 7,5 mmol/l) (seda tuleb teha

vähemalt 4-nädalaste intervallidega).

Säilitusfaas

Soovitatav annus on 75 kuni 300 RÜ/kg nädalas.

Annust tuleb asjakohaselt kohandada, et hoida hemoglobiinisisaldust soovitud sisalduse vahemikus

10 g/dl kuni 12 g/dl (6,2 kuni 7,5 mmol/l).

Väga madala algse hemoglobiinisisaldusega (< 6 g/dl ehk < 3,75 mmol/l) patsiendid võivad vajada

suuremaid säilitusannuseid kui patsiendid, kelle ravieelne aneemia on mõõdukam (> 8 g/dl ehk

> 5 mmol/l).

Kroonilise neerupuudulikkusega täiskasvanud patsiendid, kes ei ole veel dialüüsravil

Kui puudub intravenoosne manustamistee, võib Binocriti manustada subkutaanselt.

Korrektsioonifaas

Algannus on 50 RÜ/kg, 3 korda nädalas. Sellele järgneb vajadusel annuse suurendamine 25 RÜ/kg kaupa

(3 korda nädalas), kuni saavutatakse soovitud eesmärk (seda tuleb teha vähemalt 4-nädalaste

intervallidega).

Säilitusfaas

Säilitusfaasi ajal manustatakse Binocriti kas 3 korda nädalas või subkutaanse manustamise korral kord

nädalas või üks kord iga 2 nädala järel.

Annust ja annuste manustamisintervalle tuleb asjakohaselt kohandada, et hoida hemoglobiinisisaldust

soovitud vahemikus 10 g/dl kuni 12 g/dl (6,2 kuni 7,5 mmol/l). Manustamisintervalli pikendamisel võib

vajalikuks osutuda annuse suurendamine.

Maksimaalne annus ei tohi ületada 150 RÜ/kg, 3 korda nädalas, 240 RÜ/kg (maksimaalselt kuni

20 000 RÜ) kord nädalas või 480 RÜ/kg (maksimaalselt kuni 40 000 RÜ) kord iga 2 nädala järel.

Täiskasvanud peritoneaaldialüüsitavad patsiendid

Kui puudub intravenoosne manustamistee, võib Binocriti manustada subkutaanselt.

Korrektsioonifaas

Algannus on 50 RÜ/kg 2 korda nädalas.

Säilitusfaas

Soovitatav säilitusannus on vahemikus 25 RÜ/kg kuni 50 RÜ/kg, 2 korda nädalas (manustatuna 2 võrdse

süstena).

Annust tuleb asjakohaselt kohandada, et hoida hemoglobiinisisaldust soovitud tasemel vahemikus

10 g/dl kuni 12 g/dl (6,2 kuni 7,5 mmol/l).

Keemiaravist põhjustatud aneemiaga täiskasvanud patsientide ravi

Aneemia sümptomid ja tagajärjed võivad olla erinevad sõltuvalt vanusest, soost ja haiguse raskusastmest;

igal individuaalsel juhul on vajalik arstipoolne hinnang konkreetse patsiendi kliinilisele kulule ja

seisundile.

Aneemiaga patsientidele (nt hemoglobiini kontsentratsioon ≤ 10 g/dl ehk 6,2 mmol/l) tuleb manustada

Binocriti

Algannus on 150 RÜ/kg subkutaanselt 3 korda nädalas.

Alternatiivina võib Binocriti algannusena manustada 450 RÜ/kg subkutaanselt üks kord nädalas.

Annust tuleb asjakohaselt kohandada, et hoida hemoglobiinisisaldust soovitud vahemikus

10 g/dl kuni 12 g/dl (6,2 kuni 7,5 mmol/l).

Ühel patsiendil mõõdetavate hemoglobiinisisalduste varieeruvuse tõttu võib ette tulla

hemoglobiinisisalduse soovitud vahemikust nii kõrgemaid kui ka madalamaid registreeritud väärtusi.

Hemoglobiini varieeruvust tuleb reguleerida annuse muutmise kaudu, võttes arvesse

hemoglobiinisisalduse soovitavat vahemikku 10 g/dl (6,2 mmol/l) kuni 12 g/dl (7,5 mmol/l). Vältida tuleb

hemoglobiinisisalduse püsimist üle 12 g/dl (7,5 mmol/l); juhiseid annuste reguleerimise kohta 12 g/dl

(7,5 mmol/l) ületavate hemoglobiinisisalduste korral on kirjeldatud allpool.

Kui hemoglobiinisisaldus on pärast neljandat ravinädalat suurenenud esialgsega võrreldes vähemalt

1 g/dl (0,62 mmol/l) või on retikulotsüütide arv suurenenud

40 000 raku/µl võrreldes

algväärtusega, tuleb jätkata annusega 150 RÜ/kg kolm korda nädalas või 450 RÜ/kg üks kord

nädalas.

Kui hemoglobiinisisaldus on suurenenud < 1 g/dl (< 0,62 mmol/l) ja retikulotsüütide arv

suurenenud < 40000 raku/µl esialgsega võrreldes, tuleb annust suurendada kuni 300 RÜ/kg kolm

korda nädalas. Kui pärast täiendavat 4 ravinädalat annuses 300 RÜ/kg on hemoglobiinisisaldus

suurenenud

1 g/dl (

0,62 mmol/l) või on retikulotsüütide arv suurenenud

40000 raku/µl,

jätkatakse ravi annusega 300 RÜ/kg 3 korda nädalas.

Kui hemoglobiinisisalduse suurenemine on väiksem kui 1 g/dl (< 0,62 mmol/l) ja retikulotsüütide

arv suurenenud < 40000 raku/µl esialgsega võrreldes, on ravivastus ebatõenäoline ja ravi tuleb

katkestada.

Annuse kohandamine hemoglobiini kontsentratsiooni säilitamiseks vahemikus 10 g/dl kuni 12 g/dl

(6,2 kuni 7,5 mmol/l)

Kui hemoglobiinisisaldus tõuseb ühe kuu kohta rohkem kui 2 g/dl (1,25 mmol/l) või kui

hemoglobiinisisaldus ületab 12 g/dl (7,5 mmol/l), vähendage Binocriti annust ligikaudu 25 kuni 50%.

Kui hemoglobiinisisaldus ületab 13 g/dl (8,1 mmol/l), katkestage ravi, kuni hemoglobiinisisaldus langeb

alla 12 g/dl (7,5 mmol/l) ja seejärel taasalustage ravi Binocritiga varasemast 25% väiksema annusega.

Alloleval skeemil on toodud soovitatav annustamisrežiim.

150 RÜ/kg 3 korda nädalas

või 450 RÜ/kg üks kord nädalas

4 nädalat

Retikulotsüütide arvu suurenemine

40000/µl

Retikulotsüütide arvu suurenemine

< 40000/µl

või Hgb sisalduse suurenemine

1 g/dl

ja Hgb sisalduse suurenemine < 1 g/dl

Hgb ravieesmärk

300 RÜ/kg

(≤12 g/dl)

3 korda nädalas

4 nädalat

Retikulotsüütide arvu suurenemine

40000/µl

või Hgb sisalduse suurenemine

1 g/dl

Retikulotsüütide arvu suurenemine

< 40000/µl

ja Hgb sisalduse suurenemine < 1 g/dl

Ravi katkestamine

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida veendumaks, et neil esineva aneemia sümptomite adekvaatseks raviks

kasutatakse madalaimat vajalikku erütropoeesi stimuleeriva aine (ESA) annust.

Alfaepoetiinravi peab jätkuma kuni üks kuu pärast keemiaravi lõppemist.

Täiskasvanud operatsioonieelsete patsientide ravi autoloogse vere eelneva kogumise programmi käigus

Kerge aneemiaga patsientidele (hematokrit 33 kuni 39%), kellel on vaja eelnevalt säilitamiseks

võtta ≥ 4 ühikut verd, tuleb manustada Binocriti 600 RÜ/kg intravenoosselt 2 korda nädalas 3 nädala

vältel enne operatsiooni. Binocriti tuleb manustada pärast vere kogumise lõpetamist.

Mahukat plaanilist ortopeedilist operatsiooni ootavate täiskasvanud patsientide ravi

Binocriti soovitatav annus on 600 RÜ/kg, manustatuna subkutaanselt kord nädalas 3 nädala vältel –

21., 14. ja 7. operatsioonieelsel päeval, samuti operatsioonipäeval (0-päev).

Juhtudel, kui operatsioonieelne raviperiood peab meditsiinilistel põhjustel olema lühem kui kolm nädalat,

manustatakse Binocriti 300 RÜ/kg subkutaanselt kord ööpäevas 10 päeva vältel enne operatsiooni,

operatsioonipäeval ja järgneva 4 päeva vältel.

Kui hemoglobiinisisaldus jõuab preoperatiivse perioodi vereanalüüsides väärtuseni 15 g/dl (9,38 mmol/l)

või ületab selle, tuleb ravi Binocritiga katkestada ja järgnevaid annuseid ei tohi manustada.

Madala või 1. keskastme riskiga müelodüsplastilise sündroomiga (MDS) täiskasvanud patsientide ravi

Binocriti tuleb manustada sümptomaatilise aneemiaga (nt hematoglobiinisisaldus ≤ 10 g/dl (6,2 mmol/l))

patsientidele.

Binocriti soovitatav algannus on 450 RÜ/kg (maksimaalne koguannus on 40 000 RÜ), manustatuna

subkutaanselt kord nädalas nõnda, et annuste vahele jääb vähemalt viis päeva.

Annust tuleb sobivalt kohandada, et hoida hemoglobiinisisaldust sihtvahemikus 10 g/dl kuni 12 g/dl

(6,2 kuni 7,5 mmol/l). 8 kuni 12 nädala möödudes ravi alustamisest on soovitatav hinnata esialgset

erütroidsete rakkude vastust. Annuse suurendamist ja vähendamist tuleb läbi viia ühe annustamisastme

haaval (vt alltoodud skeem). Tuleb vältida hemoglobiinisisaldust üle 12 g/dl (7,5 mmol/l).

Annuse suurendamine. Annust ei tohi suurendada üle maksimaalse annuse 1050 RÜ/kg (koguannus

80 000 RÜ) nädalas. Kui patsiendi ravivastus kaob või kui hemoglobiinisisaldus langeb annuse

vähendamisel ≥ 1 g/dl võrra, tuleb annust ühe annustamisastme võrra suurendada. Annuse suurendamiste

vahele peab jääma minimaalselt 4 nädalat.

Annuse säilitamine ja vähendamine. Alfaepoetiini manustamine tuleb peatada, kui hemoglobiinisisaldus

ületab 12 g/dl (7,5 mmol/l). Kui hemoglobiinisisaldus on < 11 g/dl, võib annustamist arsti otsusel

taasalustada samal või ühe võrra madalamal annustamisastmel. Kui ilmneb hemoglobiinisisalduse kiire

suurenemine (> 2 g/dl 4 nädala jooksul), tuleb kaaluda annuse vähendamist ühe annustamisastme võrra.

Aneemia sümptomid ja tagajärjed võivad olla erinevad sõltuvalt vanusest, soost ja kaasuvatest

haigusseisunditest; igal individuaalsel juhul on vajalik arsti hinnang konkreetse patsiendi kliinilisele

kulule ja seisundile.

Lapsed

Sümptomaatilise aneemia ravi kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel, kes saavad hemodialüüsi

Aneemia sümptomid ja tagajärjed võivad olla erinevad sõltuvalt vanusest, soost ja kaasuvatest

haigusseisunditest; igal individuaalsel juhul on vajalik arsti hinnang konkreetse patsiendi kliinilisele

kulule ja seisundile.

Lastel on soovitatav hemoglobiinisisaldus vahemikus 9,5 g/dl kuni 11 g/dl (5,9 kuni 6,8 mmol/l).

Binocriti manustamise eesmärgiks on saavutada hemoglobiinisisaldus, mis ei ületa 11 g/dl (6,8 mmol/l).

Vältida tuleb üle nelja nädala kestvat hemoglobiinisisalduse suurenemist üle 2 g/dl (1,25 mmol/l). Kui see

juhtub, tuleb annust vastavalt kohandada.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida veendumaks, et neil esineva aneemia ja aneemia sümptomite

adekvaatseks raviks kasutatakse madalaimat vajalikku Binocriti annust.

Binocrit-ravi on kaheastmeline – korrektsioonifaas ja säilitusfaas.

Hemodialüüsi saavatel lastel, kellel on olemas intravenoosne juurdepääs, on eelistatud intravenoosne

manustamine.

Korrektsioonifaas

Algannus on 50 RÜ/kg intravenoosselt 3 korda nädalas.

Vajadusel suurendage või vähendage annust 25 RÜ/kg kaupa (3 korda nädalas), kuni saavutatakse

soovitud hemoglobiinisisaldus vahemikus 9,5 g/dl kuni 11 g/dl (5,9 ... 6,8 mmol/l) (seda tuleb teha

vähemalt 4-nädalaste intervallidega).

Säilitusfaas

Annust tuleb asjakohaselt kohandada, et hoida hemoglobiinisisaldust soovitud vahemikus

9,5 g/dl kuni 11 g/dl (5,9 kuni 6,8 mmol/l).

Üldiselt vajavad alla 30 kg kehakaaluga lapsed suuremat säilitusannust kui üle 30 kg kehakaaluga lapsed

ja täiskasvanud.

Väga väikese algse hemoglobiinisisaldusega (< 6,8 g/dl või < 4,25 mmol/l) lapsed võivad vajada

suuremaid säilitusannuseid kui patsiendid, kelle algne hemoglobiinisisaldus on suurem (> 6,8 g/dl või

> 4,25 mmol/l).

Aneemia kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel enne dialüüsi alustamist või kroonilise

neerupuudulikkusega peritoneaaldialüüsitavatel patsientidel

Alfaepoetiini ohutus ja efektiivsus aneemiat põdevatel kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel enne

dialüüsi alustamist või aneemiat põdevatel kroonilise neerupuudulikkusega peritoneaaldialüüsitavatel

patsientidel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed alfaepoetiini subkutaanse kasutamise

kohta nendes erirühmades on esitatud lõigus 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Keemiaravist põhjustatud aneemiaga laste ravi

Alfaepoetiini ohutus ja efektiivsus keemiaravi saavatel lastel ei ole tõestatud (vt lõik 5.1).

Opereeritavate laste ravi autoloogse vere eelneva kogumise programmi käigus

Alfaepoetiini ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Mahukat plaanilist ortopeedilist operatsiooni ootavate laste ravi

Alfaepoetiini ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid.

Enne kasutamist jätke Binocriti süstel soojenema, kuni vedelik saavutab toatemperatuuri. Selleks kulub

tavaliselt 15…30 minutit.

Nagu mis tahes süstitava preparaadi puhul, veenduge, et lahus ei sisalda osakesi ja et selle värv ei ole

muutunud. Binocrit on steriilne, kuid säilitusaineteta ravim ning on mõeldud ainult ühekordseks

kasutamiseks. Manustage nõutav kogus.

Sümptomaatilise aneemia ravi kroonilise neerupuudulikkusega täiskasvanud patsientidel

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel, kellel on olemas intravenoosne juurdepääs

(hemodialüüsitavad patsiendid), on eelistatud Binocriti intravenoosne manustamine.

Kui intravenoosne manustamistee puudub (patsiendid, kes ei läbi veel dialüüsi, ja

peritoneaaldialüüsitavad patsiendid), võib Binocriti manustada subkutaanselt.

Keemiaravist põhjustatud aneemiaga täiskasvanud patsientide ravi

Binocriti tuleb manustada subkutaanselt.

Täiskasvanud operatsioonieelsete patsientide ravi autoloogse vere eelneva kogumise programmi käigus

Binocriti tuleb manustada intravenoosselt.

Mahukat plaanilist ortopeedilist operatsiooni ootavate täiskasvanud patsientide ravi

Binocriti tuleb manustada subkutaanselt.

Madala või 1. keskastme riskiga MDS-iga täiskasvanud patsientide ravi

Binocriti tuleb manustada subkutaanselt.

Sümptomaatilise aneemia ravi kroonilise neerupuudulikkusega lastel, kes saavad hemodialüüsi

Kroonilise neerupuudulikkusega lastel, kellel on olemas intravenoosne juurdepääs (hemodialüüsitavad

patsiendid), on eelistatud Binocriti intravenoosne manustamine.

Intravenoosne manustamine

Manustada vähemalt ühe kuni viie minuti jooksul, olenevalt manustatavast annusest;

hemodialüüsitavatele patsientidele võib ravimit manustada boolusena dialüüsi ajal sobiva venoosse tee

kaudu dialüüsimehhanismis. Samuti võib ravimit manustada dialüüsiseansi lõppedes fistulinõela kaudu,

järgnevalt süstida süsteemi 10 ml isotoonilist naatriumkloriidi lahust, et süsteemi loputada ja tagada

ravimi jõudmine vereringesse (vt „Annustamine“, Hemodialüüsitavad täiskasvanud patsiendid).

Aeglasemat manustamist soovitatakse neile patsientidele, kes reageerivad ravile gripitaoliste sümptomite

ilmnemisega (vt lõik 4.8).

Ärge manustage Binocriti intravenoosse infusioonina ega koos teiste ravimilahustega (lisateave vt

lõik 6.6).

Subkutaanne manustamine

Korraga ei tohi ühte süstekohta süstida üle 1 ml. Kui ettenähtud kogus on suurem, tuleb süstida mitmesse

kohta.

Süstida tuleb jäsemete piirkonda või kõhu eesseina.

Olukordades, kus arst otsustab, et patsient ise või hooldaja võib ohutult ja efektiivselt Binocriti

subkutaanselt manustada, tuleb nõustada õige annuse ja manustamise juhiste osas.

Mõõduringid

Süstlil on mõõduringid osalise annuse manustamise võimaldamiseks (vt lõik 6.6). Kuid ravim on

mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Igast süstlist võib võtta ainult ühe Binocriti annuse.

„Kuidas Binocriti endale ise süstida“ on ära toodud pakendi infolehe lõpus.

4.3

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Patsientidele, kel varasema erütropoetiinravi käigus on tekkinud isoleeritud erütrotsütaarne aplaasia

pure red cell aplasia

, PRCA), ei ole lubatud manustada Binocriti ega teisi erütropoetiine (vt lõik 4.4).

Ravile raskesti alluv hüpertensioon.

Binocriti kasutavate patsientide puhul tuleb arvestada kõigi autoloogse vere eelneva kogumise

programmiga seonduvate vastunäidustustega.

Binocriti kasutamine on vastunäidustatud patsientidel, kellel on kavas plaaniline ortopeediline

operatsioon ilma autoloogse donatsioonita ning kel esineb raske koronaartõbi, perifeersete, karotiid- või

ajuarterite ateroskleroos, sh hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt või ajuinsult.

Kirurgilised patsiendid, kellel ei ole mingil põhjusel võimalik rakendada antitrombootilist

profülaktikat.

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldist

Kõigil alfaepoetiini saavatel patsientidel tuleb hoolikalt jälgida ning vajadusel korrigeerida vererõhku.

Alfaepoetiini tuleb kasutada ettevaatlikult, kui patsiendil on ravimata, ebapiisavalt ravitud või raskesti

ravile alluv hüpertensioon. Vajadusel tuleb lisada raviskeemile hüpertensioonivastane ravim või

suurendada selle annust. Kui vererõhku ei õnnestu kontrolli alla saada, tuleb ravi alfaepoetiiniga

katkestada.

Ravieelselt normaalse või madala vererõhuga patsientide ravimisel alfaepoetiiniga on esinenud

hüpertensiivset kriisi koos entsefalopaatia ja krampidega, mille korral on vajalik kohene raviarsti

tähelepanu ja intensiivne ravi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata migreenitaolisele tugevale peavalule kui

võimalikule ohusignaalile (vt lõik 4.8).

Alfaepoetiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb epilepsia, kellel on anamneesis

krambihooge või meditsiinilisi seisundeid, mida seostatakse krambivalmidusega, nt KNS-i nakkused ja

ajumetastaasid.

Alfaepoetiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on krooniline maksapuudulikkus.

Alfaepoetiini ohutus maksafunktsioonihäirega patsientidel ei ole tõestatud.

ESA-sid saavatel patsientidel on täheldatud trombembooliliste tüsistuste (

thrombotic vascular events

TVE) esinemissageduse suurenemist (vt lõik 4.8). Nende hulka kuuluvad venoosne ja arteriaalne

tromboos ning emboolia (sh mõned surmaga lõppenud juhud), nt süvaveenitromboos, kopsuembolid,

võrkkesta tromboos ja müokardiinfarkt. Lisaks on täheldatud tserebrovaskulaarseid häireid (sh ajuinfarkt,

aju hemorraagia ja transitoorne isheemiline atakk).

Nende TVE-de teavitatud riske tuleb hoolikalt kaaluda alfaepoetiinravist saadava kasu suhtes, eriti neil

patsientidel, kellel on eelnevad riskitegurid trombembooliliste tüsistuste tekkimiseks, sh rasvumine ja

eelnevalt esinenud TVE (nt süvaveenitromboos või kopsuembol ja aju vaskulaarne häire).

Kõigil patsientidel tuleb hoolikalt jälgida hemoglobiinitaset, kuna näidustatust suurema

hemoglobiinisisaldusega patsiendi ravimisel suureneb trombembooliliste tüsistuste ja surma oht.

Sõltuvalt alfaepoetiini annusest võib mõõdukalt suureneda trombotsüütide arv, mis jääb enamasti

normväärtuste piiridesse. Trombotsüütide arv ravi jätkamisel tavaliselt väheneb. Lisaks sellele on teatatud

normi piire ületava trombotsüteemia juhtudest. Trombotsüütide arvu soovitatakse määrata regulaarselt

esimese 8 ravinädala jooksul.

Enne alfaepoetiiniga ravi alustamist ja kui otsustatakse annust suurendada, tuleb hinnata ja ravida kõiki

teisi aneemia põhjuseid (raua-, foolhappe- või B

-vitamiini vaegus, alumiiniumimürgistus, nakkus või

põletik, verekaotus, hemolüüs või mistahes põhjusel tekkinud luuüdi fibroos). Enamasti väheneb ferritiini

sisaldus seerumis samaaegselt rakkude summaarse mahu suurenemisega. Optimaalse ravivastuse

saavutamiseks tuleb tagada piisav rauadepoo ja vajadusel tuleb rakendada asendusravi rauapreparaatidega

(vt lõik 4.2):

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidele on asendusravi rauapreparaatidega (puhtas olekus

rauda suukaudselt 200 kuni 300 mg ööpäevas täiskasvanutele ja lastele suukaudselt

100 kuni 200 mg ööpäevas) soovitatav siis, kui seerumi ferritiinisisaldus on alla 100 ng/ml.

Pahaloomulise kasvajaga patsientidele on asendusravi rauapreparaatidega (puhtas olekus rauda

suukaudselt 200 kuni 300 mg ööpäevas) soovitatav siis, kui transferriini saturatsioon on alla 20%.

Autoloogse vere eelneva kogumise programmis osalevatele patsientidele tuleb rauapreparaate

(puhtas olekus rauda suukaudselt 200 mg ööpäevas) manustada mitu nädalat enne autoloogse vere

võtmist, et saavutada suured rauavarud enne alfaepoetiinravi alustamist ja kogu alfaepoetiinravi

ajal.

Mahukat plaanilist ortopeedilist operatsiooni ootavatele patsientidele tuleb rauapreparaate (puhtas

olekus rauda suukaudselt 200 mg ööpäevas) manustada kogu alfaepoetiinravi ajal. Võimalusel

tuleb asendusravi rauapreparaatidega alustada enne alfaepoetiinravi alustamist, et saavutada

piisavad rauavarud.

Alfaepoetiiniravi saavatel patsientidel on väga harva täheldatud porfüüria teket või ägenemist.

Porfüüriaga patsientide puhul tuleb alfaepoetiini kasutamisel olla ettevaatlik.

Epoetiinraviga seoses on teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni

sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN), mis võivad olla eluohtlikud või

fataalsed. Pika toimeajaga epoetiinidega on täheldatud raskemaid juhte.

Ravimi määramise ajal peab patsiente teavitama nahareaktsiooni tunnustest ja sümptomitest ning nende

tekke suhtes hoolikalt jälgima. Kui ilmnevad nendele reaktsioonidele viitavad tunnused ja sümptomid,

peab Binocriti kasutamise kohe lõpetama ja kaaluma alternatiivse ravimi kasutamist.

Kui patsiendil on Binocriti kasutamise tõttu tekkinud raske nahareaktsioon, nagu SJS või TEN, ei tohi

ravi Binocritiga sellel patsiendil mitte kunagi uuesti alustada.

Erütropoeesi stimuleerivate ainete (ESA-de) jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatud ESA nimetus ja

partii number patsiendi haiguslukku korrektselt sisse kanda (üles märkida).

Patsientidel kasutatavate ESA-de väljavahetamine peab toimuma ainult kohase järelevalve all.

Isoleeritud erütrotsütaarne aplaasia (PRCA)

Teatatud on antikehade poolt vahendatud isoleeritud erütrotsütaarse aplaasia (PRCA) tekkest pärast kuid

kuni aastaid kestnud ravi alfaepoetiiniga. PRCA juhtudest on teatatud ka interferoon- ja ribaviriinravi

saavatel C-hepatiidiga patsientidel ESA-de samaaegsel manustamisel. Alfaepoetiini ei ole heaks kiidetud

C-hepatiidiga seotud aneemia raviks.

Haigetel, kel ravi muutub järsku ebaefektiivseks, väljendudes hemoglobiini languse (1 kuni 2 g/dl või

0,62 kuni 1,25 mmol/l kuus) ja transfusioonivajaduse tõusuga, tuleb määrata retikulotsüütide hulk ning

välistada teised aneemia põhjused (nt raua, B

-vitamiini või foolhappe defitsiit, alumiiniumimürgistus,

infektsioon või põletik, verekaotus, hemolüüs ja mistahes põhjusel tekkinud luuüdi fibroos).

Hemoglobiini taseme paradoksaalsel vähenemisel ja retikulotsüütide väikese arvuga tõsise aneemia

tekkimisel tuleb alfaepoetiinravi katkestada ja määrata antierütropoetiini antikehad. PRCA

diagnoosimiseks tuleb kaaluda ka luuüdi uuringut.

Ristreaktsiooni ohu tõttu ei tohi alustada ravi mitte ühegi muu ESA-ga.

Sümptomaatilise aneemia ravi kroonilise neerupuudulikkusega täiskasvanutel ja lastel

Alfaepoetiinravi saavatel kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel tuleb hemoglobiinisisaldust

määrata korrapäraselt kuni stabiilse sisalduse saavutamiseni ja seejärel perioodiliselt.

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel peab hemoglobiinisisaldus tõusma umbes 1 g/dl

(0,62 mmol/l) kuus ja ei tohi ületada 2 g/dl (1,25 mmol/l) kuus, et vähendada hüpertensiooni suurenemise

ohtu.

Kroonilise neerukahjustusega patsientidel tuleb säilitada hemoglobiini kontsentratsiooni, mis ei ületaks

hemoglobiini kontsentratsiooni, nagu soovitatakse lõigus 4.2. Kliinilistes uuringutes täheldati suurenenud

surmariski ja tõsiseid kardiovaskulaarseid nähte, kui ESA’d manustati eesmärgiga tõsta

hemoglobiinisisaldus kõrgemale kui 12 g/dl (7,5 mmol/l).

Kontrollitud kliinilistes ravimuuringutes ei ole täheldatud epoetiinide manustamisega seotud olulist

kliinilist kasu olukordades, kus hemoglobiinisisaldus on kõrgem kui see on vajalik aneemia sümptomite

kontrolliks, samuti vereülekande vältimiseks.

Ettevaatlik tuleb olla Binocrit´i annuste suurendamisel kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel, sest

suuri kumulatiivseid epoetiiniannuseid võib seostada suurema suremuse, tõsiste kardiovaskulaarsete ja

tserebrovaskulaarsete sündmuste tekkeriskiga. Patsientidel, kelle hemoglobiin reageerib alfaepoetiinile

vähesel määral, tuleb kaaluda muid selgitusi väikese ravivastuse põhjenduseks (vt lõik 4.2 ja 5.1).

Kroonilise neerupuudulikkusega patsiente, keda ravitakse subkutaanselt alfaepoetiiniga, tuleb efektiivsuse

kadumise suhtes pidevalt jälgida. Efektiivsuse kadumisena määratletakse puuduvat või vähenenud

ravivastust alfaepoetiini suhtes patsientidel, kes varem sellisele ravile allusid. Seda näitab

hemoglobiinisisalduse püsiv vähenemine, hoolimata alfaepoetiini annuse suurenemisest (vt lõik 4.8).

Mõnedel alfaepoetiini pikemate annustamisintervallidega (manustamine toimub harvem kui kord nädalas)

patsientidel ei pruugi säiluda piisav hemoglobiinisisaldus (vt lõik 5.1) ning vajalikuks võib osutuda

alfaepoetiini annuse suurendamine. Hemoglobiinisisaldust tuleb korrapäraselt jälgida.

Hemodialüüsi patsientidel, eeskätt madala vererõhu eelsoodumusega või arteriovenoosse fistuli

komplikatsioonidega (nt stenoosid, aneurüsmid) patsientidel võib tekkida šundi tromboos. Nendel

patsientidel soovitatakse varast šundirevisiooni ja tromboosiprofülaktikat nt atsetüülsalitsüülhappega.

Üksikutel juhtudel on täheldatud hüperkaleemiat, kuigi põhjuslikku seost ei ole kindlaks määratud.

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel tuleb jälgida seerumi elektrolüüte. Seerumi

kaaliumisisalduse tõusu või selle tendentsi korral, tuleb lisaks sobivale hüperkaleemia ravile kaaluda

alfaepoetiini manustamise katkestamist kuni seerumi kaaliumisisalduse korrigeerimiseni.

Kuna alfaepoetiiniga ravi käigus võib suureneda rakkude summaarne maht, on ravi kestel sageli vajalik

suurendada hemodialüüsi ajal manustatava hepariini annust. Ebapiisava heparinisatsiooni korral võib ette

tulla dialüüsisüsteemi ummistumist.

Olemasolevate andmete põhjal ei saa väita, et aneemia korrigeerimine alfaepoetiiniga kiirendab

neerupuudulikkuse progressiooni patsientidel, kes vaatamata neerupuudulikkusele ei ole veel dialüüsravil.

Kemoteraapiast tingitud aneemiaga patsientide ravi

Alfaepoetiinravi saavatel pahaloomulise kasvajaga patsientidel tuleb hemoglobiinisisaldust määrata

korrapäraselt kuni stabiilse sisalduse saavutamiseni ning seejärel perioodiliselt.

Epoetiinid on kasvufaktorid, mis stimuleerivad peamiselt erütrotsüütide produktsiooni. Erütropoetiini

retseptoreid võib esineda mitmesuguste kasvajarakkude pinnal. Sarnaselt teistele kasvufaktoritele esineb

ka epoetiinide korral oht, et need võivad stimuleerida tuumorite kasvu. ESA-de rolli vähi

progresseerumisel või progresseerumiseta elulemuse vähenemisel ei saa välistada. Kontrolliga kliinilistes

uuringutes on seostatud alfaepoetiini ja muude ESA-de kasutamist vähi lokaalregionaalse kontrolli või

üldise elulemuse vähenemisega:

väheneb lokaalregionaalne kontroll pea- ja kaelapiirkonna kaugelearenenud vähiga patsientidel,

kes said kiiritusravi ja kellele manustati ravimit selleks, et saavutada hemoglobiinisisaldus, mis on

üle 14 g/dl (8,7 mmol/l);

langeb üldine elulemus ja tõuseb letaalsus haiguse progresseerumise tagajärjel 4 kuu jooksul

metastaatilise rinnavähiga patsientidel, kes said keemiaravi ja kellele manustati ravimit selleks,

et saavutada hemoglobiinisisaldus vahemikus 12 kuni 4 g/dl (7,5 kuni 8,7 mmol/l);

tõuseb letaalsusrisk aktiivse pahaloomulise haigusega patsientidel, kes ei saanud ei keemia- ega

kiiritusravi ning kellele manustati ravimit selleks, et saavutada hemoglobiinisisaldus 12 g/dl

(7,5 mmol/l). ESA-d ei ole näidustatud sellel patsiendigrupil kasutamiseks;

esmasel analüüsil täheldati haiguse progresseerumise või letaalsusriski 9% suurenemist

alfaepoetiini pluss standardravi saanud rühmas ja 15% suurenenud riski, mida ei saa statistiliselt

välistada, metastaatilise rinnavähiga patsientidel, kes said keemiaravi ja kellele manustati ravimit

selleks, et saavutada hemoglobiinisisaldus vahemikus 10…12 g/dl (6,2…7,5 mmol/l).

Ülalnimetatut arvestades peab mõnedel kliinilistel juhtudel kasvajaga patsientide aneemia kontrolli all

hoidmiseks eelistama vereülekannet. Rekombinantsete erütropoetiinidega ravimise otsus peab põhinema

kasu/riski vahekorra hindamisel koos patsiendiga, võttes arvesse konkreetset kliinilist konteksti.

Hindamisel tuleb arvestada järgmisi tegureid: kasvaja tüüp ja aste, aneemia aste, elu eeldatav kestus,

keskkond, kus patsienti ravitakse ja patsiendi eelistus (vt lõik 5.1).

Pahaloomulise kasvajaga haigetel, kes saavad kemoteraapiat, tuleb arvestada 2 kuni 3 nädalase

viivitusega ESA manustamise ja erütropoetiini poolt indutseeritud punavereliblede tekke vahel enne,

kui hinnata epoteiin alfaga ravi sobivust (patsiendil esineb transfusioonirisk).

Autoloogse vere eelneva kogumise programmis osalevad kirurgilised patsiendid

Tuleb järgida kõiki autoloogse vere eelneva kogumise programmiga seotud erihoiatusi ja

ettevaatusabinõusid, eelkõige veremahu rutiinse asendamise suhtes.

Patsiendid enne suuremat plaanilist ortopeedilist operatsiooni

Perioperatiivselt tuleb alati juhinduda headest verekäitlemistavadest.

Olulise ortopeedilise operatsiooni plaanilises järjekorras olevad patsiendid peavad saama adekvaatset

antitrombootilist profülaktikat, kuna kirurgilistel (iseäranis kaasuva kardiovaskulaarse haigusega)

patsientidel on suurenenud oht trombootiliste ja vaskulaarsete kahjustuste tekkeks. Lisaks peab olema

eriti ettevaatlik patsientide korral, kellel on eelsoodumus DVT-de tekkeks. Samuti ei saa välistada,

et hemoglobiini algväärtuste > 13 g/dl (> 8,1 mmol/l) korral võib ravi alfaepoetiiniga olla seotud

postoperatiivsete trombootiliste/vaskulaarsete tüsistuste suurenenud tekkeohuga. Seetõttu ei ole

alfaepoetiini kasutamine lubatud patsientidel, kelle hemoglobiinisisaldus on ravieelselt > 13 g/dl

(> 8,1 mmol/l).

Abiained

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi süsteli kohta, see tähendab põhimõtteliselt

„naatriumivaba”.

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Puuduvad tõendid, et alfaepoetiin mõjutab teiste ravimite metabolismi.

Erütropoeesi vähendavad ravimid võivad vähendada ravivastust alfaepoetiinile.

Kuna tsüklosporiin seondub punalibledega (

red blood cells

, RBC-d), on ravimi koostoimevõimalus siiski

olemas. Kui alfaepoetiini manustatakse koos tsüklosporiiniga, tuleb jälgida viimase kontsentratsiooni

seerumis ja hematokriti tõusu korral tsüklosporiini annust muuta.

Puuduvad tõendid, et alfaepoetiini koostoime granulotsüütide kolooniaid stimuleeriva faktori (G-CSF) või

granulotsüütide-makrofaagide kolooniaid stimuleeriva faktoriga (GM-CSF) mõjutab kasvaja

biopsiamaterjali hematoloogilist diferentseerumist või proliferatsiooni

in vitro

Metastaatilise rinnavähiga täiskasvanud naissoost patsientidel ei mõjutanud 40 000 RÜ/ml alfaepoetiini

subkutaanne manustamine koos trastusumabiga (annuses 6 mg/kg) trastusumabi farmakokineetilisi

omadusi.

4.6

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Alfaepoetiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on

näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Sellest lähtuvalt, alfaepoetiini võib rasedatele manustada ainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületab

võimaliku ohu lootele. Alfaepoetiini ei ole soovitatav kasutada rasedatel autoloogse vere eelneva

kogumise programmis osalevatel kirurgilistel patsientidel.

Imetamine

Ei ole teada, kas eksogeenne alfaepoetiin eritub rinnapiima.

Imetavatel naistel tuleb alfaepoetiini kasutamisel olla ettevaatlik. Rinnaga toitmise katkestamine või

alfaepoetiiniga ravi katkestamine/jätkamine, tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja

alfaepoetiinravi kasu naisele.

Alfaepoetiini ei ole soovitatav kasutada imetavatel autoloogse vere eelneva kogumise programmis

osalevatel kirurgilistel patsientidel.

Fertiilsus

Puuduvad hindamisuuringud alfaepoetiini potentsiaalse toime kohta meeste või naiste fertiilsusele.

4.7

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Binocritil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Alfaepoetiinravi korral on kõige sagedamaks kõrvaltoimeks annusest sõltuv vererõhu tõus või juba

olemasoleva hüpertensiooni süvenemine. Soovitatakse jälgida, eeskätt ravi algusfaasis, patsientide

vererõhku (vt lõik 4.4).

Alfaepoetiiniga läbiviidud kliinilistes uuringutes kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed on

kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, püreksia ja peavalu. Gripilaadsed sümptomid võivad tekkida eriti

ravi algusfaasis.

Neerupuudulikkusega, dialüüsravi veel mitte saavatel täiskasvanud patsientidel läbi viidud pikendatud

manustamisintervallidega annustamise uuringutes teatati hingamisteede tursest, mis hõlmab ülemiste

hingamisteede turset, ninakinnisust ja nasofarüngiiti.

ESA-sid saavatel patsientidel on täheldatud trombembooliliste tüsistuste (TVE) esinemissageduse

suurenemist (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete tabel

25-s randomiseeritud topeltpimedas platseebo- või standardravi kontrolliga 3417 patsienti hõlmanud

uuringus hinnati alfaepoetiini üldist ohutusprofiili 2094-l aneemiaga uuritaval. Kaasatud olid

alfaepoetiiniga ravitud 228 CRF-iga uuritavat 4-s kroonilise neerupuudulikkuse uuringus (2 uuringut

dialüüsieelselt [N = 131 ravitavat CRF-iga uuritavat] ja 2 dialüüsi ajal [N = 97 ravitavat CRF-iga

uuritavat]); 1404 ravitavat pahaloomulise kasvajaga uuritavat 16-s keemiaravist põhjustatud aneemia

uuringus; 147 ravitavat uuritavat 2-s autoloogse vere doonorluse uuringus, 213 ravitavat uuritavat ühes

perioperatiivsel ajal läbi viidud uuringus ning 102 ravitavat uuritavat 2-s MDS-i uuringus. Alfaepoetiiniga

ravitud ≥ 1% uuritavatest esinenud kõrvaltoimed neis uuringutes on toodud allolevas tabelis.

Esinemissageduse hinnang: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni

< 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata

olemasolevate andmete alusel).

MedDRA organsüsteemi

klassifikatsioon

Kõrvaltoime (eelistermini tase)

Sagedus

Vere ja lümfisüsteemi häired

Isoleeritud erütrotsütaarne aplaasia

Trombotsüteemia

Harv

Ainevahetus- ja toitumishäired

Hüperkaleemia

Aeg-ajalt

Immuunsüsteemi häired

Ülitundlikkus

Aeg-ajalt

Anafülaktiline reaktsioon

Harv

Närvisüsteemi häired

Peavalu

Sage

Krambid

Aeg-ajalt

Vaskulaarsed häired

Hüpertensioon, venoosne ja arteriaalne

tromboos

Sage

Hüpertensiivne kriis

Teadmata

Respiratoorsed, rindkere ja

mediastiinumi häired

Köha

Sage

Hingamisteede turse

Aeg-ajalt

Seedetrakti häired

Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine

Väga sage

Naha ja nahaaluskoe

kahjustused

Lööve

Sage

Urtikaaria

Aeg-ajalt

Angioneurootiline ödeem

Teadmata

Lihaste, luustiku ja sidekoe

kahjustused

Artralgia, luuvalu, müalgia, valu

jäsemetes

Sage

Kaasasündinud, perekondlikud

ja geneetilised häired

Äge porfüüria

Harv

Üldised häired ja

manustamiskoha reaktsioonid

Püreksia

Väga sage

Külmavärinad, gripilaadsed

sümptomid, manustamiskoha

reaktsioon, perifeerne ödeem

Sage

Ebaefektiivne ravim

Teadmata

Uuringud

Erütropoetiini vastaste antikehade

suhtes positiivne

Harv

Sage dialüüsi korral

Siia kuuluvad arteriaalsed ja venoossed, surmaga või mitte surmaga lõppenud juhtumid, nt

süvaveenitromboos, kopsuembolid, võrkkesta tromboos, arteriaalne tromboos (sh müokardiinfarkt),

tserebrovaskulaarsed häired (sh ajuinfarkt ja aju hemorraagia), transitoorsed isheemilised atakid ja

šundi tromboos (sh dialüüsiseadmetega seotud) ning arteriovenoossete šundi aneurüsmidega tromboos

Nimetatud allolevas alalõigus ja/või lõigus 4.4

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest, sh nahalööbe (sh urtikaaria), anafülaksia ja angioödeemi juhud

(vt lõik 4.4).

Ravieelselt normaalse või madala vererõhuga patsientide ravimisel alfaepoetiiniga on esinenud

hüpertensiivset kriisi koos entsefalopaatia ja krampidega, mille korral on vajalik kohene raviarsti

tähelepanu ja intensiivne ravi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata migreenitaolisele tugevale peavalule kui

võimalikule ohusignaalile (vt lõik 4.4).

Epoetiinraviga seoses on teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni

sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN), mis võivad ollaeluohtlikud või

fataalsed (vt lõik 4.4).

Alfaepoetiini puhul on kuude- või aastatepikkuse ravi järel väga harva (< 1/10 000 juhtumit patsiendi

kohta aastas) täheldatud antikehade poolt vahendatud isoleeritud erütrotsütaarse aplaasia teket (vt

lõik 4.4). Rohkem juhtumeid on täheldatud subkutaanse manustamisteega võrreldes intravenoosse

manustamisteega.

Madala või 1. keskastme riskiga MDS-iga täiskasvanud patsiendid

Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga mitmekeskuselises uuringus 4 (4,7%) ilmnesid

subjektidel trombemboolilised tüsistused (TVE) (äkksurm, isheemiline atakk, emboolia ja flebiit). Kõik

TVE-d ilmnesid alfaepoetiiniga ravitud rühmas ning uuringu esimese 24 nädala jooksul. Kolm olid

kinnitatult TVE-d ja viimase puhul (äkksurm) ei olnud trombembooliline tüsistus kinnitatud. Kahel

subjektil esinesid olulised riskitegurid (kodade fibrillatsioon, südamepuudulikkus ja tromboflebiit).

Hemodialüüsi saavad kroonilise neerupuudulikkusega lapsed

Kogemused hemodialüüsi saavate kroonilise neerupuudulikkusega lastega on kliinilistes uuringutes ja

turuletulekujärgses kogemuses piiratud. Selles populatsioonis ei teatatud lastele spetsiifilistest

kõrvaltoimetest, mida ei ole ülalolevas tabelis juba eelnevalt märgitud ega ühestki kõrvaltoimest, mis ei

olnud kooskõlas esineva haigusega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See

võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist

võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9

Üleannustamine

Alfaepoetiini terapeutiline laius on väga suur. Alfaepoetiini üleannustamine võib põhjustada sümptomeid,

mis on seotud antud hormooni farmakoloogilise toimega. Väga kõrge hemoglobiinisisalduse tekkimise

korral võib osutuda vajalikuks flebotoomia. Täiendav toetav ravi vastavalt vajadusele.

5.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: aneemiavastased preparaadid, erütropoetiin ATC-kood: B03XA01.

Binocrit on bioloogiliselt sarnane ravimpreparaat. Täpne teave on Euroopa Ravimiameti kodulehel

http://www.ema.europa.eu

Toimemehhanism

Erütropoetiin (EPO) on glükoproteiinhormoon, mida peamiselt toodavad neerud vastuseks hüpoksiale ja

mis on vere punaliblede (RBC) tootmise põhiregulaator. EPO osaleb erütroidsete rakkude arengu kõigis

faasides ja sellel peamine toime avaldub erütroidse raku prekursori tasandil. Pärast EPO seondumist

rakupinna retseptoriga aktiveerib see apoptoosi häirivad signaaliteisenduse teed ja stimuleerib

erütroidsete rakkude proliferatsiooni.

Inimese rekombinantsel EPO-l (alfaepoetiin), mis esineb Hiina hamstrite munasarjade rakkudes, on

165 aminohappe järjestus, mis vastab täpselt inimese kuseelundite EPO-le; kaks neist on funktsionaalse

analüüsi alusel eristamatud. Erütropoetiini molekulmass on 32 000...40 000 daltonit.

Erütropoetiin on kasvufaktor, mis stimuleerib peamiselt vere punaliblede tootmist.

Erütropoetiiniretseptorid võivad esineda mitmete kasvajarakkude pinnal.

Farmakodünaamilised toimed

Terved vabatahtlikud

Pärast alfaepoetiini ühekordsete annuste (20 000 kuni 160 000 RÜ-d subkutaanselt) manustamist täheldati

annusest sõltuvat ravivastust uuritavatele farmakodünaamilistele markeritele, sh retikulotsüütidele, vere

punalibledele ja hemoglobiinile. Retikulotsüütide protsentuaalsed muutused avaldusid maksimaalsetel

kontsentratsioonidel ja algväärtustele naasmisel väljendunud selgepiirilise kontsentratsiooni-aja profiilina.

Vere punalibledel ja hemoglobiinil täheldati vähem väljendunud profiili. Üldkokkuvõttes suurenesid kõik

farmakodünaamilised markerid lineaarselt ja annus saavutas maksimaalse ravivastuse suurimate

annusetasemete juures.

Edasiste farmakodünaamiliste uuringute käigus võrreldi 40 000 RÜ manustamist üks kord nädalas

150 RÜ/kg manustamisega 3 korda nädalas. Vaatamata erinevustele kontsentratsiooni-aja profiilis oli

nende raviskeemide farmakodünaamiline ravivastus (mõõdetuna retikulotsüütide, hemoglobiini ja kõigi

vere punaliblede protsentuaalsete muutustena) sarnane. Täiendavad uuringud võrdlesid alfaepoetiini

40 000 RÜ manustamist üks kord nädalas raviskeemiga, kus iga kahe nädala järel manustati

subkutaanseid annuseid vahemikus 80 000 kuni 120 000 RÜ-d. Kokkuvõttes võib tervete uuritavatega

läbi viidud farmakodünaamiliste uuringute alusel öelda, et manustamisskeem 40 000 RÜ-d üks kord

nädalas näib olevat vere punaliblede tootmisele efektiivsem kui manustamisskeem üks kord iga kahe

nädala järel, vaatamata täheldatud sarnasusele retikulotsüütide tootmises üks kord nädalas ja iga kahe

nädala järel rakenduvate manustamisskeemide kasutamisel.

Krooniline neerupuudulikkus

Alfaepoetiin stimuleerib erütropoeesi aneemiat põdevatel CRF-iga patsientidel, sh dialüüsitavatel ja

dialüüsi ootavatel patsientidel. Esimene tõend ravivastuse esinemise kohta alfaepoetiinile on

retikulotsüütide arvu suurenemine 10 päeva jooksul, millele järgneb vere punaliblede ja

hemoglobiinisisalduse ning hematokriti tõus, tavaliselt 2 kuni 6 nädala jooksul. Hemoglobiini muutused

on patsienditi erinevad ja neid võivad mõjutada rauavarud ning kaasuvate meditsiiniliste probleemide

olemasolu.

Keemiaravist põhjustatud aneemia

Alfaepoetiini manustamisel 3 korda nädalas või üks kord nädalas suureneb aneemiat põdevatel

pahaloomulise kasvajaga patsientidel, kes saavad keemiaravi, esimese ravikuu järgselt

hemoglobiinisisaldus ja väheb transfusioonivajadus.

Uuringus, kus võrreldi 150 RÜ/kg 3 korda nädalas manustamise ja 40 000 RÜ üks kord nädalas

manustamise skeemi tervetel uuritavatel ja aneemiat põdevatel pahaloomulise kasvajaga uuritavatel, olid

retikulotsüütide, hemoglobiini ja vere punaliblede koguarvu protsentuaalsete muutuste ajaprofiilid kahe

manustamisskeemi korral sarnased nii tervetel kui ka aneemiat põdevatel pahaloomulise kasvajaga

uuritavatel. Vastavate farmakodünaamiliste parameetrite AUC-d olid raviskeemide 150 RÜ/kg 3 korda

nädalas ja 40 000 RÜ üks kord nädalas korral sarnased nii tervetel kui ka aneemiat põdevatel

pahaloomulise kasvajaga uuritavatel.

Täiskasvanud operatsioonieelsete patsientide ravi autoloogse vere eelneva kogumise programmi käigus

Alfaepoetiinil stimuleerib vere punaliblede tootmist autoloogse vere kogumise suurendamiseks ja

hemoglobiinisisalduse vähenemise piiramiseks mahukat plaanilist operatsiooni ootavatel täiskasvanud

patsientidel, kellelt ei eeldata kogu perioperatiivse verevajaduse eeldeponeerimist. Suurimat toimet

täheldatakse madala hemoglobiinisisaldusega (≤ 13 g/dl) patsientidel.

Mahukat plaanilist ortopeedilist operatsiooni ootavate täiskasvanud patsientide ravi

Mahukat plaanilist ortopeedilist operatsiooni ootavatel patsientidel, kelle ravieelne hemoglobiinisisaldus

oli > 10 kuni ≤ 13 g/dl, vähendas alfaepoetiin allogeensete ülekannete riski ja kiirendas erütroidrakkude

taastumist (hemoglobiinisisalduse ja hematokriti tõus ning retikulotsüütide arvu suurenemine).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Krooniline neerupuudulikkus

Alfaepoetiini on kliinilistes uuringutes uuritud aneemiat põdevatel CRF-iga täiskasvanud patsientidel,

sh hemodialüüsi saavatel ja dialüüsi ootavatel patsientidel, et ravida aneemiat ja hoida hematokriti

sihtsisaldus vahemikus 30 kuni 36%.

Kliinilistes uuringutes algannusega 50 kuni 150 RÜ/kg kolm korda nädalas suurenes hematokrit

kliiniliselt olulisel määral ligikaudu 95% kõikidest patsientidest. Pärast ligikaudu kahekuulist ravi olid

sisuliselt kõik patsiendid ülekandest sõltumatud. Pärast hematokriti sihtnäidu saavutamist määrati

säilitusannus igale patsiendile individuaalselt.

Dialüüsitavate täiskasvanud patsientidega läbi viidud kolmes suurimas kliinilises uuringus oli hematokriti

hoidmiseks vahemikus 30 kuni 36% vajalik keskmine säilitusannus ligikaudu 75 RÜ/kg, manustatuna

3 korda nädalas.

Topeltpimedas platseebokontrolliga mitmekeskuselises elukvaliteedi uuringus hemodialüüsitavatel CRF-

iga patsientidel ilmnes alfaepoetiiniga ravitud patsientidel kliiniliselt ja statistiliselt märkimisväärne

paranemine võrreldes platseeborühmaga, kui pärast kuuekuulist ravi mõõdeti väsimust, füüsilisi

sümptomeid, suhteid ja depressiooni (neeruhaiguse küsimustik). Alfaepoetiiniga ravitud rühma kuuluvad

patsiendid kaasati ka avatud jätku-uuringusse, milles ilmnes nende patsientide elukvaliteedi paranemine,

mis säilis täiendavad 12 kuud.

Kroonilise neerupuudulikkusega täiskasvanud patsiendid, kes ei ole veel dialüüsravil

Kliinilistes uuringutes, kus dialüüsi mittesaavaid CRF-iga patsiente raviti alfaepoetiiniga, oli ravi

keskmine kestus peaaegu viis kuud. Nende patsientide ravivastus alfaepoetiinravile sarnanes dialüüsi

saavate patsientide ravivastusega. Dialüüsi mittesaavatel CRF-iga patsientidel tõusis hematokrit annusest

sõltuvalt ja püsivalt, kui alfaepoetiini manustati intravenoosselt või subkutaanselt. Sarnast hematokriti

tõusu täheldati alfaepoetiini manustamisel emmal-kummal viisil. Lisaks sellele hoidis alfaepoetiin

(annustevahemikus 75 kuni 150 RÜ/kg nädalas) hematokriti kuni kuue jooksul vahemikus 36 kuni 38%.

Kahes alfaepoetiini pikendatud manustamisintervalli uuringus (3 korda nädalas, üks kord nädalas, üks

kord iga 2 nädala järel ja üks kord iga 4 nädala järel) ei suutnud mõned pikema manustamisintervalliga

patsiendid säilitada piisavat hemoglobiinisisaldust ja vastasid hemoglobiini protokollis määratletud

eemaldamiskriteeriumi tingimustele (0% üks kord nädalas ravi saanute rühmas, 3,7% üks kord iga

2 nädala järel ravi saanute rühmas ja 3,3% üks kord iga 4 nädala järel ravi saanute rühmas).

Randomiseeritud prospektiivses uuringus hinnati 1432 aneemiat põdevat kroonilise neerupuudulikkusega

patsienti, kes ei saanud dialüüsi. Patsientidele määrati alfaepoetiinravi, mille eesmärgiks oli säilitada

hemoglobiinisisaldust tasemel 13,5 g/dl (soovitatavast hemoglobiinisisaldusest suurem) või 11,3 g/dl.

Raskekujuline kardiovaskulaarne tüsistus (surm, müokardiinfarkt, insult või hospitaliseerimine südame

paispuudulikkuse tõttu) tekkis suurema hemoglobiinisisaldusega rühmas 125-l (18%) patsiendil 715-st

võrreldes 97 patsiendiga (14%) 717-st väiksema hemoglobiinisisaldusega rühmas (riskitiheduste suhe

[HR] 1,3; 95% usaldusvahemik: 1,0; 1,7, p = 0,03).

Erütropoeesi stimuleerivate ainete (ESA-d) kliiniliste uuringute ühendatud

post-hoc

-analüüsid on läbi

viidud kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel (dialüüsi saavad, dialüüsi mitte saavad, suhkurtõvega

ja ilma suhkurtõveta patsiendid). Uuringus täheldati igal põhjusel suremuse, kardiovaskulaarsete ja

tserebrovaskulaarsete sündmuste tekkeriski suurenemise tendentsi, mis seostus suuremate kumulatiivsete

ESA annustega, sõltumata suhkurtõve või dialüüsi olekust (vt lõik 4.2 ja lõik 4.4).

Kemoteraapiast tingitud aneemiaga patsientide ravi

Alfaepoetiini on kliinilistes uuringutes uuritud aneemiat põdevatel lümfoidsete ja soliidtuumoritega

täiskasvanud patsientidel ning erinevaid keemiaraviskeeme, sh plaatinat sisaldavad ja mittesisaldavad

skeemid, saavatel patsientidel. Nendes uuringutes suurenes aneemiat põdevate pahaloomulise kasvajaga

patsientidel alfaepoetiini 3 korda nädalas ja üks kord nädalas manustamisel pärast esimest ravikuud

hemoglobiinisisaldus ning vähenes ülekandevajadus. Mõnedes uuringutes järgnes topeltpimedale faasile

avatud uuringufaas, kus kõik patsiendid said alfaepoetiini ja neil täheldati toime säilumist.

Olemasolevad tõendid lubavad eeldada, et hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajatega ja

soliidtuumoritega patsiendid reageerivad alfaepoetiinravile võrdväärselt ning et luuüdi

kasvajainfiltraadiga või kasvajainfiltraadita patsiendid reageerivad alfaepoetiinravile võrdväärselt.

Keemiaravi uuringutes oli alfaepoetiini- ja platseeborühmades täheldatud keemiaravi intensiivsus

alfaepoetiiniga ja platseeboga ravitud patsientidel võrreldav neutrofiilide ajakõvera alla jääva sarnase

pindala poolest, samuti patsientide sarnase osakaalu poolest nendes alfaepoetiiniga ja platseeboga ravitud

rühmades, kus neutrofiilide absoluutarv langes allapoole 1000 ja 500 rakku/µl.

Prospektiivses randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud kliinilises uuringus 375 aneemiaga

patsiendil, kellel esines mitte-müeloidne vähk ja kes said plaatinat mittesisaldavat kemoteraapiat,

täheldati olulist aneemia sümptomaatika (väsimus, energialangus, aktiivsuse vähenemine) taandumist

mõõdetuna järgnevate skaalade abil: FACT-An üldine skaala (

Functional Assessment of Cancer

Therapy – Anaemia

), FACT-An väsimusskaala ja CLAS-skaala (

Cancer Linear Analogue Scale

). Kahes

väiksemas randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilises uuringus ei õnnestunud näidata elukvaliteedi

paranemist EROTC-QLQ-C30 ja CLAS skaalade alusel.

Elulemust ja tuumori progresseerumist on uuritud viies suures kontrollitud uuringus, mis hõlmasid kokku

2833 patsienti. Viiest uuringust neli olid topeltpimedad platseebokontrolliga uuringud ja üks avatud

uuringuplaaniga uuring. Need uuringud hõlmasid kas keemiaravi saavaid patsiente (kaks uuringut) või

kasutasid patsientide populatsioone, kellele ESA-d ei ole näidustatud: aneemia vähktõvega patsientidel,

kes ei saa keemiaravi ning kiiritusravi saavatel pea- ja kaelapiirkonna vähiga patsientidel. Soovitud

hemoglobiinisisaldus oli kahes uuringus > 13 g/dl (8,1 mmol/l), ülejäänud kolmes uuringus aga

12 kuni 14 g/dl (7,5 kuni 8,7 mmol/l). Avatud uuringuplaaniga uuringus ei täheldatud üldise elulemuse

erinevust inimese rekombinantset erütropoetiini saanud patsientide ja kontrollrühma vahel. Neljas

platseebokontrolliga uuringus oli üldise elulemuse riskitiheduste suhe (hazard ratio, HR) vahemikus

1,25 kuni 2,47 kontrollrühma kasuks. Need uuringud on näidanud, et kontrollrühmaga võrreldes esineb

püsiv, teadmata põhjustega ja statistiliselt oluline suremuse tõus erinevate sageliesinevate kasvajatega

patsientidel, kes kaasuva aneemia tõttu saavad raviks inimese rekombinantset erütropoetiini. Erinevused

tromboosi ja teiste seotud tüsistuste tekkesageduses inimese rekombinantset erütropoetiini saanud

patsientide ja kontrollrühma vahel ei anna rahuldavat seletust üldist elulemust puudutavatele tulemustele

nendes ravimuuringutes.

Patsienditasemel andmete analüüs on tehtud enam kui 13 900 vähihaige patsiendi kohta (kes said

kemoteraapia, kiiritusravi, kemoteraapia ja kiiritusravi kombinatsiooni või ei saanud üldse ravi), kes

osalesid mitmete epoetiinidega seotud 53 kontrollitud kliinilises uuringus. Üldise elulemuse andmete

metaanalüüs näitas, et hinnanguline riskitiheduste suhe 1,06 oli kontrollrühma kasuks (95% CI: 1,00,

1,12; 53 uuringut ja 13 933 patsienti) ja kemoteraapiat saavatel vähihaigetel patsientidel oli üldise

elulemuse riskitiheduste suhe 1,04 (95% CI: 0,97, 1,11; 38 uuringut ja 10 441 patsienti). Metaanalüüsid

näitasid järjepidevalt ka trombembooliliste tüsistuste märkimisväärselt suurenenud suhtelist ohtu

vähihaigetel patsientidel, kes said samaaegselt ravi inimese erütropoetiiniga (vt lõik 4.4).

2098 aneemiaga naisel, kes põdesid metastaatilist rinnavähki ja said esimese valiku või teise valiku

keemiaravi, tehti randomiseeritud avatud mitmekeskuseline uuring. See oli samaväärsuse uuring

eesmärgiga välistada vähi progresseerumise või letaalsuse riski 15% suurenemine alfaepoetiini pluss

standardravi saamisel võrreldes ainult standardraviga. Kliiniliste andmete kogumise lõppkuupäeval oli

haiguse progresseerumise kohta antud uurija hinnangu kohaselt progresseerumiseta elulemuse mediaan

7,4 kuud mõlemas ravirühmas (HR 1,09; 95% CI: 0,99; 1,20), mis näitas uuringu eesmärkide

mittesaavutamist. Oluliselt vähem patsiente said erütrotsüütide ülekannet alfaepoetiini pluss standardravi

rühmas (5,8%

vs

11,4%); kuid oluliselt suuremal arvul alfaepoetiini pluss standardravi rühma patsientidel

esines trombemboolilisi tüsistusi (2,8%

vs

1,4%). Lõppanalüüsis teatati 1653 surmast. Üldise elulemuse

mediaan alfaepoetiini pluss standardravi rühmas oli 17,8 kuud võrreldes 18,0 kuuga ainult standardravi

saanute rühmas (HR 1,07; 95% CI: 0,97; 1,18). Progressioonini kuluv mediaanne aeg põhinedes uurija

poolt määratud progresseeruval haigusel oli 7,5 kuud alfaepoetiini pluss standardravi rühmas ning

7,5 kuud standardravi rühmas (HR 1,099, 95% CI: 0,998; 1,210). Progressioonini kuluv mediaanne aeg

põhinedes IRC poolt määratud progresseeruval haigusel oli 8,0 kuud alfaepoetiini pluss standardravi

rühmas ja 8,3 kuud standardravi rühmas (HR 1,033, 95% CI: 0,924; 1,156).

Autoloogse vere eelneva kogumise programm

Alfaepoetiini toimet autoloogse vere võtmise lihtsustamisel madala hematokritiga (≤ 39% ja

rauadefitsiidist põhjustatud aneemia puudumine) patsientidel, kellele planeeritakse teha suuremahulist

ortopeedilist operatsiooni, hinnati 204 patsiendil topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus ning

55 patsiendil ühepoolselt pimedas platseebokontrolliga uuringus.

Topeltpimedas uuringus raviti patsiente alfaepoetiiniga annuses 600 RÜ/kg või platseeboga

intravenoosselt üks kord ööpäevas iga 3 kuni 4 päeva järel 3 nädala vältel (kokku 6 annust). Keskmiselt

suutsid alfaepoetiiniga ravitud patsiendid eeldeponeerida märkimisväärselt rohkem vereühikuid

(4,5 ühikut) kui platseeboga ravitud patsiendid (3,0 ühikut).

Ühepoolselt pimedas uuringus raviti patsiente alfaepoetiiniga 300 RÜ/kg või 600 RÜ/kg platseeboga

intravenoosselt üks kord ööpäevas iga 3 kuni 4 päeva järel 3 nädala vältel (kokku 6 annust).

Alfaepoetiiniga ravitud patsiendid suutsid samuti eeldeponeerida märkimisväärselt rohkem vereühikuid

(alfaepoetiin 300 RÜ/kg = 4,4 ühikut; alfaepoetiin 600 RÜ/kg = 4,7 ühikut) kui platseeboga ravitud

patsiendid (2,9 ühikut).

Alfaepoetiinravi vähendas ekspositsiooniriski allogeensele verele 50% võrreldes alfaepoetiini mitte

saavate patsientidega.

Suuremahuline plaaniline ortopeediline operatsioon

Alfaepoetiini (300 RÜ/kg või 100 RÜ/kg) toimet allogeense vereülekande ekspositsioonile on hinnatud

platseebokontrolliga topeltpimedas kliinilises uuringus rauadefitsiidita täiskasvanud patsientidel, kellel

seisis ees plaaniline suuremahuline ortopeediline puusa- või põlveoperatsioon. Alfaepoetiini manustati

subkutaanselt 10-l päeval enne operatsiooni, operatsioonipäeval ja neljal päeval pärast operatsiooni.

Patsiendid stratifitseeriti vastavalt nende hemoglobiinisisalduse algväärtusele (≤ 10 g/dl,

> 10 kuni ≤ 13 g/dl ja > 13 g/dl).

Alfaepoetiin 300 RÜ/kg vähendas allogeense ülekande riski märkimisväärselt patsientidel, kelle ravieelne

hemoglobiinisisaldus oli > 10 kuni ≤ 13 g/dl. Ülekannet vajas 16% alfaepoetiiniga annuses 300 RÜ/kg

ravitud patsientidest, 23% alfaepoetiiniga annuses 100 RÜ/kg ravitud patsientidest ja 45% platseeboga

ravitud patsientidest.

Avatud, paralleelrühmadega uuringus rauadefitsiidita täiskasvanutel, kellel seisis ees plaaniline

suuremahuline ortopeediline puusa- või põlveoperatsioon ja kelle ravieelne hemoglobiinisisaldus oli

≥ 10 kuni ≤ 13 g/dl, võrreldi alfaepoetiini manustamist annuses 300 RÜ/kg subkutaanselt 10-l päeval

enne operatsiooni, operatsioonipäeval ja neljal päeval pärast operatsiooni alfaepoetiini manustamisega

annuses 600 RÜ/kg subkutaanselt üks kord nädalas 3 nädala vältel enne operatsiooni ja

operatsioonipäeval.

Alates ravieelsest ajast kuni operatsioonieelse ajani suurenes hemoglobiinisisaldus 600 RÜ/kg kord

nädalas saavas rühmas (1,44 g/dl) keskmiselt kaks korda võrreldes 300 RÜ/kg üks kord ööpäevas saava

rühma näitajatega (0,73 g/dl). Keskmine hemoglobiinisisaldus oli kahes ravirühmas operatsioonijärgsel

perioodil sarnane.

Mõlemas ravirühmas täheldatud erütropoeetiline ravivastus andis tulemuseks sarnased ülekandemäärad

(16% 600 RÜ/kg üks kord nädalas saavas rühmas ja 20% 300 RÜ/kg üks kord ööpäevas saavas rühmas).

Madala või 1. keskastme riskiga MDS-iga täiskasvanud patsientide ravi

Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga mitmekeskuselises uuringus hinnati alfaepoetiini

tõhusust ja ohutust aneemiaga täiskasvanud patsientidel, kellel oli madala või 1. keskastme riskiga MDS.

Uuringus osalejad liigitati seerumi erütropoetiini (sEPO) taseme ja eelnevate vereülekannete alusel

sõelumise hetkel. < 200 mÜ/ml valimikihi peamised algtaseme näitajad on esitatud alltoodud tabelis.

Uuringus osalejate, kelle sEPO sõelumise hetkel oli < 200 mÜ/ml, algtaseme näitajad

Randomiseeritud

Kokku (N)

Alfaepoetiin

Platseebo

Sõelumisel sEPO < 200 mÜ/ml (N)

Hemoglobiin (g/l)

Keskmine

92,1 (8,57)

92,1 (8,51)

Mediaan

94,0

96,0

Vahemik

(71, 109)

(69, 105)

Keskväärtuse 95%

usaldusvahemik

(90,1, 94,1)

(89,3, 94,9)

Eelnevad vereülekanded

31 (43,7%)

17 (43,6%)

≤ 2 vereühikut

16 (51,6%)

9 (52,9%)

> 2 ja ≤ 4 vereühikut

14 (45,2%)

8 (47,1%)

> 4 vereühikut

1 (3,2%)

40 (56,3%)

22 (56,4%)

ühe uuringus osaleja kohta sEPO andmed puudusid

≥ 200 mÜ/ml valimikihis oli 13 osalejat alfaepoetiiniga ravitavas rühmas ja 6 osalejat

platseeborühmas

Erütroidrakkude vastus oli määratletud vastavalt rahvusvahelise töörühma (

International Working Group

IWG) 2006. a kriteeriumitele kui hemoglobiinisisalduse suurenemine ≥ 1,5 g/dl algtasemelt või üle

kantud vereühikute absoluutarvu vähenemine vähemalt 4 ühiku võrra iga 8 nädala kohta võrreldes

8 nädalaga enne algtaset ning vastuse kestus vähemalt 8 nädalat.

Erütroidrakkude vastus uuringu esimese 4 nädala jooksul ilmnes 27-l osalejal 85-st (31,8%)

alfaepoetiiniga ravitud rühmas võrreldes 2-l osalejal 45-st (4,4%) platseeborühmas (p < 0,001). Kõik

ravile vastavad osalejad olid sõelumise hetkel valimikihis sEPO < 200 mÜ/ml. Selles valimikihis ilmes

20-l osalejal 40-st (50%), kes ei olnud eelnevalt vereülekandeid saanud, erütroidrakkude vastus esimese

24 nädala jooksul võrreldes 7-l osalejal 31-st (22,6%), kellele oli eelnevalt vereülekandeid tehtud (kaks

eelnevalt vereülekandeid saanud osalejat saavutasid tulemusnäitaja, mis põhines üle kantud vereühikute

absoluutarvu vähenemisel vähemalt 4 ühiku võrra iga 8 nädala kohta võrreldes 8 nädalaga enne algtaset).

Aja mediaan algtasemest esimese ülekandeni oli alfaepoetiiniga ravitud rühmas statistiliselt oluliselt

pikem kui platseebo korral (49

vs.

37 päeva; p = 0,046). Pärast 4 ravinädalat pikenes aeg esimese

vereülekandeni alfaepoetiini rühmas täiendavat (142

vs.

50 päeva, p = 0,007). Vereülekandeid saavate

osalejate protsent alfaepoetiiniga ravitud rühmas vähenes 51,8%-lt 8 nädalalal enne algtaset 24,7%-le

nädalatel 16 kuni 24 võrreldes platseeborühmaga, milles ilmnes samal perioodil vereülekannete määra

tõus 48,9%-lt 54,1%-le.

Lapsed

Krooniline neerupuudulikkus

Alfaepoetiini hinnati avatud randomiseerimata, avatud annusevahemikuga 52-nädalases kliinilises

uuringus CRF-iga lastel, kes said hemodialüüsi. Uuringusse kaasatud patsientide vanuse mediaan oli

11,6 aastat (vahemik 0,5 kuni 20,1 aastat).

Alfaepoetiini manustati dialüüsijärgselt intravenoosselt 75 RÜ/kg üks kord nädalas jagatuna 2 või

3 annuseks, tiitrituna 75 RÜ/kg võrra üks kord nädalas 4-nädalaste intervallidega (maksimaalselt kuni

300 RÜ/kg üks kord nädalas), et saavutada hemoglobiinisisalduse tõus 1 g/dl/kuus. Soovitud

hemoglobiinisisalduse vahemik oli 9,6 kuni 11,2 g/dl. 81% patsientidest saavutas selle

hemoglobiinisisalduse. Eesmärgini jõudmiseks kulus keskmiselt 11 nädalat ja annuse mediaan eesmärgi

saavutamise ajal oli 150 RÜ/kg üks kord nädalas. Eesmärgi saavutanud patsientidest 90% saavutas selle

annustamisskeemiga 3 korda nädalas.

Pärast 52 nädala möödumist jäi uuringusse 57% patsientidest, kellele manustatud annuse mediaan oli

200 RÜ/kg üks kord nädalas.

Kliinilised andmed subkutaanse manustamise kohta lastel on piiratud. 5 väikses avatud kontrollita

uuringus (patsientide arv jäi vahemikku 9…22, koguarv N = 72) manustati alfaepoetiini lastele

subkutaanselt algannustes 100 RÜ/kg/nädalas kuni 150 RÜ/kg/nädalas koos võimalusega suurendada

annust kuni 300 RÜ/kg/nädalas. Nendes uuringutes osalejatest enamik olid predialüüsi patsiendid

(N = 44), 27 olid peritoneaaldialüüsitavad patsiendid ja 2 olid hemodialüüsitavad patsiendid vanuses

4 kuud kuni 17 aastat. Üldkokkuvõttes on neil uuringutel metodoloogilised piirangud, kuid ravi seostati

positiivsete trendidega suurema hemoglobiinisisalduse suunas. Ühestki ettenägematust kõrvaltoimest ei

teatatud (vt lõik 4.2).

Keemiaravist põhjustatud aneemia

Alfaepoetiini annust 600 RÜ/kg (manustatuna intravenoosselt või subkutaanselt üks kord nädalas) hinnati

16-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus ja 20-nädalases

randomiseeritud kontrolliga avatud uuringus aneemiaga lastel, kes said müelosupressiivset keemiaravi

erinevate lapseea mittemüeloidsete pahaloomuliste kasvajate vastu.

16-nädalases uuringus (n = 222) puudus alfaepoetiinravi saanud patsientide korral statistiliselt oluline

toime laste tervise-ja elukvaliteedi uuringu või selle uuringu vähi mooduli (

Paediatric Quality of Life

Inventory, Cancer Module

) patsientide ja vanemate antud skooridele võrreldes platseeboga (esmane

tulemusnäitaja). Lisaks puudus statistiline erinevus erütrotsüütide massi ülekannet vajavate patsientide

osakaalude vahel alfaepoetiini ja platseebo rühmas.

20-nädalases uuringus (n = 225) ei täheldatud olulist erinevust esmase tulemusnäitaja osas, st pärast

28 päeva erütrotsüütide ülekannet vajavate patsientide osakaalus (62% alfaepoetiini patsientidest

vs.

standardravi saavatest patsientidest).

5.2

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Subkutaanse süstimise järgselt saabub alfaepoetiini maksimaalne seerumikontsentratsioon

12 kuni 18 tundi pärast annustamist. Mitme 600 RÜ/kg üks kord nädalas subkutaanselt manustatava

annuse järgselt akumuleerumist ei toimunud.

Subkutaanselt süstitava alfaepoetiini absoluutne biosaadavus on tervetel uuritavatel ligikaudu 20%.

Jaotumine

Pärast tervetele uuritavatele 50 ja 100 RÜ/kg intravenoosset manustamist oli keskmine jaotusruumala

49,3 ml/kg. Alfaepoetiini intravenoosse manustamise järgselt kroonilise neerupuudulikkusega

uuritavatele oli jaotumisruumala vastavalt vahemikus 57 kuni 107 ml/kg pärast ühe annuse manustamist

(12 RÜ/kg) ja 42 kuni 64 ml/kg pärast mitme annuse manustamist (48 kuni 192 RÜ/kg). Seega on

jaotusruumala pisut suurem kui plasmaruum.

Eritumine

Alfaepoetiini poolväärtusaeg korduvate veenisiseste manustamiste järgselt on tervetel uuritavatel

ligikaudu 4 tundi.

Poolväärtusaeg subkutaanse süstimise korral on tervetel uuritavatel hinnanguliselt ligikaudu 24 tundi.

Tervetel uuritavatel oli keskmine CL/F annustamisskeemiga 150 RÜ/kg 3 korda nädalas ja 40 000 RÜ

üks kord nädalas vastavalt 31,2 ja 12,6 ml/h/kg. Aneemiat põdevatel pahaloomulise kasvajaga uuritavatel

oli keskmine CL/F annustamisskeemiga 150 RÜ/kg 3 korda nädalas ja 40 000 RÜ üks kord nädalas

vastavalt 45,8 ja 11,3 ml/h/kg. Enamikul aneemiat põdevatel pahaloomulise kasvajaga uuritavatel, kes

said tsüklilist keemiaravi, oli CL/F väiksem pärast subkutaanseid annuseid 40 000 RÜ üks kord nädalas ja

150 RÜ/kg 3 korda nädalas, võrreldes tervetel uuritavatel esinenud näitajatega.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Tervetel uuritavatel ilmnes alfaepoetiinisisalduse annusega proportsionaalne suurenemine seerumis pärast

annuste 150 ja 300 RÜ/kg 3 korda nädalas intravenoosset manustamist. Alfaepoetiini üksikannuste

300 kuni 2400 RÜ/kg subkutaanne manustamine tõi kaasa lineaarse suhte keskmise C

–i ja annuse ning

keskmise AUC ja annuse vahel. Tervetel uuritavatel täheldati pöördsuhet näiva kliirensi ja annuse vahel.

Manustamisintervalli pikendamist (40 000 RÜ üks kord nädalas ja 80 000, 100 000 ning 120 000 RÜ iga

kahe nädala järel) uurivates uuringutes täheldati püsikontsentratsiooni seisundis lineaarset, kuid mitte

annusega proportsionaalset suhet keskmise C

–i ja annuse ning keskmise AUC ja annuse vahel.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed

Alfaepoetiinil on hematoloogilistele näitajatele annusest sõltuv toime, mis ei sõltu manustamisteest.

Lapsed

Kroonilise neerupuudulikkusega lastel on pärast alfaepoetiini mitmikannuse intravenoosset manustamist

teatatud ligikaudu 6,2- kuni 8,7-tunnisest poolväärtusajast. Laste ja noorukite alfaepoetiini

farmakokineetiline profiil näib olevat sarnane täiskasvanute omaga.

Farmakokineetilised andmed vastsündinute kohta on piiratud.

Uuring 7 enneaegsel, väga väikese sünnikaaluga vastsündinul ja 10 tervel täiskasvanul, kellele manustati

intravenoosselt erütropoetiini, näitas, et jaotusruumala oli ligikaudu 1,5…2 korda suurem enneaegsetel

vastsündinutel kui tervetel täiskasvanutel ja kliirens oli ligikaudu 3 korda kiirem enneaegsetel

vastsündinutel kui tervetel täiskasvanutel.

Neerukahjustus

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel on intravenoosselt manustatud alfaepoetiini poolväärtusaeg

võrreldes tervete uuritavatega pisut pikenenud (ligikaudu 5 tundi).

5.3

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse uuringutes koerte ja rottidega (ent mitte ahvidega) seostati alfaepoetiinravi subkliinilise

luuüdi fibroosiga. Luuüdi fibroos on kroonilise neerupuudulikkuse üks teadaolevaid tüsistusi ning võib

olla seotud sekundaarse hüperparatüreoosiga või muude (seni teadmata) põhjustega. Luuüdi fibroosi

esinemissagedus ei suurenenud hemodialüüsi patsientidel, keda raviti alfaepoetiiniga 3 aastat, võrreldes

kontrollgrupiks olnud dialüüsipatsientidega, kes alfaepoetiiniga ravi ei saanud.

Alfaepoetiin ei põhjusta bakteriaalset geenimutatsiooni (Amesi katse), kromosoomianomaaliaid imetajate

rakkudes, pisituumasid hiirtel ega geenimutatsioone HGPRT asukohas.

Pikaajalisi kartsinogeensusuuringuid ei ole seni läbi viidud. Kirjanduses olevad vastukäivad andmed, mis

põhinevad inimese kasvajakoe uuringutel

in vitro

, lubavad oletada, et erütropoetiinid võivad olulisel

määral mõjutada kasvajarakkude proliferatsiooni. Selle tähtsus kliinilises praktikas ei ole teada.

Inimese luuüdirakkude rakukultuurides stimuleerib alfaepoetiin konkreetselt erütropoeesi ega mõjuta

leukopoeesi. Alfaepoetiini tsütotoksilist toimet luuüdi rakkudele ei suudetud tuvastada.

Loomkatsed on näidanud, et alfaepoetiin vähendab loote kehakaalu, aeglustab luustumist ja suurendab

lootesuremust annustes (nädala kohta), mis ületavad ligikaudu 20 korda inimesele soovituslikku annust

nädala kohta. Muutusi lootel põhjendatakse emaslooma langenud kaaluiibega.

6.

FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1

Abiainete loetelu

Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat

Dinaatriumfosfaatdihüdraat

Naatriumkloriid

Glütsiin

Polüsorbaat 80

Süstevesi

Soolhape (pH reguleerimiseks)

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

6.2

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4

Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida külmas (2°C kuni 8°C). Seda temperatuurivahemikku tuleb täpselt säilitada kuni

ravimi patsiendile manustamiseni.

Ambulatoorsel kasutamisel võib ravimi külmkapist välja võtta, seda asendamata, maksimaalselt

3 päevaks temperatuuril kuni 25°C. Kui ravim ei ole selle aja möödudes ära kasutatud, tuleb see ära

visata.

Mitte lasta külmuda ega raputada.

Hoida originaalmahutis valguse eest kaitstult.

6.5

Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstlis (klaasi tüüp I), nõelakaitsega või ilma, koos kolviga (tefloniga kaetud kummi), pakendatud

blisterisse.

Binocrit 1000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,5 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstelit.

Binocrit 2000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 1 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 3000 RÜ/0,3 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,3 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 4000 RÜ/0,4 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,4 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 5000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,5 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 6000 RÜ/0,6 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,6 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 7000 RÜ/0,7 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,7 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 8000 RÜ/0,8 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,8 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 9000 RÜ/0,9 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,9 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 10 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 1 ml lahust.

Pakendi suurused: 1 või 6 süstlit.

Binocrit 20 000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,5 ml lahust.

Pakendi suurused: 1, 4 või 6 süstlit.

Binocrit 30 000 RÜ/0,75 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 0,75 ml lahust.

Pakendi suurused: 1, 4 või 6 süstlit.

Binocrit 40 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

Üks süstel sisaldab 1 ml lahust.

Pakendi suurused: 1, 4 või 6 süstlit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Binocriti ei tohi kasutada ja see tuleb hävitada:

kui vedelik on hägune või kui selles on näha hõljuvaid osakesi,

kui pakendi kinnitus on katkine,

kui on teada või arvata, et lahus on kogemata külmutatud, või

kui külmiku töös on toimunud rike.

Süstelid on kasutusvalmis (vt lõik 4.2). Süstelit ei tohi loksutada. Süstelitele on pressitud mõõduringid,

et vajadusel võimaldada osalist kasutamist. Iga mõõduring vastab mahule 0,1 ml. Toode on ainult

ühekordseks kasutamiseks. Võtke igast süstlist ainult üks Binocriti annus ja visake kasutamata jääv lahus

ära enne süstimist.

Nõelakaitsega süsteli kasutamine

Nõelakaitse katab nõela pärast süstimist nõelatorkega vigastuste tekitamise vältimiseks. See ei mõjuta

süsteli tavapärast kasutamist. Vajutage kolb aeglaselt ja sujuvalt alla, kuni kogu annus on manustatud ja

kolb on lõpuni jõudnud. Kolvi all hoides tõmmake süstel patsiendi nahast välja. Kolvi vabastamisel katab

nõelakaitse nõela.

Nõelakaitseta süsteli kasutamine

Manustage annus vastavalt tavapärastele ravijuhistele.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz GmbH

Biochemiestr. 10

A-6250 Kundl

Austria

8.

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Binocrit 1000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/001

EU/1/07/410/002

EU/1/07/410/027

EU/1/07/410/028

Binocrit 2000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/003

EU/1/07/410/004

EU/1/07/410/029

EU/1/07/410/030

Binocrit 3000 RÜ/0,3 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/005

EU/1/07/410/006

EU/1/07/410/031

EU/1/07/410/032

Binocrit 4000 RÜ/0,4 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/007

EU/1/07/410/008

EU/1/07/410/033

EU/1/07/410/034

Binocrit 5000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/009

EU/1/07/410/010

EU/1/07/410/035

EU/1/07/410/036

Binocrit 6000 RÜ/0,6 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/011

EU/1/07/410/012

EU/1/07/410/037

EU/1/07/410/038

Binocrit 7000 RÜ/0,7 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/017

EU/1/07/410/018

EU/1/07/410/039

EU/1/07/410/040

Binocrit 8000 RÜ/0,8 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/013

EU/1/07/410/014

EU/1/07/410/041

EU/1/07/410/042

Binocrit 9000 RÜ/0,9 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/019

EU/1/07/410/020

EU/1/07/410/043

EU/1/07/410/044

Binocrit 10 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/015

EU/1/07/410/016

EU/1/07/410/045

EU/1/07/410/046

Binocrit 20 000 RÜ/0,5 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/021

EU/1/07/410/022

EU/1/07/410/047

EU/1/07/410/053

EU/1/07/410/048

Binocrit 30 000 RÜ/0,75 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/023

EU/1/07/410/024

EU/1/07/410/049

EU/1/07/410/054

EU/1/07/410/050

Binocrit 40 000 RÜ/1 ml süstelahus süstlis

EU/1/07/410/025

EU/1/07/410/026

EU/1/07/410/051

EU/1/07/410/055

EU/1/07/410/052

9.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28. august 2007

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 18. juuni 2012

10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

Lugege kogu dokumenti

30 Churchill Place

Canary Wharf

London E14 5EU

United Kingdom

An agency of the European Union

Telephone

+44 (0)20 3660 6000

Facsimile

+44 (0)20 3660 5555

Send a question via our website

www.ema.europa.eu/contact

© European Medicines Agency, 2018. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged.

EMA/553168/2018

EMEA/H/C/000725

Binocrit (alfaepoetiin)

Ülevaade ravimist Binocrit ja ELis müügiloa väljastamise põhjendus

Mis on Binocrit ja milleks seda kasutatakse?

Binocrit on ravim, mida kasutatakse järgmistel näidustustel:

kroonilise neerupuudulikkusega (neerutalitluse pikaajaline progresseeruv halvenemine) või muude

neeruhäiretega patsientidel sümptomaatilise aneemia (erütrotsüütide vähesus) ravi;

aneemia ravi teatud vähivormide tõttu keemiaravi saavatel täiskasvanutel ja vereülekannete

vajaduse vähendamine;

operatsioonieelselt võetava verekoguse suurendamiseks mõõduka aneemiaga ja vere normaalse

rauasisaldusega täiskasvanud patsientidel, kellel on ees plaaniline operatsioon ning kellelt enne

operatsiooni võetakse verd, et see hiljem neile üle kanda (autoloogne vereülekanne);

vereülekannete vajaduse vähendamine mõõduka aneemiaga täiskasvanutel enne ulatuslikku

ortopeedilist (luu-)operatsiooni, nt enne puusaoperatsiooni. Ravimit kasutatakse vere normaalse

rauasisaldusega patsientidel, kellel vereülekanne võib tekitada tüsistusi, kui patsiendilt ei koguta

enne operatsiooni verd ja kui eeldatav verekaotus on 900–1800 ml;

aneemia ravi müelodüsplastiliste sündroomidega (haigusseisundid, mille korral tervete vererakkude

teke on häiritud) täiskasvanutel. Binocriti kasutatakse juhul, kui patsiendil on väike või keskmine

risk ägeda müeloidleukeemia tekkeks ning tal on loodusliku hormooni, erütropoetiini vaegus.

Binocrit sisaldab toimeainena alfaepoetiini ja on bioloogiliselt sarnane ravim. See tähendab, et Binocrit

on väga sarnane teise bioloogilise ravimiga (võrdlusravimiga), millel juba on ELis müügiluba. Binocriti

võrdlusravim on Eprex/Erypo. Bioloogiliselt sarnaste ravimite lisateavet vt siit

Kuidas Binocriti kasutatakse?

Binocrit on retseptiravim. Ravi sellega peab alustama Binocriti kasutamiseks näidustatud seisunditega

patsientide ravis kogenud arsti järelevalve all. Kõikidel patsientidel tuleb kontrollida vere rauasisaldust,

veendumaks, et see ei ole liiga väike, ning vajaduse korral peab patsient kasutama rauapreparaate.

Binocriti turustatakse eeltäidetud süstaldes (eri tugevustes) ning seda süstitakse veeni või

subkutaanselt (naha alla), olenevalt ravitavast seisundist. Subkutaanse süsti võib teha patsient ise või

tema hooldaja, kui nad on saanud asjakohase väljaõppe. Annus, süstimissagedus ja kasutamise kestus

Binocrit (alfaepoetiin)

EMA/553168/2018

Lk 2/3

sõltuvad ka Binocriti kasutamise põhjusest ja patsiendi kehamassist ning neid kohandatakse vastavalt

ravimi toimele.

Neerupuudulikkuse, müelodüsplastiliste sündroomidega või keemiaravi saavatel patsientidel peab vere

hemoglobiinisisaldus olema soovitatavas vahemikus (täiskasvanutel 10–12 g/dl ja lastel 9,5–11 g/dl).

Hemoglobiin on vere erütrotsüütide valk, mis kannab hapnikku organismis laiali. Nendel patsientidel

tuleb kasutada kõige väiksemat annust, millega sümptomeid on võimalik leevendada.

Lisateavet Binocriti kasutamise kohta vt pakendi infolehest või konsulteeri oma arsti või apteekriga.

Kuidas Binocrit toimib?

Binocriti toimeaine alfaepoetiin on hormooni erütropoetiini koopia ja toimib täpselt samamoodi kui

looduslik hormoon, stimuleerides luuüdis erütrotsüütide teket. Erütropoetiin tekib neerudes.

Keemiaravi saavatel või neeruhäiretega patsientidel võib aneemiat põhjustada erütropoetiini vähesus

või organismi ebapiisav reageerimine organismis sisalduvale looduslikule erütropoetiinile. Sellistel

juhtudel kasutatakse alfaepoetiini erütrotsüütide sisalduse suurendamiseks veres. Alfaepoetiini

kasutatakse ka enne operatsiooni erütrotsüütide sisalduse suurendamiseks ja verekaotuse tagajärgede

minimeerimiseks.

Milles seisneb uuringute põhjal Binocriti kasulikkus?

Binocriti võrreldi võrdlusravimiga Eprex/Erypo laboriuuringutes, mis tõendasid, et Binocriti toimeaine

on struktuuri, puhtuse ja bioloogilise toime poolest väga sarnane Eprexi/Erypo toimeainega. Samuti on

uuringutes tõendatud, et Binocrit tekitab organismis toimeaine sarnase sisalduse kui Eprex/Erypo.

Peale selle tõendati mitmes uuringus, et Binocrit suurendas ja säilitas erütrotsüütide sisaldust veres

sama efektiivselt kui Eprex/Erypo.

Veeni süstitavat Binocriti võrreldi võrdlusravimiga põhiuuringus, milles osales 479 neeruhäiretest

põhjustatud aneemiaga patsienti. Kõikidele patsientidele oli vähemalt 8 nädalat manustatud

veenisüstidega Eprexit/Erypot, enne kui nad viidi üle ravile Binocritiga või jätkasid Eprexi/Erypo

kasutamist. Efektiivsuse põhinäitaja oli uuringu algusest kuni hindamisperioodini (25.–29. nädalal)

toimunud hemoglobiinisisalduse muutus. Patsientidel, kes läksid üle ravile Binocritiga, säilis vere

hemoglobiinisisaldus samal määral nagu Eprexi/Erypo kasutamist jätkanud patsientidel. Täiendavas

uuringus tõendati subkutaanselt süstitud Binocriti ohutus ja efektiivsus 416 kroonilise

neerupuudulikkusega patsiendil.

Veel ühes uuringus tõendati, et naha alla süstitud Binocrit oli 114 keemiaravi saanud vähipatsiendil

hemoglobiinisisalduse säilitamisel sama efektiivne kui Eprex/Erypo.

Et Binocrit on bioloogiliselt sarnane ravim, ei pea Eprexi/Erypoga tehtud alfaepoetiini efektiivsus- ja

ohutusuuringuid Binocritiga kordama.

Mis riskid Binocritiga kaasnevad?

Binocriti kõige sagedamad kõrvalnähud (võivad esineda enam kui 1 patsiendil 10st) on iiveldus,

kõhulahtisus, oksendamine, palavik ja peavalu. Eelkõige ravi alguses võib tekkida gripilaadne haigus.

Binocriti kõrvalnähtude täielik loetelu on pakendi infolehel.

Ravimit ei tohi kasutada järgmistel patsiendirühmadel:

Binocrit (alfaepoetiin)

EMA/553168/2018

Lk 3/3

patsiendid, kellel on pärast mis tahes erütropoetiinravi tekkinud isoleeritud erütrotsütaarne

aplaasia (erütrotsüütide teke on vähenenud või lõppenud);

patsiendid, kellel on ravile allumatu kõrge vererõhk;

patsiendid, kellel seisab ees operatsioon ja kes ei saa kasutada vere hüübimist takistavaid

ravimeid;

patsiendid, kellel on ees ulatuslik ortopeediline operatsioon ning kellel on esinenud raskeid

südame-veresoonkonna häireid, sealhulgas olnud hiljuti infarkt või insult.

Kui Binocriti kasutatakse autoloogsel vereülekandel, tuleb järgida seda tüüpi vereülekannete tavalisi

piiranguid.

Piirangute täielik loetelu on pakendi infolehel.

ELis Binocritile väljastatud müügiloa põhjendus

Euroopa Ravimiamet otsustas, et vastavalt ELi nõuetele bioloogiliselt sarnaste ravimite kohta on

tõendatud Binocriti struktuuri, puhtuse ja bioloogilise toime sarnasus Eprexi/Erypoga ning et Binocrit

jaotub organismis samamoodi. Peale selle on uuringutes tõendatud, et ravimi toime vererakkude arvu

suurendamisel ja säilitamisel kroonilise neerupuudulikkusega või keemiaravi saavatel patsientidel on

samaväärne Eprexi/Erypo toimega. Seetõttu on amet arvamusel, et nagu ka Eprexi/Erypo korral, on

Binocriti kasulikkus suurem kui sellega kaasnevad riskid ja et ravimi kasutamise võib ELis heaks kiita.

Mis meetmed võetakse, et tagada Binocriti ohutu ja efektiivne kasutamine?

Binocriti ohutu ja efektiivse kasutamise soovitused ja ettevaatusmeetmed tervishoiutöötajatele ja

patsientidele on lisatud ravimi omaduste kokkuvõttesse ja pakendi infolehele.

Nagu kõigi ravimite puhul, teostatakse Binocriti kasutamise kohta pidevat järelevalvet. Binocriti

kõrvaltoimeid hinnatakse hoolikalt ja patsientide kaitseks rakendatakse vajalikke meetmeid.

Muu teave Binocriti kohta

Binocrit on saanud müügiloa, mis kehtib kogu ELis, 28. augustil 2007.

Lisateave Binocriti kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/Find medicine/Human

medicines/European Public Assessment Reports.

Kokkuvõtte viimane uuendus: 08.2018.

Sarnased tooted

Otsige selle tootega seotud teateid

Vaadake dokumentide ajalugu

Jagage seda teavet