Atripla

Euroopa Liit - eesti - EMA (European Medicines Agency)

Infovoldik Infovoldik (PIL)

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused (SPC)

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande (PAR)

11-12-2018

Toimeaine:
efavirenz, emtricitabine, tenofovir disoproxil dietüülfumaraat
Saadav alates:
Gilead Sciences Ireland UC
ATC kood:
J05AR06
INN (Rahvusvaheline Nimetus):
efavirenz, emtricitabine, tenofovir disoproxil
Terapeutiline rühm:
Viirusevastaste ravimite süsteemseks kasutamiseks,
Terapeutiline ala:
HIV-nakkused
Näidustused:
Atripla on efavirensi, emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadi fikseeritud annuste kombinatsioon. See on näidustatud ravi inimese immuunpuudulikkuse viiruse--1 (HIV-1) nakkuse täiskasvanute virologic allasurumine HIV-1 RNA tase < 50 koopiat/ml oma praeguse kombineeritud retroviirusevastast ravi kauem kui kolm kuud,. Patsiendid ei tohi olla kogenud viroloogiline ebaõnnestumine tahes eelnevat retroviirusevastast ravi ja tuleb teada, et ei ole harboured viiruse tüvede mutatsioonid, mis annab märkimisväärset vastupanu kõik kolm sisalduvaid komponente Atripla enne algatamist oma esimese retroviirusevastase raviskeemi. Tõendamine kasu Atripla põhineb peamiselt 48-nädalase andmeid kliinilises uuringus, kus patsiendid, kellel on stabiilne virologic summutamise kohta kombineeritud retroviirusevastast ravi muuta Atripla. Praegu puuduvad andmed saadaval alates kliiniliste uuringute Atripla ravi-naiivne või tugevalt pretreated patsiendid. Ei ole andmeid, et toetada kombinatsioon Atripla ja muu retroviirusevast
Toote kokkuvõte:
Revision: 34
Volitamisolek:
Volitatud
Müügiloa number:
EMEA/H/C/000797
Loa andmise kuupäev:
2007-12-13
EMEA kood:
EMEA/H/C/000797

Dokumendid teistes keeltes

Infovoldik Infovoldik - bulgaaria

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - bulgaaria

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - bulgaaria

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - hispaania

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - hispaania

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hispaania

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - tšehhi

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - tšehhi

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - tšehhi

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - taani

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - taani

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - taani

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - saksa

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - saksa

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - saksa

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - kreeka

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - kreeka

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - kreeka

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - inglise

15-05-2018

Toote omadused Toote omadused - inglise

15-05-2018

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - inglise

21-07-2013

Infovoldik Infovoldik - prantsuse

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - prantsuse

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - prantsuse

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - itaalia

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - itaalia

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - itaalia

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - läti

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - läti

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - läti

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - leedu

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - leedu

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - leedu

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - ungari

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - ungari

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - ungari

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - malta

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - malta

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - malta

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - hollandi

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - hollandi

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hollandi

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - poola

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - poola

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - poola

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - portugali

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - portugali

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - portugali

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - rumeenia

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - rumeenia

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rumeenia

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - slovaki

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - slovaki

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - slovaki

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - sloveeni

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - sloveeni

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - sloveeni

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - soome

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - soome

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - soome

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - rootsi

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - rootsi

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rootsi

11-12-2018

Infovoldik Infovoldik - norra

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - norra

23-07-2020

Infovoldik Infovoldik - islandi

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - islandi

23-07-2020

Infovoldik Infovoldik - horvaadi

23-07-2020

Toote omadused Toote omadused - horvaadi

23-07-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - horvaadi

11-12-2018

Lugege kogu dokumenti

B. PAKENDI INFOLEHT

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Atripla 600 mg/200 mg/245 mg

õhukese polümeerikattega tabletid

efavirens, emtritsitabiin ja tenofoviirdisoproksiil

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime

võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Atripla ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne Atripla võtmist

Kuidas Atripla’t võtta

Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Atripla’t säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on Atripla ja milleks seda kasutatakse

Atripla sisaldab kolme toimeainet

, mida kasutatakse inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV)

infektsiooni raviks:

Efavirens on mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitor (NNRTI)

Emtritsitabiin on nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitor (NRTI)

Tenofoviir on nukleotiid-pöördtranskriptaasi inhibiitor (NtRTI)

Need toimeained, mida nimetatakse ka retroviirusvastasteks ravimiteks, sekkuvad ensüümi

(pöördtranskriptaasi) töösse, mis on esmavajalik viiruse paljunemiseks.

Atripla on ette nähtud inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV)

infektsiooni raviks üle 18 aasta

vanustel täiskasvanutel, kes on eelnevalt saanud ravi teiste retroviirusvastaste ravimitega ning

saavutanud vähemalt kolm kuud kestnud kontrolli HIV-1-infektsiooni üle. Patsientidel ei tohi

olla esinenud ravivastuse puudumist eelneva HIV-vastase ravi kasutamisel.

2.

Mida on vaja teada enne Atripla võtmist

Atripla’t ei tohi võtta

kui te olete

efavirensi, emtritsitabiini, tenofoviiri, tenofoviirdisoproksiili või selle ravimi mis

tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline

kui teil esineb tõsine maksahaigus.

-

kui teil on südame elektrilise erutusjuhte häire, mida nimetatakse QT-intervalli

pikenemiseks ning põhjustab teil suure riski raskete südame rütmihäirete (torsade de

pointes) tekkeks.

kui mõni teie pereliige (vanemad, vanavanemad, vennad või õed) on südamehäire tõttu äkki

surnud või tal on kaasasündinud südamehäire.

kui arst on teile öelnud, et teil on elektrolüütide, näiteks kaaliumi või magneesiumi sisaldus

veres kõrge või madal.

kui te võtate praegu

mõnda järgnevalt loetletud ravimitest (vt ka „Muud ravimid ja Atripla“):

astemisool või terfenadiin

(kasutatakse heinapalaviku või muude allergiate raviks)

bepridiil

(kasutatakse südamehaiguse raviks)

tsisapriid

(kasutatakse kõrvetiste raviks)

elbasviir/grasopreviir

(kasutatakse C-hepatiidi raviks)

tungaltera alkaloidid

(nt ergotamiin, dihüdroergotamiin, ergonoviin ja

metüülergonoviin) (kasutatakse migreeni ja kobarpeavalu raviks)

midasolaam või triasolaam

(kasutatakse unetuse korral)

pimosiid, imipramiin, amitriptüliin või klomipramiin

(kasutatakse teatud

psüühikahäirete raviks)

naistepuna ürt

Hypericum perforatum

) (taimne preparaat, mida kasutatakse

depressiooni ja ärevuse korral)

vorikonasool

(kasutatakse seennakkuste raviks)

flekainiid, metoprolool

(kasutatakse südame rütmihäirete raviks)

teatavad antibiootikumid

(makroliidid, fluorokinoloonid, imidasool)

triasooli tüüpi seenevastased ained

teatavad malaariaravimid

metadoon

(kasutatakse opiaadisõltuvuse raviks).

Kui te võtate mõnda nendest ravimitest, teavitage sellest otsekohe oma arsti.

Nende ravimite

võtmisel koos Atripla’ga võivad tekkida tõsised või eluohtlikud kõrvaltoimed, samuti võib see

takistada nende ravimite õiget toimet.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Atripla võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Selle ravimi võtmise ajal

võite siiski HIV nakkust edasi anda

, kuigi efektiivne

retroviirusvastane ravi vähendab seda riski. Arutage oma arstiga milliseid ettevaatusabinõusid

kasutada, et vältida teiste inimeste nakatamist. See ravim ei ravi HIV-infektsioonist terveks.

Atripla kasutamise ajal võivad ikkagi tekkida nakkused või muud HIV-infektsiooniga seotud

haigused.

Te peate Atripla võtmise ajal olema arstlikul jälgimisel.

Teavitage oma arsti sellest:

kui te võtate teisi ravimeid

, mis sisaldavad efavirensi, emtritsitabiini,

tenofoviirdisoproksiili, tenofoviiralafenamiidi, lamivudiini või adefoviirdipivoksiili.

Atripla’t ei tohi võtta koos nimetatud ravimitega.

kui teil on või on olnud neeruhaigus

või kui analüüsid on näidanud, et teil on probleeme

neerudega. Atripla’t ei soovitata kasutada mõõduka või raske neeruhaiguse korral.

Atripla võib kahjustada neerusid. Enne ravi alustamist võib arst määrata teile

vereanalüüsid neerufunktsiooni hindamiseks. Arst võib neerufunktsiooni jälgimiseks lasta

ka ravi ajal teie verd analüüsida.

Atripla’t ei võeta tavaliselt koos teiste ravimitega, mis võivad kahjustada neerusid (vt

Muud ravimid ja Atripla

). Kui see on vältimatu, jälgib arst teie neerufunktsioone üks kord

nädalas.

kui teil on südame elektrilise erutusjuhte häire, mida nimetatakse QT-intervalli

pikenemiseks.

kui teil on esinenud psüühikahäireid

, sealhulgas depressiooni või uimastite või alkoholi

kuritarvitamist. Teavitage oma arsti otsekohe sellest, kui teil tekivad masendus,

enesetapumõtted või kummalised mõtted (vt lõik 4,

Võimalikud kõrvaltoimed

kui teil on esinenud krampe

(krambihooge või langetõbe) või kui te saate krambivastast

ravi, nt karbamasepiini, fenobarbitaali või fenütoiiniga. Kui te võtate mõnda nendest

ravimitest, võib arst määrata krambivastase ravimi sisaldust teie veres veendumaks, et see

ei ole Atripla võtmise ajal muutunud. Arst võib määrata teile mõne teise krambivastase

ravimi.

kui teil on olnud maksahaigus, kaasa arvatud krooniline aktiivne hepatiit.

Maksahaigusega, sh kroonilise B- või C-hepatiidiga patsientidel, kes saavad

kombineeritud retroviirusvastast ravi, on suurem risk raskete ja potentsiaalselt eluohtlike

maksatüsistuste tekkeks. Arst võib teile teha vereanalüüsid maksatalitluse hindamiseks

või määrata teile teise ravimi.

Kui teil on tõsine maksahaigus, siis ärge Atripla’t võtke

(vt lõik 2 eespool,

Ärge võtke Atripla’t

Kui teil esineb B-hepatiidi infektsioon, valib arst teile hoolikalt parima raviskeemi.

Atripla kaks toimeainet, tenofoviirdisoproksiil ja emtritsitabiin, on mõningase B-hepatiidi

viiruse vastase toimega, kuid emtritsitabiini kasutamine B-hepatiidi infektsiooni ravis ei

ole heaks kiidetud. Pärast Atripla-ravi katkestamist võivad teie hepatiidisümptomid

ägeneda. Sel juhul määrab arst teile regulaarsete intervallidega vereanalüüse, et teie

maksa talitust kontrollida (vt lõik 3,

Kui lõpetate Atripla võtmise).

olenemata varasemast maksahaigusest võib arst otsustada teha teile regulaarseid

vereanalüüse, et kontrollida teie maksa talitlust.

kui olete üle 65 aasta vanune.

Atripla’t ei ole uuritud piisaval arvul üle 65-aastastel

patsientidel. Kui olete üle 65 aasta vanune ja teile on välja kirjutatud Atripla, jälgib arst

teid hoolikalt.

Pärast Atripla võtmise alustamist tuleb tähelepanu pöörata järgnevale:

pearinglus, unehäired, uimasus, keskendumisraskused või ebatavalised unenäod.

Need kõrvaltoimed võivad tekkida esimese 1..2 ravipäeva jooksul ning taanduvad

enamasti esimese 2...4 nädalaga.

nahalööbe nähud.

Atripla võib põhjustada nahalööbeid. Kui teil tekivad tõsise nahalööbe

nähud villide või palavikuga, lõpetage Atripla võtmine ja teavitage sellest kohe oma arsti.

Kui teil on lööve tekkinud mõne teise NNRTI võtmise ajal, võib teil olla suurem risk

lööbe tekkeks Atripla võtmisel.

põletiku või nakkuse nähud.

Mõnedel kaugelearenenud HIV-infektsiooniga (AIDS)

patsientidel, kellel on esinenud oportunistlikke infektsioone, võivad varsti pärast

HIV-vastase ravi alustamist tekkida varasematest nakkustest tingitud põletikunähud.

Arvatakse, et need sümptomid on tingitud organismi immuunvastuse paranemisest,

võimaldades organismil võidelda nakkustega, mis on olnud olemas ilma avaldunud

sümptomiteta. Kui te märkate nakkuse sümptomeid, palun öelge seda kohe oma arstile.

Lisaks oportunistlikele infektsioonidele võivad esineda ka autoimmuunhäired (seisund,

mis tekib, kui immuunsüsteem ründab organismi tervet kude), kui olete alustanud HIV-

infektsiooni vastase ravimi kasutamist. Autoimmuunhäired võivad avalduda mitmeid kuid

hiljem pärast ravi alustamist. Kui te märkate endal mis tahes infektsiooni sümptomeid või

muid sümptomeid nagu lihasnõrkus, kätest ja jalgadest algav ning kehatüve poole liikuv

nõrkus, südamepekslemine, värisemine või hüperaktiivsus, siis teavitage sellest otsekohe

arsti, et saada vajalikku ravi.

luuprobleemid.

Mõnedel kombineeritud retroviirusvastast ravi saavatel patsientidel

areneb luuhaigus nimega osteonekroos (luukoe surm, mille põhjuseks on kahjustunud luu

verevarustus). Paljude muude tegurite hulgas võivad haiguse arenemise riskifaktoriteks

olla kombineeritud retroviirusvastase ravi kestus, kortikosteroidide kasutamine, alkoholi

tarvitamine, raske immuunsupressioon ja kõrge kehamassi indeks. Osteonekroosi

tunnused on liigesjäikus, -valud (eriti puusas, põlves ja õlas) ning liikumisraskused. Kui te

märkate mõnda neist sümptomitest, informeerige oma arsti.

Luuprobleemid (mõnikord põhjustavad murdusid) võivad samuti esineda neerutorukeste

rakkude kahjustuste tõttu (vt lõik 4,

Võimalikud kõrvaltoimed

Lapsed ja noorukid

Ärge andke Atripla’t lastele ja noorukitele

, kes on kuni 18 aasta vanused. Atripla kasutamist

lastel ja noorukitel ei ole uuritud.

Muud ravimid ja Atripla

Te ei tohi Atripla’t võtta koos teatud ravimitega.

Need on loetletud lõigus

Ärge võtke Atripla’t

lõigu 2 alguses. Nendeks on mõned tavalised ravimid ja mõned taimsed preparaadid (sh naistepuna

ürt), mis võivad põhjustada tõsiseid koostoimeid.

Teatage oma arstile

või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis

tahes muid ravimeid.

Atripla’t ei tohi võtta koos teiste ravimitega, mis sisaldavad efavirensi (välja arvatud, kui arst on seda

soovitanud), emtritsitabiini, tenofoviirdisoproksiili, tenofoviiralafenamiidi, lamivudiini või

adefoviirdipivoksiili.

Öelge oma arstile

, kui võtate teisi ravimeid, mis võivad kahjustada teie neerusid. Sellisteks ravimiteks

aminoglükosiidid, vankomütsiin (bakteriaalsete infektsioonide raviks)

foskarnet, gantsikloviir, tsidofoviir (viirusinfektsioonide raviks)

amfoteritsiin B, pentamidiin (seennakkuste raviks)

interleukiin-2 (vähi raviks)

mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVRid, luu- või lihasvalu leevendamiseks)

Atripla’l võib olla koostoimeid teiste ravimitega, sealhulgas taimsete ravimitega nagu hõlmikpuu

ekstraktid. Selle tagajärjel võib muutuda Atripla või teiste ravimite sisaldus teie veres. See võib

põhjustada ravimite õige toime kadumist või võimalike kõrvaltoimete süvenemist. Mõningatel

juhtudel võib arst korrigeerida teie annust või määrata ravimi sisaldust veres.

Tähtis on arsti või

apteekrit teavitada sellest, kui te võtate mõnda järgnevalt loetletud ravimit.

Didanosiini sisaldavad ravimid

(HIV-infektsiooni raviks).

Kasutades Atripla’t koos teiste

viirusvastaste ravimitega, mis sisaldavad didanosiini, võib didanosiini sisaldus veres suureneda

ja CD4 rakkude arv väheneda. Tenofoviirdisoproksiili ja didanosiini sisaldavate ravimite

koosmanustamisel täheldati harva kõhunäärmepõletikku ja laktatsidoosi (piimhappe liiasus

veres), mis mõnedel juhtudel põhjustas surma. Teie arst kaalub hoolikalt, kas ravida teid

tenofoviiri ja didanosiini kombinatsiooniga.

Teised HIV-infektsiooni ravimid.

Järgnevad proteaasi inhibiitorid: darunaviir, indinaviir,

lopinaviir/ritonaviir, ritonaviir või ritonaviiriga potentseeritud atazanaviir või sakvinaviir. Arst

võib kaaluda mõne muu ravimi määramist või proteaasi inhibiitorite annuse muutmist.

Teavitage ka oma arsti, kas te manustate maraviroc’i.

C-hepatiidi viirusinfektsiooni raviks kasutatavad ravimid:

elbasviir/grasopreviir,

glekapreviir/pibrentasviir, sofosbuviir/velpatasviir, sofosbuviir/velpatasviir/voksilapreviir.

Ravimid, mida kasutatakse lipiidide (rasvade) sisalduse langetamiseks teie veres

(nimetatakse ka statiinideks).

Atorvastatiin, pravastatiin, simvastatiin. Atripla võib vähendada

statiinide sisaldust teie veres. Arst kontrollib teie kolesteroolitaset ning kaalub vajadusel statiini

annuse muutmist.

Krambivastased ravimid (antikonvulsandid).

Karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal.

Atripla võib vähendada krambivastase ravimi sisaldust teie veres. Karbamasepiini toimel võib

väheneda efavirensi (üks Atripla toimeainetest) sisaldus teie veres. Arst võib kaaluda erineva

krambivastase ravimi määramist.

Bakteriaalsete infektsioonide ravimid,

sh tuberkuloos ja AIDSiga seotud

Mycobacterium

avium

kompleks. Klaritromütsiin, rifabutiin, rifampitsiin. Arst võib kaaluda annuse muutmist

või mõne teise antibiootikumi kasutamist. Lisaks võib arst kaaluda efavirensi lisaannuse

manustamist HIV-infektsiooni raviks.

Seennakkuste ravimid (seentevastased ravimid).

Itrakonasool või posakonasool. Atripla võib

vähendada itrakonasooli või posakonasooli sisaldust teie veres. Arst võib kaaluda erineva

seenevastase ravimi kasutamist.

Malaariaravimid

: atovakuoon/proguaniil või artemeeter/lumefantriin. Atripla võib vähendada

atovakuooni/proguaniili või artemeetri/lumefantriini taset teie veres.

Hormonaalne rasestumisvastane vahend, nt antibeebipillid, süstitav kontratseptiiv (nt

Depo-Provera) või rasestumisvastane implantaat (nt Implanon).

Peate kasutama ka

usaldusväärset kontraseptsiooni barjäärimeetodit (vt lõik

Rasedus ja imetamine

). Atripla võib

vähendada hormonaalse kontratseptiivi toimet. Atripla komponendiks olevat efavirensi

manustanud naistel on esinenud rasestumisvastase implantaadi kasutamise ajal rasedusi; kuigi

pole kinnitatud, et efavirens võiks põhjustada rasestumisvastase vahendi puudulikku toimimist.

Sertraliin

, depressiooniravim, kuna arst võib muuta sertraliini annust.

Bupropioon

, depressiooniravim või suitsetamise mahajätmist toetav ravim, sest arstil võib

osutuda vajalikuks teie bupropiooniannust muuta.

Diltiaseem ja sarnased ravimid (nimetatakse kaltsiumikanali blokaatoriteks).

Atripla-ravi

alustamisel võib arst korrigeerida kaltsiumikanali blokaatori annust.

Ravimid, mida kasutatakse organtransplantaatide äratõukamise vältimiseks (nimetatakse

ka immunosupressantideks)

, nt tsüklosporiin, siroliimus või takroliimus. Kui te alustate või

lõpetate Atripla võtmise, jälgib teie arst tähelepanelikult immunosupressandi plasmatasemeid ja

võib selle annust kohandada.

Varfariin või atsenokumarool

(ravimid, mida kasutatakse vere hüübimise vähendamiseks):

arst peab teile määratud varfariini või atsenokumarooli annust kohandama.

Hõlmikpuu ekstraktid

(taimne ravim).

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi

kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Atripla

ravi ajal ja 12 nädala jooksul pärast ravi ei tohi naised rasestuda.

Arst võib teha teile

rasedustesti, veendumaks enne Atripla-ravi alustamist, et te ei ole rase.

Kui te võite Atripla-ravi ajal rasestuda,

peate kasutama usaldusväärset barjäärimeetodit (nt

kondoomi) koos muu rasestumisvastase meetodiga, nagu suukaudsed tabletid või muud hormonaalsed

rasestumisvastased vahendid (nt implantaadid, süstid). Efavirens (üks Atripla toimeainetest) võib

püsida teie veres teatud aja jooksul pärast ravi lõpetamist. Seetõttu peate jätkama eespool kirjeldatud

rasestumisvastaste vahendite kasutamist 12 nädala jooksul pärast Atripla võtmise lõpetamist.

Teavitage oma arsti otsekohe sellest, kui te olete rase või planeerite rasedust.

Kui te olete rase,

tohite Atripla’t võtta ainult juhul, kui teie ja teie arst otsustate, et see on hädavajalik.

Tõsiseid väärarenguid on täheldatud loodetel loomkatsetes ja raseduse ajal efavirensi saanud naiste

vastsündinutel.

Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.

Kui te olete raseduse ajal kasutanud Atripla’i, võib arst teie lapse arengu jälgimiseks nõuda

regulaarselt vereanalüüside ja teiste diagnostiliste analüüside tegemist. Lastel, kelle emad kasutasid

raseduse ajal nukleosiid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid, kaalus kaitse HIV i eest üles kõrvaltoimete

riski.

Ärge toitke Atripla-ravi ajal last rinnaga.

Nii HIV kui Atripla koostisained võivad rinnapiima

kaudu lapsele üle kanduda ja põhjustada tõsist kahjustust.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Atripla võib põhjustada

pearinglust, keskendumishäireid ja uimasust

. Nimetatud nähtude

ilmnemisel ärge juhtige autot ega töötage masinate

või

mehhanismidega.

Atripla sisaldab naatriumit

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt

“naatriumivaba”.

3.

Kuidas Atripla’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski

kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on:

Üks tablett päevas suukaudselt. Atripla’t tuleb võtta tühja kõhuga (üks tund enne või 2 tundi pärast

sööki), soovitatavalt vahetult enne magamaminekut. See võib muuta mõned kõrvaltoimed (nt

pearinglus, uimasus) vähem häirivaks. Neelake Atripla alla tervelt koos veega.

Atripla’t tuleb võtta iga päev.

Kui arst otsustab lõpetada ühe Atripla koostisaine kasutamise, võite saada efavirensi, emtritsitabiini

ja/või tenofoviirdisoproksiili eraldi või koos teiste ravimitega HIV-infektsiooni raviks.

Kui te võtate Atripla’t rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate kogemata liiga palju Atripla tablette, võib teil olla suurem tõenäosus selle ravimi

võimalike kõrvaltoimete (vt lõik 4,

Võimalikud kõrvaltoimed

) tekkimiseks. Pöörduge nõu küsimiseks

oma arsti poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Võtke tablettide pudel endaga

kaasa, siis on teil lihtsam selgitada, mida te võtsite.

Kui te unustate Atripla’t võtta

On tähtis, et te ei jätaks ühtegi Atripla annust võtmata.

Kui Atripla annus jääb vahele ja ravimi võtmise tavapärasest ajast on möödunud 12 või vähem

tundi,

võtke see niipea kui võimalik ning seejärel võtke järgmine annus tavalisel ettenähtud ajal.

Juhul, kui järgmise annuse võtmise aeg on juba peaaegu saabunud (selleni on jäänud alla 12

tunni),

jätke vahelejäänud annus võtmata. Oodake ja võtke järgmine annus ettenähtud ajal. Ärge võtke

kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te oksendasite tableti välja (1 tunni jooksul pärast Atripla võtmist),

siis võtke teine tablett.

Ärge oodake järgmise annuse võtmise ajani. Kui oksendasite rohkem kui 1 tund pärast Atripla võtmist,

ei ole vaja teist tabletti võtta.

Kui te lõpetate Atripla võtmise

Ärge lõpetage Atripla võtmist ilma arstiga nõu pidamata.

Atripla-ravi lõpetamine võib tõsiselt

mõjutada teie reageerimist edaspidisele ravile. Kui te olete Atripla-ravi lõpetanud, pidage arstiga nõu

enne, kui alustate uuesti Atripla tablettide võtmist. Kui teil on probleeme või kui teie annus vajab

korrigeerimist, võib arst määrata teile Atripla toimeained eraldi preparaatidena.

Kui Atripla tablettide varu hakkab otsa lõppema,

küsige arstilt retsept ja ostke ravimit apteegist

juurde. See on väga tähtis, sest kui ravi isegi lühiajaliselt lõpetada, võib viiruse hulk hakata

suurenema. Seejärel on viirust raskem ravida.

Kui teil on HIV-infektsioon ja B-hepatiit,

on eriti oluline mitte lõpetada Atripla-ravi ilma arstiga

esmalt nõu pidamata. Mõnedel patsientidel on pärast emtritsitabiini või tenofoviirdisoproksiili (kaks

kolmest Atripla toimeainest) võtmise lõpetamist ilmnenud halvenenud vereanalüüsinäitajad või

sümptomid, mis osutavad hepatiidi ägenemisele. Atripla ravi lõpetamise korral võib arst soovitada teil

taasalustada hepatiit-B ravi. Te võite vajada maksatalitluse kontrollimiseks vereanalüüse 4 kuu jooksul

pärast ravi lõpetamist. Kaugelearenenud maksahaiguse või tsirroosiga patsientidele pole ravi

peatamine soovitatav, kuna see võib viia hepatiidi ägenemiseni ning võib olla eluohtlik.

Teatage oma arstile otsekohe uutest või ebatavalistest sümptomitest, mida märkate pärast ravi

lõpetamist, eriti juhul, kui tegemist on sümptomitega, mida te tavaliselt seostate B-hepatiidi

infektsiooniga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.

Võimalikud kõrvaltoimed

HIV ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse suurenemine. See on

osaliselt seotud tervise ja eluviisi taastumisega ning vere lipiididesisalduse muutusi põhjustavad

mõnikord HIV ravimid ise. Arst uurib teid nende muutuste suhtes.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Võimalikud tõsised kõrvaltoimed – rääkige neist kohe oma arstile

laktatsidoos

(piimhappe liig veres) on

harv

(võib esineda 1 patsiendil 1000-st), aga tõsine

kõrvaltoime, mis võib olla eluohtlik. Järgmised kõrvalnähud võivad olla laktatsidoosi nähud:

sügav ja kiire hingamine

uimasus

iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu.

Kui kahtlustate endal laktatsidoosi, võtke viivitamata ühendust oma arstiga.

Muud võimalikud tõsised kõrvaltoimed

Järgmised kõrvaltoimed võivad esineda

aeg-ajalt

(võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

allergiline reaktsioon (ülitundlikkus), mis võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone (Stevensi-

Johnsoni sündroom, multiformne erüteem; vt lõik 2)

näo, huulte, keele või kõri paistetus

vihane käitumine, enesetapumõtted, veidrad mõtted, paranoia, võimetus selgelt mõelda,

meeleolumuutused, nägemis- või kuulmishallutsinatsioonid, enesetapukatsed, isiksusemuutus

(psühhoos), katatoonia (seisund, mille puhul patsient jääb mõneks ajaks liikumatuks ja

sõnatuks)

kõhunäärmepõletikust põhjustatud kõhuvalu

unustamine, segasus, krambihood, seosetu kõne, värisemine

maksapõletikust põhjustatud naha või silmade kollasus, sügelemine või valu alakõhus

neerutorukeste kahjustused.

Lisaks ülaltoodutele kuuluvad psühhiaatriliste kõrvaltoimete alla luulud (eksiarvamused), neuroos.

Mõned patsiendid on sooritanud enesetapu. Need probleemid esinevad sagedamini patsientide puhul,

kellel on eelnevalt esinenud psüühikahäireid. Alati teavitage oma arsti kohe nende sümptomite

ilmnemisest.

Maksaga seotud kõrvaltoimed: kui olete ühtlasi nakatunud B-hepatiidi viirusega, võib teie hepatiit

pärast ravi lõppemist süveneda (vt lõik 3).

Järgmised kõrvaltoimed on

harvad

(need võivad esineda kuni 1 patsiendil 1000-st):

maksapuudulikkus, mis mõningatel juhtudel võib põhjustada surma või viia maksa siirdamiseni.

Enamik juhte esines eelneva maksahaigusega patsientidel, aga mõnel juhul ka ilma eelneva

maksahaigusega patsientidel

neerupõletik, rohke uriinieritus ja janutunne

neeruprobleemidest, sh neerupuudulikkusest põhjustatud seljavalu. Teie arst võib teha

vereanalüüse, et kontrollida neerude talitlust

luude pehmenemine (koos luuvaluga ning mõnikord luumurruga), mis võib tekkida

neerutorukeste rakkude kahjustuse tagajärjel

maksa rasvumine.

Kui teil on tunne, et teil võib esineda mõni nendest tõsistest kõrvaltoimetest, rääkige oma

arstiga.

Kõige sagedamad kõrvaltoimed

Järgnevad kõrvaltoimed on

väga sagedad

(võivad esineda rohkem kui 1 patsiendil 10-st)

peapööritus, peavalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine

lööbed (sh punased täpid või laigud, mõnikord koos villide ja naha paistetusega), mis võivad

põhjustada allergilisi reaktsioone

nõrkustunne.

Analüüsid võivad samuti näidata:

fosfaatide taseme langust veres

kreatiini kinaasi suurenenud taset veres, mis võib põhjustada lihasvalu ja nõrkust.

Muud võimalikud kõrvaltoimed

Järgmised kõrvaltoimed on

sagedad

(võivad esineda kuni 1 patsiendil 10-st):

allergilised reaktsioonid

koordinatsiooni- ja tasakaalu häired

mure- või masendustunne

unehäired, ebatavalised unenäod, keskendumisraskused, uimasus

valu, kõhuvalu

seedehäired, mis tekitavad söömisjärgset ebamugavustunnet, puhitustunnet, kõhugaase

isupuudus

väsimus

sügelemine

nahavärvuse muutused, sh naha tumenemine laiguti, mis sageli algab kätelt ja jalataldadelt.

Analüüsid võivad samuti näidata:

valgete vereliblede vähesust (valgete vereliblede vähesus võib muuta teid nakkustele

vastuvõtlikumaks)

maksa ja kõhunäärme talitluse häireid

suurenenud rasvhapete (triglütseriidid), bilirubiini või suhkru tasemeid veres.

Järgmised kõrvaltoimed esinevad

aeg-ajalt

(võivad esineda kuni 1 patsiendil 100-st):

lihaskoe lagunemine, lihasvalu või -nõrkus

aneemia (punaste vereliblede vähesus)

pöörlemis- või kaldumistunne (vertiigo); vilin, tirisemine või muu püsiv müra kõrvus

ähmane nägemine

külmavärinad

rindade suurenemine meestel

vähenenud seksuaaltung

kuumahood

suukuivus

suurenenud isu.

Analüüsid võivad samuti näidata:

kaaliumi taseme langust veres

kreatiniini taseme tõusu veres

valku uriinis

vere kolesteroolitaseme tõusu

Lihaskoe lagunemine, luude pehmenemine (kaasnevad luuvalud ning mõnikord esinevad luumurrud),

lihasvalu, lihasnõrkus ja vähenenud kaaliumi või fosfaatide tase veres võib esineda neerutorukeste

rakkude kahjustuste tõttu.

Järgmised kõrvaltoimed on

harvad

(need võivad esineda 1 patsiendil 1000-st)

sügelev nahalööve kokkupuutel päikesevalgusega.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise

teatada riikliku teavitussüsteemi

(vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi

ohutusest.

5.

Kuidas Atriplat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage ’seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pudeli sildil ja karbil pärast

{EXP}. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Hoida pudel tihedalt suletuna.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Lugege kogu dokumenti

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Atripla 600 mg/200 mg/245 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 600 mg efavirensi, 200 mg emtritsitabiini ja 245 mg

tenofoviirdisoproksiili (fumaraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Roosa kapslikujuline õhukese polümeerikattega tablett, mille mõõtmed on 20 mm x 10,4 mm ja mille

ühele küljele on pressitud “123” ja mille teine külg on tühi.

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Atripla on efavirensi, emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiilfumaraadi fikseeritud annuste

kombinatsioon. See on näidustatud inimese immuunpuudulikkuse 1. tüübi viiruse (HIV-1) infektsiooni

raviks täiskasvanutel (18-aastastel ja vanematel), kellel on praegu kasutatava kombineeritud

retroviirusvastase raviga saavutatud viroloogiline supressioon (HIV-1 RNA tase < 50 koopiat/ml), mis

on püsinud üle kolme kuu. Patsientidel ei tohi olla esinenud viroloogilise ravivastuse puudumist ühegi

eelneva retroviirusvastase ravi kasutamisel ning peab olema teada, et neil ei esinenud enne esimese

retroviirusvastase raviskeemi alustamist mutatsioonidega viiruse tüvesid, mis on resistentsed ükskõik

millise Atripla’s sisalduva toimeaine suhtes (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Tõestus Atripla soodsast raviefektist põhineb peamiselt 48-nädala andmetel kliinilisest uuringust, kus

stabiilse viroloogilise supressiooniga patsientidel vahetati kombineeritud retroviirusvastane ravi

Atripla vastu (vt lõik 5.1). Praegu puuduvad kliinilistest uuringutest saadud andmed Atripla

kasutamise kohta varem ravi mittesaanud või eelnevalt palju ravimeid saanud patsientidel.

Puuduvad andmed, mis toetaksid Atripla kasutamist kombinatsioonis teiste retroviirusvastaste

ravimitega.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama HIV infektsiooni ravikogemusega arst.

Annustamine

Täiskasvanud

Atripla soovitatav annus on üks tablett üks kord ööpäevas, manustatuna suukaudselt.

Kui Atripla annus jääb vahele ja ravimi võtmise tavapärasest ajast on möödunud on 12 või vähem

tundi, siis patsient peab võtma Atripla’t niipea kui võimalik ning seejärel jätkama järgmise annusega

raviskeemis ettenähtud ajal. Juhul kui ravimi võtmise tavapärasest ajast on möödunud üle 12 tunni ja

järgmise annuse võtmise aeg on juba peaaegu käes, peab patsient jätkama järgmise annusega

raviskeemis ettenähtud ajal, ilma et ta võtaks vahelejäänud annust.

Kui patsient oksendab 1 tunni jooksul pärast Atripla võtmist, tuleb võtta veel üks tablett. Kui patsient

oksendab rohkem kui 1 tund pärast Atripla võtmist, ei ole vaja teist tabletti võtta.

Atripla’t soovitatakse manustada tühja kõhuga, sest koos toiduga manustamisel võib suureneda

efavirensi ekspositsioon, mis võib viia kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemiseni (vt lõigud 4.4 ja

4.8). Et vähendada efavirensist tingitud võimalikke kõrvaltoimeid närvisüsteemi poolt, soovitatakse

ravimit manustada õhtuti enne magamaheitmist (vt lõik 4.8).

Arvatakse, et pärast Atripla manustamist tühja kõhuga on tenofoviiri ekspositsioon (AUC) umbes 30%

madalam kui üksikkomponendi tenofoviirdisoproksiili võtmisel koos toiduga (vt lõik 5.2). Andmed

farmakokineetilise ekspositsiooni languse kliinilise mõju kohta puuduvad. Viroloogilise

supressiooniga patsientide puhul on selle languse kliiniline tähtsus eeldatavasti väike (vt lõik 5.1).

Kui näidustatud on ravi lõpetamine ühe Atripla toimeainega või ühe komponendi annuse muutmine,

saab kasutada efavirensi, emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiili eraldi preparaate. Palun vt nende

ravimite omaduste kokkuvõtet.

Kui Atripla-ravi lõpetatakse, tuleb arvestada efavirensi pika poolväärtusajaga (vt lõik 5.2) ning

tenofoviiri ja emtritsitabiini pika intratsellulaarse poolväärtusajaga. Nende näitajate individuaalse

varieeruvuse ja resistentsuse tekkeohu tõttu tuleb järgida HIV ravijuhiseid, võttes arvesse ka ravi

katkestamise põhjust.

Annuse kohandamine.

Kui Atripla’t manustatakse patsientidele kehakaaluga 50 kg või rohkem koos

rifampitsiiniga, võib lisaks kaaluda 200 mg ööpäevas (kokku 800 mg) efavirensi manustamist (vt

lõik 4.5)

Erirühmad

Eakad

Atripla määramisel eakatele patsientidele peab olema ettevaatlik (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus

Atripla’t ei soovitata kasutada mõõduka või raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 50 ml/min)

patsientidel. Mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel peab muutma emtritsitabiini ja

tenofoviirdisoproksiili manustamisintervalli, mida ei saa teha kombinatsioontableti kasutamisel (vt

lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole Atripla farmakokineetikat uuritud. Kergekujulist maksahaigust

(Child-Pugh-Turcotte (CPT) klass A) põdevate patsientide raviks võib kasutada Atripla tavalist

soovitatavat annust (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2). Patsiente tuleb hoolega jälgida kõrvaltoimete, eriti

efavirensiga seotud närvisüsteemi sümptomite suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Kui Atripla jäetakse ära HIV ja HBV koinfektsiooniga patsientidel, tuleb neid hoolikalt jälgida

hepatiidi ägenemise ilmingute suhtes (vt lõik 4.4).

Lapsed

Atripla ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 18 aasta pole veel tõestatud (vt lõik 5.2)

Manustamisviis

Atripla tablette tuleks neelata tervelt koos veega üks kord päevas.

4.3

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete.

Raske maksakahjustus (CPT, klass C) (vt lõik 5.2).

Manustamine koos terfenadiini, astemisooli, tsisapriidi, midasolaami, triasolaami, pimosiidi, bepridiili

või tungaltera alkaloididega (nt ergotamiin, dihüdroergotamiin, ergonoviin ja metüülergonoviin).

Efavirens on konkureeriv tsütokroom P450 (CYP) 3A4 suhtes, mis võib viia metabolismi

inhibeerimiseni ja luua tingimused tõsiste ja/või eluohtlike kõrvaltoimete tekkeks (nt südame

rütmihäired, pikenenud sedatsioon ja hingamisdepressioon) (vt lõik 4.5).

Manustamine koos elbasviiri/grasopreviiriga elbasviiri ja grasopreviiri plasmakontsentratsioonide

eeldatava olulise vähenemise tõttu. See mõju on tingitud CYP3A4 või P-gp indutseerimisest efavirensi

poolt ning võib viia elbasviiri/grasopreviiri ravitoime kadumiseni (vt lõik 4.5).

Manustamine koos vorikonasooliga. Efavirensi toimel väheneb oluliselt vorikonasooli

plasmakontsentratsioon, samal ajal kui vorikonasool põhjustab efavirensi plasmakontsentratsiooni

olulist suurenemist. Kuna Atripla on toimeaineid fikseeritud annustes sisaldav

kombinatsioonpreparaat, ei saa efavirensi annust muuta (vt lõik 4.5).

Manustamine koos naistepuna (

Hypericum perforatum

) ürti sisaldavate taimsete preparaatidega, kuna

võib väheneda efavirensi plasmakontsentratsioon ja selle tulemusena ravimi toime (vt lõik 4.5).

Manustamine patsientidele, kellel on:

perekonnas esinenud äkksurma või kaasasündinud QTc-intervalli pikenemist EKG-l või mis

tahes teine kliiniline seisund, mis teadaolevalt pikendab QTc-intervalli;

varem esinenud sümptomaatilisi südame rütmihäireid või kliiniliselt oluline bradükardia või

südame paispuudulikkus, millega kaasnes vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni langus;

rasked elektrolüütide tasakaalu häired, nt hüpokaleemia või hüpomagneseemia.

Samaaegne manustamine ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QTc-intervalli (proarütmikumid).

Sellised ravimid on muu hulgas:

IA ja III klassi antiarütmikumid;

neuroleptikumid, antidepressandid;

teatavad antibiootikumid, sealhulgas mõningad järgmistesse ravimirühmadesse kuuluvad

ravimid: makroliidid, fluorokinoloonid, imidasooli ja triasooli tüüpi seenevastased ained;

teatavad mittesedatiivsed antihistamiinsed ained (terfenadiin, astemisool);

tsisapriid;

flekainiid;

teatavad malaariaravimid;

metadoon (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.1).

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Manustamine koos teiste ravimitega

Kuna Atripla on fikseeritud kombinatsioonpreparaat, ei tohi seda manustada samaaegselt kumbagi

teist sama toimeainet – emtritsitabiini või tenofoviirdisoproksiili – sisaldavate ravimpreparaatidega.

Atripla’t võib manustada samaaegselt efavirensi sisaldavate ravimitega ainult sel juhul, kui see on

vajalik annuse kohandamiseks, nt koos rifampitsiiniga (vt lõik 4.2). Sarnasuse tõttu emtritsitabiiniga ei

tohi Atripla’ga samaaegselt manustada teisi tsütidiini analooge, näiteks lamivudiini (vt lõik 4.5).

Atripla’d ei tohiks manustada samaaegselt koos adefoviirdipivoksiiliga või tenofoviiralafenamiidi

sisaldavate ravimitega.

Atripla ja didanosiini koosmanustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Atripla manustamine koos sofosbuviiri/velpatasviiri või sofosbuviiri/veltapasviiri/voksilapreviiriga ei

ole soovitatav, sest koos efavirensiga manustamisel võivad väheneda velpatasviiri ja voksilapreviiri

plasmakontsentratsioonid, mis omakorda viib sofosbuviiri/velpatasviiri või

sofosbuviiri/veltapasviiri/voksilapreviiri terapeutilise efekti vähenemiseni (vt lõik 4.5).

Puuduvad andmed Atripla ohutuse ja efektiivsuse kohta kombinatsioonis teiste retroviiruste vastaste

ravimitega.

Kasutamine koos hõlmikpuu ekstraktidega ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

PI-põhise retroviirusvastase raviskeemi asendamine

Praegu olemasolevad andmed osutavad trendile, et proteaasi inhibiitorit sisaldava (PI-põhise)

raviskeemi asendamisel Atripla’ga võib patsientidel nõrgeneda ravivastus (vt lõik 5.1). Selliseid

patsiente tuleb hoolikalt jälgida viiruskoopiate arvu suurenemise ning kuivõrd efavirensi ja proteaasi

inhibiitorite ohutusprofiilid erinevad, ka kõrvaltoimete suhtes.

Oportunistlikud infektsioonid

Atripla’t või ükskõik millist teist retroviirusvastast ravi saavatel patsientidel võivad jätkuvalt areneda

oportunistlikud infektsioonid ja teised HIV-infektsiooniga seotud tüsistused, mistõttu nad peavad

jääma HIV-ga seotud haigusi põdevate patsientide ravimise alal kogenud arstide kliinilise järelevalve

alla.

HIV ülekandumine

Kuigi on tõestatud, et efektiivne viiruse mahasurumine retroviirusvastase raviga vähendab oluliselt

viiruse seksuaalsel teel ülekandumise riski, ei saa seda riski siiski välistada. Tuleb rakendada

ettevaatusabinõusid viiruse ülekandumise vältimiseks vastavalt riiklikele juhistele.

Toidu mõju

Atripla manustamisel koos toiduga võib suureneda efavirensi ekspositsioon (vt lõik 5.2), mis võib

põhjustada kõrvaltoimete sagenemist (vt lõik 4.8). Atripla’t soovitatakse võtta tühja kõhuga,

eelistatavalt magamaminekuajal.

Maksahaigus

Atripla farmakokineetikat, ohutust ja efektiivsust olulise maksafunktsiooni häirega patsientidel ei ole

kindlaks tehtud (vt lõik 5.2). Raske maksakahjustusega patsientidel on Atripla vastunäidustatud (vt

lõik 4.3) ja seda ei soovitata kasutada mõõduka maksakahjustusega patsientidel ebapiisavate andmete

tõttu (vt lõik 5.2). Kuna efavirens metaboliseerub peamiselt CYP-süsteemi kaudu, peab olema

ettevaatlik Atripla manustamisel kerge maksakahjustusega patsientidele. Neid patsiente tuleb hoolikalt

jälgida efavirensi kõrvaltoimete, eriti närvisüsteemi sümptomite suhtes. Maksahaiguse hindamiseks

tuleb regulaarselt teostada laborianalüüse (vt lõik 4.2).

Olemasoleva maksakahjustusega, kaasa arvatud aktiivse kroonilise hepatiidiga patsientidel esineb

retroviirusvastase kombineeritud ravi (CART) ajal sagedamini maksafunktsiooni häireid ja neid tuleb

jälgida vastavalt tavapraktikale. Kui nendel patsientidel esineb maksahaiguse ägenemise nähte või

seerumi transaminaaside aktiivsusepüsiv suurenemine enam kui 5 korda üle normivahemiku ülempiiri,

peab kaaluma Atripla-ravi jätkamisest saadavat kasu ja võimalikke riske märkimisväärse

maksakahjustuse tekkeks. Nendel patsientidel tuleb kaaluda ravi katkestamist või lõpetamist (vt

lõik 4.8).

Patsientidel, kes saavad teisi hepatotoksilise toimega ravimeid, soovitatakse jälgida ka

maksaensüümide aktiivsust.

Maksanähud

Müügijärgsed teated maksapuudulikkuse kohta puudutavad patsiente, kellel ei olnud varasemat

maksahaigust või muid tuvastatavaid riskifaktoreid (vt lõik 4.8). Ka patsientidel, kellel puuduvad

eelnevad maksafunktsiooni häired ja teised riskifaktorid, tuleb maksaensüümide aktiivsust jälgida.

Kaasuva B- või C-hepatiidi viirusinfektsiooniga HIV patsiendid

CART-i saanud kroonilise B- või C-hepatiidiga patsientidel on suurenenud risk raskete ja

potentsiaalselt surmaga lõppevate maksakõrvaltoimete tekkeks.

Kaasuva B-hepatiidi viirusinfektsiooniga (HBV) patsientide puhul peavad arstid HIV-infektsiooni

optimaalseks kontrollimiseks järgima ajakohaseid HIV-ravi juhiseid.

Samaaegse B- või C-hepatiidi viiruse vastase ravi korral tutvuge palun ka nende preparaatide ravimi

omaduste kokkuvõttega.

Kroonilise HBV-infektsiooni ravis ei ole Atripla ohutust ja efektiivsust kindlaks tehtud.

Farmakodünaamilistes uuringutes on näidatud, et emtritsitabiin ja tenofoviir eraldi ning

kombinatsioonis omavad HBV vastast toimet (vt lõik 5.1). Piiratud kliiniline kogemus osutab, et

emtritsitabiinil ja tenofoviirdisoproksiilil on HBV vastane toime, kui seda kasutatakse

retroviirusvastases kombinatsioonravis HIV-infektsiooni kontrollimiseks. Atripla-ravi katkestamine

võib HIV-i ja HBV-ga koinfektsiooniga patsientidel olla seotud hepatiidi ägenemisega. Samaaegse

HIV- ja HBV-infektsiooniga patsientidel tuleb Atripla ravi katkestamisel hoolikalt jälgida nii kliinilisi

kui ka laboratoorseid näitajaid vähemalt neli kuud pärast Atripla ravi lõpetamist. Vajadusel võib

taasalustada hepatiit-B vastast ravi. Kaugelearenenud maksahaiguse või tsirroosiga patsientidel pole

ravi katkestamine soovitav, kuna ravijärgne hepatiidi ägenemine võib viia maksapuudulikkuseni.

QTc-intervalli pikenemine

Efavirensi kasutamisel on täheldatud QTc-intervalli pikenemist (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Suurenenud

torsade de pointes

’ riskiga või teadaolevalt

torsade de pointes

’ riski põhjustavaid ravimeid kasutavate

patsientide puhul tuleb kaaluda Atripla’le alternatiivsete ravimite kasutamist.

Psühhiaatrilised sümptomid

Efavirensiga ravitud patsientidel on esinenud psüühikahäireid. Eelneva psüühikahäirete anamneesiga

patsientidel on raskete psüühikahäirete esinemise tõenäosus suurem. Eeskätt rasket depressiooni esines

sagedamini depressiooni anamneesiga patsientidel. Ravimi müügiloa saamise järgselt on üksikutel

kordadel teatatud raskest depressioonist, surmast suitsiidi läbi, luulumõtete tekkest, psühhoositaolisest

käitumisest ja katatooniast. Patsientidele tuleb anda nõu, et nad võtaksid kohe ühendust arstiga, kui

neil tekivad raske depressiooni, psühhoosi või suitsidaalse käitumise sümptomid. Arst saab hinnata

sümptomite seost efavirensi kasutamisega ning otsustab, kas ravi jätkamisega seotud risk ületab ravist

saadava kasu (vt lõik 4.8).

Närvisüsteemi sümptomid

Patsientidel, kes said kliinilistes uuringutes efavirensi 600 mg ööpäevas, esines sageli järgnevaid

kõrvaltoimeid (kuid mitte ainult): pearinglus, unetus, unisus, keskendumishäired ning ebatavalised

unenäod. Pearinglust täheldati ka emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiili kliinilistes uuringutes.

Peavalu on kirjeldatud emtritsitabiini kliinilistes uuringutes (vt lõik 4.8). Efavirensiga seotud

närvisüsteemi sümptomid algavad tavaliselt esimesel või teisel ravipäeval ning mööduvad tavaliselt

2…4 nädala pärast. Patsiente tuleb informeerida, et need tavalised sümptomid mööduvad tõenäoliselt

ravi jätkudes ning nendele ei järgne harvem esinevaid psühhiaatrilisi sümptomeid.

Krambihood

Efavirensi saavatel patsientidel on täheldatud krampide teket, seda tavaliselt eelneva krampide

anamneesiga patsientidel. Patsientidel, kes saavad samaaegset krambivastast ravi peamiselt maksas

metaboliseeruvate preparaatidega, nagu fenütoiin, karbamasepiin ja fenobarbitaal, võib olla vaja

perioodiliselt jälgida ravimite plasmakontsentratsiooni. Ravimi koostoimete uuringus vähenes koos

efavirensiga manustatud karbamasepiini plasmakontsentratsioon (vt lõik 4.5). Krambianamneesiga

patsientide puhul peab olema ettevaatlik.

Neerukahjustus

Atripla’t ei soovitata kasutada mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens

<50 ml/min). Mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel peab korrigeerima emtritsitabiini ja

tenofoviirdisoproksiili annust, mida ei saa teha kombinatsioontableti kasutamisel (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Atripla kasutamisest tuleb hoiduda patsientidel, kes saavad või on hiljuti saanud nefrotoksilisi

ravimeid. Kui Atripla kasutamine koos nefrotoksiliste ravimitega (nt aminoglükosiidid,

amfoteritsiin B, foskarnet, gantsikloviir, pentamidiin, vankomütsiin, tsidofoviir, interleukiin-2) on

vältimatu, tuleb neerufunktsiooni kontrollida kord nädalas (vt lõik 4.5).

Tenofoviirdisoproksiiliravi saavatel neerufunktsiooni kahjustuse riskifaktoritega patsientidel on

suurtes annustes või mitmete mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVRid) kasutamise

alustamisel teatatud ägeda neerupuudulikkuse juhtudest. Kui Atripla’t manustatakse koos

MSPVRidega, tuleb neerufunktsiooni adekvaatselt jälgida.

Kliinilises praktikas on tenofoviirdisoproksiili kasutamisel täheldatud neerupuudulikkust,

neerufunktsiooni häireid, suurenenud kreatiniini kontsentratsiooni, hüpofosfateemiat ja proksimaalset

tubulopaatiat (sh Fanconi sündroomi) (vt lõik 4.8).

Enne ravi alustamist Atripla’ga on soovitatav kõikidel patsientidel arvutada kreatiniini kliirens ja

jälgida ka neerufunktsiooni (kreatiniini kliirensit ja seerumi fosfaadisisaldust) kahe kuni nelja

ravinädala järel, kolme ravikuu järel ning edaspidi iga kolme kuni kuue kuu järel neerufunktsiooniga

seotud riskifaktoriteta patsientidel. Neerufunktsiooni häire anamneesi või tekkeohuga patsientidel on

nõutav kontrollida neerufunktsiooni sagedamini.

Kui seerumi fosfaadikontsentratsioon on < 1,5 mg/dl (0,48 mmol/l) või kreatiniini kliirens langeb

< 50 ml/min ükskõik millisel Atripla’t saaval patsiendil, tuleb neerufunktsiooni uuesti kontrollida ühe

nädala jooksul, sealhulgas määrata veresuhkur, vere kaaliumisisaldus ja glükoosi kontsentratsioon

uriinis (vt lõik 4.8, proksimaalne tubulopaatia). Kuna Atripla on kombinatsioonpreparaat ning selle

üksikkomponentide manustamisintervalli ei ole võimalik muuta, tuleb Atripla-ravi katkestada

patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on < 50 ml/min või seerumi fosfaadisisaldus < 1,0 mg/dl

(0,32 mmol/l). Atripla-ravi katkestamise vajadust tuleb kaaluda ka neerufunktsiooni progresseeruval

vähenemisel, kui ühtegi teist põhjust ei tuvastata. Kui näidustatud on ravi lõpetamine ühe Atripla

toimeainega või ühe komponendi annuse muutmine, saab kasutada efavirensi, emtritsitabiini ja

tenofoviirdisoproksiilii eraldi preparaate.

Mõju luustikule

144 nädalat kestnud kontrollrühmaga kliinilises uuringus, mis võrdles tenofoviirdisoproksiilii

stavudiiniga kombinatsioonis lamivudiini ja efavirensiga retroviirusvastast ravi varem mitte saanud

patsientidel, täheldati mõlemas ravigrupis puusa ja lülisamba luu mineraalse tiheduse vähest langust.

Lülisamba luu mineraalse tiheduse langus ja luu biomarkerite muutused olid võrreldes algväärtusega

oluliselt suuremad tenofoviirdisoproksiili ravigrupis 144. nädalal. Puusa luu mineraalse tiheduse

langus oli kuni 96 nädalani selles grupis oluliselt suurem. Siiski ei täheldatud 144 nädala jooksul

luumurdude suurenenud riski või tõendeid kliiniliselt oluliste luukahjustuste kohta.

Muudes uuringutes (prospektiivsed ja läbilõikeuuringud) täheldati kõige märkimisväärsemat LMT

vähenemist patsientidel, keda raviti tenofoviirdisoproksiiliga osana raviskeemist, mis sisaldas

võimendatud proteaasi inhibiitorit. Suure luumurruriskiga, osteoporoosiga patsientidel tuleb kaaluda

alternatiivseid raviskeeme.

Luude väärareng (põhjustab harva luumurde) võib olla seotud neeru proksimaalse tubulopaatiaga (vt

lõik 4.8). Luukahjustuse kahtluse korral on vajalik vastava erialaspetsialisti konsultatsioon.

Nahareaktsioonid

Atripla üksikkomponentide kasutamisel on kirjeldatud kerget kuni mõõdukat nahalöövet. Efavirensiga

seotud lööve taandub tavaliselt ravi ajal. Sobivad antihistamiinikumid ja/või glükokortikosteroidid

võivad parandada ravimi talutavust ja kiirendada lööbe kadumist. Vähem kui 1%-l efavirensiga

ravitud haigetest on kirjeldatud raskekujulise lööbe teket (villide, mädase ketenduse ja haavanditega)

(vt lõik 4.8). Multiformse erüteemi ja Stevens-Johnsoni sündroomi esinemissagedus oli 0,1%. Atripla

manustamine tuleb lõpetada raskekujulise lööbe tekkimisel, millega kaasneb villide teke, ketendus,

limaskesta haaratus või palavik. Andmeid efavirensiga ravitud patsientide kohta, kes katkestasid

muude NNRTI klassi kuuluvate retroviirusvastaste ravimite kasutamise, on piiratult. Atriplat ei

soovitata patsientidele, kellel on tekkinud NNRTI võtmise ajal eluohtlik nahareaktsioon (nt Stevensi-

Johnsoni sündroom).

Kehakaal ja metaboolsed näitajad

Retroviirusvastase ravi ajal võib tekkida kehakaalu ning vere lipiidide- ja glükoosisisalduse

suurenemine. Sellised muutused võivad olla osaliselt seotud haiguskontrolli ja eluviisiga. Lipiidide

puhul on mõningatel juhtudel saadud tõendeid ravi mõju kohta, samal ajal kui kehakaalu puhul

puuduvad kindlad tõendid, mis seostaksid seda vastava raviga. Vere lipiidide- ja glükoosisisalduse

jälgimisel tuleb lähtuda kehtivatest HIV ravijuhistest. Lipiidide häireid tuleb ravida vastavalt

kliinilisele vajadusele.

Mitokondriaalne düsfunktsioon pärast

in utero

kokkupuudet

Nukleosiidi ja nukleotiidi analoogide toime mitokondriaalsele funktsioonile võib olla erineva

ulatusega, kõige märkimisväärsem on see stavudiini, didanosiini ja zidovudiini korral.

Mitokondriaalset düsfunktsiooni on kirjeldatud HIV-negatiivsetel imikutel, kes puutusid nukleosiidi

analoogidega kokku

in utero

ja/või postnataalselt, valdavalt zidovudiini sisaldavate raviskeemide

kasutamise korral. Põhilised kirjeldatud kõrvaltoimed on muutused verepildis (aneemia, neutropeenia)

ja metaboolsed häired (hüperlaktateemia, hüperlipaseemia). Need toimed olid sageli mööduvad. Harva

on teatatud hilise tekkega närvisüsteemi häiretest (hüpertoonia, krambihood, käitumishäired). Ei ole

teada, kas need närvisüsteemi häired on mööduvad või püsivad. Neid leide tuleb hinnata kõigil lastel,

kes puutuvad kokku nukleosiidi ja nukleotiidi analoogidega

in utero

ja kellel esinevad tundmatu

etioloogiaga rasked kliinilised leiud, eriti neuroloogilised leiud. Need leiud ei mõjuta

retroviirusvastase ravi kasutamise riiklikke soovitusi rasedatel naistel, et vältida HIV-i vertikaalset

ülekannet.

Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom

Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib CART-i alustamise ajal

tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele patogeenidele

ja põhjustada tõsist kliinilise seisundi või sümptomite halvenemist. Tüüpiliselt on selliseid reaktsioone

täheldatud paaril esimesel nädalal või kuul pärast kombineeritud retroviirusvastase ravi alustamist.

Vastavad näited on tsütomegaloviiruse poolt põhjustatud retiniit, generaliseerunud ja/või fokaalsed

mükobakteriaalsed infektsioonid ja

Pneumocystis jirovecii

pneumoonia. Hinnang tuleb anda mistahes

põletikunähtudele ja vajadusel alustada ravi.

Immuunsüsteemi reaktivatsiooni foonil on täheldatud ka autoimmuunhäireid (nt Gravesi tõbe ja

autoimmuunhepatiit); kuid kirjeldatud aeg nende häirete avaldumiseni on varieeruv ning need juhud

võivad ilmneda mitmeid kuid hiljem pärast ravi alustamist.

Osteonekroos

Kuigi osteonekroosi etioloogiat peetakse multifaktoriaalseks (hõlmates kortikosteroidide kasutamise,

alkoholi tarvitamise, raske immunosupressiooni ja kõrge kehamassi indeksi), on teatatud haiguse

esinemisest eriti kaugelearenenud HIV-haigusega ja/või pikaajalist CART-i saanud patsientidel.

Patsientidele tuleb soovitada arsti poole pöördumist, kui esineb liigesvalu, -jäikus või

liikumisraskused.

Mutatsioonidega HIV-1 infektsiooniga patsiendid

Atripla kasutamisest tuleb hoiduda patsientidel, kelle HIV-1 viirusel esineb K65R, M184V/I või

K103N mutatsioon (vt lõigud 4.1 ja 5.1).

Eakad

Atripla kasutamist üle 65-aastastel patsientidel ei ole uuritud. Eakatel patsientidel on suurem maksa-

või neerufunktsiooni nõrgenemise tõenäosus ja seepärast peab eakate patsientide ravimisel Atripla’ga

olema ettevaatlik (vt lõik 4.2).

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuna Atripla sisaldab efavirensi, emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiili, võivad selle kasutamisel

ilmneda koostoimed, mida on täheldatud nimetatud toimeainete eraldi manustamisel. Koostoimete

uuringud nende toimeainetega on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Kuna Atripla on fikseeritud kombinatsioonpreparaat, ei tohi seda manustada samaaegselt kumbagi

teist sama toimeainet – emtritsitabiini või tenofoviirdisoproksiili – sisaldavate ravimpreparaatidega.

Atripla’t võib manustada samaaegselt efavirensi sisaldavate ravimitega ainult sel juhul, kui see on

vajalik annuse kohandamiseks, nt koos rifampitsiiniga (vt lõik 4.2). Sarnasuse tõttu emtritsitabiiniga ei

tohi Atripla’ga samaaegselt manustada teisi tsütidiini analooge, näiteks lamivudiini. Atripla’d ei tohiks

manustada samaaegselt koos adefoviirdipivoksiiliga või tenofoviiralafenamiidi sisaldavate ravimitega.

Efavirens on

in vivo

CYP3A4, CYP2B6 ja UGT1A1 indutseerija. Nende ensüümide substraatideks

olevate ühendite plasmakontsentratsioonid võivad efavirensiga koosmanustamisel väheneda. Efavirens

võib olla CYP2C19 ja CYP2C9 indutseerija; kuid

in vitro

on täheldatud ka inhibeerimist ja nende

ensüümide substraatidega koosmanustamise summaarne toime ei ole teada (vt lõik 5.2).

Efavirensi ekspositsioon võib suureneda selle koosmanustamisel CYP3A4 või CYP2B6 aktiivsust

inhibeerivate ravimitega (nt ritonaviir) või toiduga (nt greibimahlaga). Neid ensüüme indutseerivad

ühendid või taimsed preparaadid (näiteks hõlmikpuu ekstraktid ja liht-naistepuna) võivad vähendada

efavirensi plasmakontsentratsioone. Kasutamine koos liht-naistepunaga on vastunäidustatud (vt

lõik 4.3).

Kasutamine koos hõlmikpuu ekstraktidega ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Farmakokineetiliste koostoimete uuringutes

in vitro

ja kliinilistes katsetes on näidatud, et võimalus

CYP poolt vahendatud koostoimeteks emtritsitabiini ja tenofoviirdisoproksiili ning teiste ravimite

vahel on väike.

Koostoime kannabinoidide testiga

Efavirens ei seondu kannabinoidide retseptoritega. Mõnede skriinimistestide puhul on esinenud teateid

väärpositiivsetest uriinipõhise kannabinoidide testi tulemustest nii nakatumata kui HIV-nakkusega

osalenutel, kes said efavirensi. Sellistel juhtudel on soovitatav teha kinnitavad testid spetsiifilisema

meetodiga, näiteks gaaskromatograafia/mass-spektromeetriaga.

Samaaegne kasutamine vastunäidustatud

Atripla’t ei tohi manustada samaaegselt terfenadiini, astemisooli, tsisapriidi, midasolaami, triasolaami,

pimosiidi, bepridiili või tungaltera alkaloididega (nt ergotamiin, dihüdroergotamiin, ergonoviin ja

metüülergonoviin), kuna nende ravimite metabolismi inhibeerimine võib esile kutsuda raskeid,

eluohtlikke kõrvaltoimeid (vt lõik 4.3).

Elbasviir/grasopreviir

. Atripla ja elbasviiri/grasopreviiri koosmanustamine on vastunäidustatud, kuna

see võib esile kutsuda viroloogilise ravivastuse kadumist elbasviirile/grasopreviirile (vt lõik 4.3 ja

tabel 1).

Vorikonasool.

Efavirensi ja vorikonasooli tavaliste annuste koosmanustamine on vastunäidustatud.

Kuna Atripla on toimeaineid fikseeritud annustes sisaldav kombinatsioonpreparaat, ei saa efavirensi

annust muuta, mistõttu ei tohi vorikonasooli ja Atripla’t samaaegselt manustada (vt lõik 4.3 ja tabel 1).

Naistepuna ürt

Hypericum perforatum

.

Atripla ja naistepuna ürdi või naistepuna ürti sisaldavate

taimsete preparaatide samaaegne manustamine on vastunäidustatud. Naistepuna ürdi samaaegsel

kasutamisel võib efavirensi plasma kontsentratsioon väheneda. See on tingitud ravimeid

metaboliseerivate ensüümide ja/või transportvalkude induktsioonist naistepuna toimel. Efavirensi tase

või suureneda naistepuna ürdi kasutamise lõpetamisel. Naistepuna ürdi indutseeriv toime võib püsida

vähemalt 2 nädalat pärast ravi lõpetamist (vt lõik 4.3).

QT-intervalli pikendavad ravimid.

Atripla kasutamine on vastunäidustatud samaaegselt ravimitega,

mis teadaolevalt pikendavad QTc-intervalli ja võivad põhjustada torsade de pointes’ tekkimist, nt IA ja

III rühma antiarütmikumid, neuroleptikumid ja antidepressandid, teatavad antibiootikumid, k.a mõned

ravimid, mis kuuluvad makroliidide, fluorokinoloonide, imidasooli ja triasooli tüüpi seenevastaste

ainete ravimrühmadesse, teatavad mittesedatiivsed antihistamiinsed ained (terfenadiin, astemisool),

tsisapriid, flekainiid, teatavad malaariaravimid ja metadoon (vt lõik 4.3).

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Atazanaviir/ritonaviir.

Puuduvad piisavad andmed, et anda annustamissoovitust atazanaviiri/ritonaviiri

kasutamisel kombinatsioonis Atripla’ga. Seetõttu ei ole atazanaviiri/ritonaviiri ja Atripla samaaegne

manustamine soovitatav (vt tabel 1).

Didanosiin.

Atripla ja didanosiini koosmanustamine ei ole soovitatav (vt tabel 1).

Sofosbuviir/velpatasviir ja sofosbuviir/veltapasviir/voksilapreviir

. Atripla manustamine koos

sofosbuviiri/velpatasviiri või sofosbuviiri/veltapasviiri/voksilapreviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.4

ja tabel 1).

Neerude kaudu erituvad ravimid.

Kuna emtritsitabiin ja tenofoviir erituvad neerude kaudu, võib

Atripla manustamisel koos neerufunktsiooni vähendavate või aktiivse tubulaarsekretsiooni pärast

konkureerivate ravimitega (nt tsidofoviir) suureneda emtritsitabiini, tenofoviiri ja/või samaaegselt

manustatud ravimite kontsentratsioon seerumis.

Atripla kasutamisest tuleb hoiduda nefrotoksiliste ravimite samaaegse või hiljutise kasutamise korral.

Mõned näited (kuid mitte ainult) on aminoglükosiidid, amfoteritsiin B, foskarnet, gantsikloviir,

pentamidiin, vankomütsiin, tsidofoviir või interleukiin-2 (vt lõik 4.4).

Muud koostoimed

Alljärgnevas tabelis 1 on toodud Atripla või selle toimeaine(te) koostoimed teiste ravimitega (tõus on

näidatud kui “↑”, langus kui “↓”, muutusteta kui “↔”, kaks korda ööpäevas kui “b.i.d.”, üks kord

ööpäevas kui “q.d.” ja iga 8 tunni järel kui “q8h”). Võimalusel on sulgudes toodud 90%

usaldusvahemikud.

Lugege kogu dokumenti

30 Churchill Place

Canary Wharf

London E14 5EU

United Kingdom

An agency of the European Union

Telephone

+44 (0)20 3660 6000

Facsimile

+44 (0)20 3660 5555

Send a question via our websitewww.ema.europa.eu/contact

© European Medicines Agency,

esmaspäev, 26. november 2018 17:18:17 Reproduction is authorised provided the source

is acknowledged.

EMA/177233/2018

EMEA/H/C/000797

Atripla (efavirens/emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil)

Ülevaade ravimist Atripla ja ELis müügiloa väljastamise põhjendus

Mis on Atripla ja milleks seda kasutatakse?

Atripla on viirusravim, mida kasutatakse omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS)

põhjustava inimese immuunpuudulikkuse 1. tüüpi viirusega (HIV-1) nakatunud patsientide raviks.

Ravimit kasutatakse ainult patsientidel, kellel on olemasoleva HIV-raviskeemi kasutamisel püsinud

HIV-sisaldus veres (viiruskoormus) rohkem kui kolm kuud alla 50 koopia/ml. Ravimit ei tohi kasutada

patsiendid, kellele varasemad HIV-ravimite kombinatsioonid ei ole mõjunud või on lakanud mõjumast.

Ravi Atriplaga ei tohi alustada patsientidel, kelle HIV on resistentne Atripla kolmest toimeainest mõne

vastu.

Atripla kolm toimeainet on efavirens (600 mg), emtritsitabiin (200 mg) ja tenofoviirdisproksiil

(245 mg).

Kuidas Atriplat kasutatakse?

Atripla on retseptiravim ja ravi peab alustama HIV-infektsiooni ravis kogenud arst.

Atripla soovitatav annus on üks tablett üks kord ööpäevas. Atriplat on soovitatav võtta tühja kõhuga,

eelistatavalt enne magamaminekut. Patsient peab kasutama ravimit regulaarselt ja vältima annuste

vahelejätmist.

Lisateavet Atripla kasutamise kohta vt pakendi infolehest või konsulteeri oma arsti või apteekriga.

Kuidas Atripla toimib?

Ravim sisaldab kolme toimeainet: efavirensit, mis on mittenukleosiidne pöördtranskriptaasi inhibiitor

(NNRTI), emtritsitabiini, mis on nukleosiidne pöördtranskriptaasi inhibiitor, ja tenofoviirdisoproksiili,

mis on tenofoviiri eelravim, mis muundub organismis toimeaineks tenofoviiriks. Tenofoviir on

nukleotiidne pöördtranskriptaasi inhibiitor. Nukleosiidsete ja nukleotiidsete pöördtranskriptaasi

inhibiitorite ühine lühend on NRTI.

Kõik kolm toimeainet blokeerivad ensüümi pöördtranskriptaasi toime. See HIVi toodetav ensüüm

võimaldab viirusel rakke nakatada ja paljuneda. Atripla hoiab HIV-sisalduse veres väikese. See ei ravi

Atripla (efavirens/emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil)

EMA/685208/2018

Lk 2/3

HIV-nakkust ega AIDS-i välja, kuid võib immuunsüsteemi kahjustumist ning AIDS-iga seotud nakkuste

ja haiguste tekkimist edasi lükata.

Euroopa Liidus on efavirens olnud heaks kiidetud alates 1999. aastast, emtritsitabiin alates

2003. aastast ja tenofoviirdisoproksiil alates 2002. aastast.

Milles seisneb uuringute põhjal Atripla kasulikkus?

Atripla põhiuuringus osales 300 patsienti, kelle HIV-infektsiooni raviti juba edukalt viirusravimite

kombinatsioonidega. Uuringus võrreldi Atripla tablettidele ülemineku efektiivsust olemasoleva

efektiivse HIV-vastase ravimikombinatsiooniga jätkamisega. Efektiivsuse põhinäitaja oli nende

patsientide arv, kelle viiruskoormus oli pärast 48-nädalast ravi alla 200 koopia/ml. Uuringus tõendati,

et üleminek Atripla kasutamisele oli sama efektiivne kui varasema ravimikombinatsiooniga jätkamine.

48 nädala pärast oli patsiente, kelle viiruskoormus oli alla 200 koopia/ml, Atriplat võtnute seas 89%

(181 patsienti 203st) ja varasema raviga jätkanud patsientide seas 88% (85 patsienti 97st).

Teises uuringus, milles uuriti kombineeritud ravimi imendumist organismis, tõendati, et kombineeritud

ravimi tablett imendus samamoodi kui kolme toimeaine eraldi tabletid, kui neid võeti tühja kõhuga.

Mis riskid Atriplaga kaasnevad?

Atripla kõige sagedamad kõrvalnähud (võivad esineda enam kui 1 patsiendil 10st) on peapööritus,

peavalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, lööve, asteenia (nõrkus), hüpofosfateemia (vere väike

fosfaadisisaldus) ja kreatiinkinaasi (teatud lihaseensüüm) suurenenud sisaldus veres. Atripla kohta

teatatud kõrvalnähtude täielik loetelu on pakendi infolehel.

Atriplat ei tohi kasutada patsiendid, kellel on raske maksahaigus, ega patsiendid, kelle lähisugulastel

on esinenud QT-intervalli pikenemine (südame elektrilise talitluse teatud muutus) või kelle

lähisugulased on ootamatult surnud. Seda ei tohi kasutada ka patsiendid, kellel on esinenud arütmia

(südame rütmihäired), ega patsiendid, kellel on esinenud vere elektrolüüdisisalduse (nt kaaliumi- või

magneesiumisisalduse) häireid.

Atriplat ei tohi kasutada ka patsiendid, kes võtavad mis tahes järgmist ravimit:

QT-intervalli pikenemist põhjustavad ravimid;

teatud ravimid, mille lagundamist Atripla blokeerib või kiirendab;

naistepuna (taimne depressiooniravim);

vorikonasool (seennakkuste ravim).

Üksikasjalik teave ja piirangute täielik loetelu on pakendi infolehel.

ELis Atriplale väljastatud müügiloa põhjendus

Euroopa Ravimiamet märkis, et Atriplat tuleb võtta tühja kõhuga, et ennetada selle komponendi

efavirensiga kaasnevaid teatud kõrvalnähte. Kuna ravimi võtmisel tühja kõhuga võib selle komponent

tenofoviir olla vähem efektiivne, ei saanud amet Atriplat üldiselt soovitada suure viiruskoormusega

HIV-iga patsientidele. Kättesaadavate andmete põhjal võib amet soovitada Atriplat viiruskoormuse

säilitamiseks üks kord ööpäevas võetava tabletina üksnes patsientidele, kelle viiruskoormus on muu

HIV-raviga juba vähenenud.

Amet otsustas, et Atripla kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ja soovitas ravimi

kasutamise Euroopa Liidus heaks kiita.

Atripla (efavirens/emtritsitabiin/tenofoviirdisoproksiil)

EMA/685208/2018

Lk 3/3

Mis meetmed võetakse, et tagada Atripla ohutu ja efektiivne kasutamine?

Artipla turustaja edastab kõikidele eeldatavalt ravimit määravatele arstidele teabematerjalid, mis

sisaldavad teavet tenofoviirdisoproksiili sisaldavate ravimitega (nt Atripla) kaasneva neeruhaiguse

suurenenud riski kohta. Seal on ka soovitused, kuidas jälgida ravimit võtvate patsientide neerutalitlust.

Atripla ohutu ja efektiivse kasutamise soovitused ja ettevaatusmeetmed tervishoiutöötajatele ja

patsientidele on samuti lisatud ravimi omaduste kokkuvõttesse ja pakendi infolehele.

Nagu kõigi ravimite puhul, teostatakse Atripla kasutamise kohta pidevat järelevalvet. Atripla

kõrvaltoimeid hinnatakse hoolikalt ja patsientide kaitseks rakendatakse vajalikke meetmeid.

Muu teave Atripla kohta

Atripla on saanud müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidus, 13. detsembril 2007.

Lisateave Atripla kohta on ameti veebilehel: ema.europa.eu/en/medicines/human/EPAR/Atripla

Kokkuvõtte viimane uuendus: 11.2018.

Sarnased tooted

Otsige selle tootega seotud teateid

Vaadake dokumentide ajalugu

Jagage seda teavet