Advagraf

Euroopa Liit - eesti - EMA (European Medicines Agency)

Infovoldik Infovoldik (PIL)

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused (SPC)

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande (PAR)

31-03-2008

Toimeaine:
takroliimus
Saadav alates:
Astellas Pharma Europe B.V.
ATC kood:
L04AD02
INN (Rahvusvaheline Nimetus):
tacrolimus
Terapeutiline rühm:
Immunosupressandid
Terapeutiline ala:
Transplantaadi tagasilükkamine
Näidustused:
Transplantaadi äratõukereaktsiooni profülaktika täiskasvanu neeru- või maksa allografti retsipientidel. Allografti äratõukereaktsioon, mis on resistentne teiste immuunsupressiivsete ravimite raviga täiskasvanud patsientidel.
Toote kokkuvõte:
Revision: 21
Volitamisolek:
Volitatud
Müügiloa number:
EMEA/H/C/000712
Loa andmise kuupäev:
2007-04-23
EMEA kood:
EMEA/H/C/000712

Dokumendid teistes keeltes

Infovoldik Infovoldik - bulgaaria

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - bulgaaria

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - bulgaaria

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - hispaania

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - hispaania

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hispaania

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - tšehhi

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - tšehhi

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - tšehhi

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - taani

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - taani

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - taani

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - saksa

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - saksa

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - saksa

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - kreeka

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - kreeka

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - kreeka

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - inglise

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - inglise

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - inglise

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - prantsuse

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - prantsuse

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - prantsuse

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - itaalia

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - itaalia

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - itaalia

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - läti

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - läti

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - läti

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - leedu

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - leedu

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - leedu

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - ungari

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - ungari

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - ungari

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - malta

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - malta

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - malta

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - hollandi

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - hollandi

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - hollandi

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - poola

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - poola

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - poola

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - portugali

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - portugali

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - portugali

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - rumeenia

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - rumeenia

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rumeenia

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - slovaki

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - slovaki

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - slovaki

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - sloveeni

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - sloveeni

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - sloveeni

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - soome

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - soome

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - soome

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - rootsi

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - rootsi

06-05-2020

Avaliku hindamisaruande Avaliku hindamisaruande - rootsi

31-03-2008

Infovoldik Infovoldik - norra

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - norra

06-05-2020

Infovoldik Infovoldik - islandi

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - islandi

06-05-2020

Infovoldik Infovoldik - horvaadi

06-05-2020

Toote omadused Toote omadused - horvaadi

06-05-2020

Lugege kogu dokumenti

B. PAKENDI INFOLEHT

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Advagraf 0,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Advagraf 1 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Advagraf 3 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Advagraf 5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Takroliimus

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime

võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Advagraf ja milleks seda kasutatakse

Mida on vaja teada enne Advagraf’i võtmist

Kuidas Advagraf’i võtta

Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Advagraf’i säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

1.

Mis ravim on Advagraf ja milleks seda kasutatakse

Advagraf sisaldab toimeainet takroliimust. See on immunosupressant. Pärast elundi (maksa, neeru)

siirdamist püüab organismi immuunsüsteem uut organit ära tõugata. Advagraf’i kasutatakse organismi

immuunreaktsiooni pärssimiseks, et organism saaks siirdatud elundi vastu võtta.

Teile võidakse Advagraf’i määrata ka siirdatud maksa, neeru, südame või muu organi käimasoleva

äratõuke pärssimiseks, kui eelnevalt kasutatud ravi ei suutnud pärssida siirdamisele järgnenud

immuunreaktsiooni.

Advagraf’i kasutatakse täiskasvanute ravimiseks.

2.

Mida on vaja teada enne Advagraf’i võtmist

Ärge võtke Advagraf’i

kui te olete allergiline (ülitundlik) takroliimuse või Advagraf’i mõne koostisosa suhtes (vt lõik

kui te olete allergiline siroliimuse või mõne makroliidantibiootikumi (nt erütromütsiin,

klaritromütsiin, josamütsiin) suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Prograf ja Advagraf sisaldavad mõlemad ühte toimeainet, milleks on takroliimus. Prograf’i võetakse

kaks korda päevas, Advagraf’i aga üks kord päevas, sest Advagraf’i kapslid võimaldavad takroliimuse

prolongeeritud (pikaajalist) vabanemist. Prograf ja Advagraf ei ole omavahel vahetatavad.

Öelge oma arstile, kui midagi järgnevast kehtib teie kohta:

kui te võtate mõnda ravimit, mis on mainitud lõigus „Muud ravimid ja Advagraf“;

kui teil on või on kunagi olnud probleeme maksaga;

kui teil on üle ühe päeva kestnud kõhulahtisus;

kui teil on tugev kõhuvalu, millega kaasnevad või ei kaasne muud sümptomid nagu

külmavärinad, palavik, iiveldus või oksendamine;

kui teil esinevad muutused südame elektrilises aktiivsuses, mida nimetatakse „QT-

intervalli pikenemiseks“.

Teatage kohe oma arstile, kui Teil on ravi ajal:

probleeme nägemisega nagu nägemise ähmastumine, värvide nägemise muutus, nägemisteravuse

muutus või piiratud nägemisväli.

Teie arst peab võib-olla Advagraf’i annust kohandama.

Te peate oma arstiga regulaarselt ühenduses olema. Teie arst peab võib-olla tegema aeg-ajalt vere-,

uriini-, südame- ja silmauuringuid, et määrata Advagraf’i sobivat annust.

Te peate Advagraf'i võtmise ajal piirama päikese ja UV- (ultraviolett-) kiirguse käes viibimist, sest

immunosupressandid võivad suurendada nahavähi riski. Kandke sobivat kaitseriietust ja kasutage

tugeva kaitsefaktoriga päikesekaitsevahendeid.

Lapsed ja noorukid

Advagraf’i ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Muud ravimid ja Advagraf

Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid

ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid ja ravimtaimepreparaate.

Advagraf’i ei soovitata võtta koos tsüklosporiiniga (teine ravim, mida kasutatakse siirdatud organi

äratõuke ennetamiseks).

Advagraf’i sisaldust veres võivad mõjutada teised ravimid, mida te võtate ning samuti võib Advagraf’i

võtmine mõjutada teiste ravimite sisaldust veres. Seetõttu võib Advagraf’i annus vajada manustamise

katkestamist, suurendamist või vähendamist. Eeskätt peate oma arsti teavitama sellest, kui te kasutate

või olete hiljuti võtnud järgmisi ravimeid:

seenevastased ravimid ja antibiootikumid, eriti niinimetatud makroliidantibiootikumid, mida

kasutatakse infektsioonide raviks, nt ketokonasool, flukonasool, itrakonasool, vorikonasool,

klotrimasool ja isavukonasool, erütromütsiin, klaritromütsiin, josamütsiin ja rifampitsiin

letermoviir, mida kasutatakse CMV (inimese tsütomegaloviirus) poolt põhjustatud haiguse

ennetamiseks

HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir, nelfinaviir, sakvinaviir), võimendav ravim kobistsitaat

ja kombinatsioontabletid, mida kasutatakse HIV-infektsiooni puhul

- HCV proteaasi inhibiitorid (nt telapreviir, botsepreviir ja kombinatsioon

ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir koos dasabuviiriga või ilma), mida kasutatakse hepatiit C

infektsiooni ravimisel

nilotiniib ja imatiniib (kasutatakse teatud kasvajate raviks)

mükofenoolhape, mida kasutatakse immuunsüsteemi pärssimiseks, et ära hoida transplantaadi

äratõuget

maohaavandite ja maohappe tagasivoolu ravimid (nt omeprasool, lansoprasool või tsimetidiin)

antiemeetikumid, mida kasutatakse iivelduse ja oksendamise raviks (nt metoklopramiid)

tsisapriid või antatsiid magneesium-alumiinium-hüdroksiid, mida kasutatakse kõrvetiste raviks

etinüülöstradiooli sisaldavad rasestumisvastased tabletid või muud hormoonravimid, danasooli

sisaldavad hormoonravimid

ravimid, mida kasutatakse kõrgvererõhu või südamehaiguste ravimiseks (nt nifedipiin,

nikardipiin, diltiaseem ja verapamiil)

- rütmihäirete vastased ravimid (amiodaroon), mida kasutatakse arütmia (ebaregulaarsed

südamelöögid) raviks

ravimid, mis on tuntud statiinide nime all ning mida kasutatakse kõrgenenud kolesterooli ja

triglütseriidide sisalduse langetamiseks

fenütoiin või fenobarbitaal, mida kasutatakse epilepsia raviks

kortikosteroidid prednisoloon ja metüülprednisoloon, mis kuuluvad põletike raviks ja

immuunsüsteemi pärssimiseks (nt siiriku äratõukereaktsiooni puhul) kasutatavate

kortikosteroidide rühma

nefasodoon, mida kasutatakse depressiooni raviks

naistepunaürti (

Hypericum perforatum

) või

Schisandra sphenanthera

ekstrakte sisaldavad

taimsed preparaadid

Informeerige oma arsti sellest, kui te võtate või peate võtma ibuprofeeni (kasutatakse palaviku,

põletiku ja valu korral), amfoteritsiin B-d (kasutatakse bakteriaalse nakkuse ravimiseks) või

viirusevastaseid ravimeid (nt atsükloviiri). Nende ravimite võtmisel koos Advagraf’iga võivad

süveneda neeru- või närvisüsteemi probleemid.

Arst peab teadma ka seda, kui te võtate Advagraf’iga samaaegselt kaaliumipreparaate või teatud

diureetikume, mida kasutatakse südamepuudulikkuse, kõrgvererõhu ja neeruhaiguste raviks (nt

amiloriid, triamtereen või spironolaktoon); mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVAd, nt

ibuprofeen), mida kasutatakse palaviku, põletiku ja valu puhul; antikoagulante (vere vedeldajaid) või

suukaudseid diabeediravimeid.

Kui te vajate mõnda vaktsineerimist, palun öelge seda eelnevalt oma arstile.

Advagraf’ koos toidu ja joogiga

Vältige Advagraf’i kasutamise ajal greipi (ka greibimahla), sest see võib muuta ravimisisaldust veres.

Rasedus ja imetamine

Kui te arvate, et võite rase olla, või planeerite rasedust, pidage enne Advagraf’i kasutamist nõu oma

arstiga.

Advagraf eritub rinnapiima. Seetõttu ei tohi Advagraf’i kasutamise ajal last rinnaga toita.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid või mehhanisme, kui teil esineb pärast Advagraf’i võtmist

pearinglust või unisust või probleeme nägemisega. Neid toimeid esineb sagedamini, kui te tarvitate ka

alkoholi.

Advagraf sisaldab laktoosi, naatriumi ja letsitiini (soja)

Advagraf sisaldab laktoosi (piimasuhkrut). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate

te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt

„naatriumivaba“.

Advagraf’i kapslite märgistamiseks kasutatud trükivärv sisaldab sojaletsitiini. Kui te olete

maapähklitele või sojale allergiline, arutage oma arstiga, kas see ravim sobib teile.

3.

Kuidas Advagraf’i võtta

Võtke Advagraf’i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu

oma arsti või apteekriga. Ravimit tohib välja kirjutada arst, kel on kogemusi

transplantatsioonipatsientide raviga.

Veenduge iga kord retsepti saades, et te saate takroliimust sisaldava sama ravimi, välja arvatud juhul,

kui teie siirdamisspetsialist on nõustunud sellega, et te saate takroliimust sisaldavat teist ravimit. Seda

ravimit tuleb võtta üks kord päevas. Kui ravimi välimus erineb tavapärasest või kui annustamise

juhised on muutunud, rääkige esimesel võimalusel sellest oma arstile või apteekrile, et olla kindel

ravimi õigsuses.

Algannuse siirdatud organi äratõuke vältimiseks määrab arst, arvutades selle teie kehakaalu põhjal.

Vahetult pärast siirdamist manustatavad ööpäevased algannused jäävad üldjuhul vahemikku

0,10...0,30 mg kehakaalu kg kohta päevas,

sõltuvalt siirdatud elundist. Äratõuke ravimiseks võib kasutada samu annuseid.

Annus sõltub teie üldseisundist ja sellest, milliseid teisi immunosupressiivseid ravimeid te võtate.

Pärast Advagraf-ravi alustamist teeb arst teile sageli vereanalüüse, et leida õige annus. Edasised

regulaarsed vereanalüüsid on vajalikud õige annuse määramiseks ja annuse korrigeerimiseks teatud aja

tagant. Arst vähendab tavaliselt Advagraf’i annust siis, kui teie seisund on stabiliseerunud. Arst ütleb

teile täpselt, kui palju kapsleid te peate võtma.

Te peate võtma Advagraf’i iga päev nii kaua, kuni te vajate siiratud organi äratõuke ennetamiseks

immunosupressiooni. Hoidke oma arstiga regulaarselt ühendust.

Advagraf’i võetakse suu kaudu üks kord päevas hommikul. Võtke Advagraf’i tühja kõhuga või 2...3

tundi pärast sööki. Oodake vähemalt tund aega enne järgmist toidukorda. Võtke kapslid sisse kohe

pärast blisterpakendist eemaldamist. Kapslid tuleb neelata

tervelt

koos klaasi veega. Fooliumpakendis

olevat kuivatusainet ei tohi alla neelata.

Kui te võtate Advagraf’i rohkem kui ette nähtud

Kui te olete kogemata võtnud liiga palju Advagraf’i, pöörduge otsekohe oma arsti poole või lähima

haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kui te unustate Advagraf’i võtta

Kui te olete unustanud hommikul Advagraf’i kapsleid võtta, võtke need sisse niipea kui võimalik

samal päeval. Ärge võtke järgmisel hommikul kahekordset annust.

Kui te lõpetate Advagraf’i võtmise

Advagraf-ravi lõpetamisel võib suureneda siirdatud organi äratõuke oht. Ärge lõpetage ravi, kui arst ei

ole seda soovitanud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Advagraf põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Advagraf pärsib teie keha kaitsemehhanismi (immuunsüsteemi), mis ei ole infektsioonide vastu

võitlemisel enam nii tugev. Seega võite te Advagraf’i kasutamise ajal tavapärasest sagedamini

haigestuda infektsioonidesse.

Tekkida võivad tõsised kõrvaltoimed, sealhulgas allergilised ja anafülaktilised reaktsioonid. Advagraf-

raviga seoses on täheldatud hea- ja pahaloomulisi kasvajaid.

On teatatud isoleeritud erütrotsütaarse aplaasia (väga tõsine vere punaliblede arvu vähenemine),

agranulotsütoosi (tõsine vere valgeliblede arvu vähenemine), hemolüütilise aneemia (vere punaliblede

arvu vähenemine tingituna enneaegsest lagunemisest) ja febriilse neutropeenia (vere valgeliblede arvu

vähenemine, mis võitlevad infektsiooni vastu, millega kaasneb palavik) juhtudest. Ei ole täpselt teada,

kui sageli need kõrvaltoimed esinevad.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võib esineda rohkem kui ühel kasutajal 10-st):

Veresuhkru taseme tõus, suhkurtõbi, vere kaaliumisisalduse suurenemine

Unehäired

Värisemine, peavalu

Vererõhu tõus

Maksafunktsiooni testide kõrvalekalded

Kõhulahtisus, iiveldus

Neeruprobleemid

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

Vererakkude (vereliistakute, punaste või valgete vereliblede) arvu langus, valgevereliblede arvu

suurenemine, punavereliblede arvu muutused (on täheldatud vereproovides)

Vere magneesiumi-, fosfaadi-, kaaliumi-, kaltsiumi- või naatriumisisalduse vähenemine,

vedeliku ülekoormus, kusihappe või lipiidide sisalduse suurenemine veres, söögiisu

vähenemine, vere suurenenud happesus, muud veresoolade muutused (on täheldatud

vereproovides)

Ärevusnähud, segasus ja desorientatsioon, depressioon, meeleolu muutused, hirmuunenäod,

hallutsinatsioonid, psüühikahäired

Krambid, teadvuse häired, käte ja jalgade tuimus ja surisemistunne (mõnikord valulik),

pearinglus, kirjaoskuse vähenemine, närvisüsteemi häired

Ähmane nägemine, suurenenud valgustundlikkus, silma kahjustused

Kohin kõrvus

Südame pärgarterite ahenemine, kiirem südametegevus

Verejooks, veresoonte osaline või täielik sulgus, vererõhu langus

Hingeldus, kopsukoe häired, vedeliku kogunemine ümber kopsu, neelupõletik, köha,

gripilaadsed sümptomid

Seedetrakti haigused, nagu põletik või haavand, mis põhjustab kõhuvalu või kõhulahtisust,

seedetrakti verejooks, suuõõne põletik või haavand, vedeliku kogunemine kõhuõõnes,

oksendamine, kõhuvalu, seedehäire, kõhukinnisus, kõhugaasid, kõhu suurenemine, vedel iste

Sapijuha haigused, nahakollasus maksaprobleemide tõttu, maksakoe kahjustus ja maksapõletik

Sügelus, lööve, juuste väljalangemine, akne, suurenenud higistamine

Liigesevalu, jäsemete valu, selja- ja jalgade valu, lihasspasmid

Neerutalitluse langus, uriinierituse vähenemine, urineerimishäired või valulik urineerimine

Üldine nõrkus, palavik, tursed (vedeliku kogunemine), valu ja ebamugavustunne, vere alkaalse

fosfataasi (ensüüm) sisalduse suurenemine, kehakaalu suurenemine, temperatuuritaju häired

Siirdatud elundi ebapiisav talitlus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

Verehüübimise muutused, kõikide vererakkude arvu langus (on nähtud vereproovides)

Veetustumine, suutmatus urineerida

Veretestide kõrvalekalded: valgusisalduse või veresuhkru taseme langus, fosfaadisisalduse

suurenemine, laktaatdehüdrogenaasi (ensüüm) aktiivsuse suurenemine

Kooma, ajuverevalum, insult, halvatus, ajukahjustus, kõnehäired, mäluprobleemid

Läätse hägusus, kuulmislangus

Südame rütmihäired, südameseiskus, südame vähenenud jõudlus, südamelihase nõrkus,

südamelihase suurenemine, südamepekslemine, kõrvalekalded EKG-s, südame löögisageduse ja

pulsi muutused

Verehüüve jäseme veenis, šokk

Hingamisraskus, hingamisteede häired, astma

Soolesulgus, amülaasi (ensüüm) sisalduse suurenemine veres, maosisu tagasivool söögitorru,

mao aeglustunud tühjenemine

Nahapõletik, põletustunne päikesevalgusega kokkupuutel

Liigesekahjustused

Valulik menstruatsioon ja ebanormaalne menstruaalne vereeritus

Mitme organi puudulikkus, gripilaadne haigus, suurenenud kuuma- ja külmatundlikkus,

survetunne rindkeres, närviline või ebatavaline enesetunne, kaalulangus

Harva esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

Verehüüvetest tingitud väikesed nahaverevalumid

Suurenenud lihasjäikus

Pimedus, kurtus

Vedeliku kogunemine ümber südame

Äge õhupuudus

Kõhunäärmetsüsti moodustumine

Maksa verevarustuse häired

Tõsine haigus villide tekkega nahal, suuõõnes, silmades ja suguelunditel, suurenenud karvakasv

Janu, kukkumine, rindkere pingsus, vähenenud liikuvus, haavand

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

Lihasnõrkus

Ehhokardiogrammis muutused

Maksapuudulikkus

Valulik urineerimine koos vere leiuga uriinis

Rasvkoe osakaalu suurenemine

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Nägemisnärvi häire (nägemisnärvi neuropaatia)

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime v

õib olla

ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku

teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.

Kuidas Advagraf’i säilitada

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage Advagraf’i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast kirjet EXP.

Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale. Kõik toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

tuleb ära kasutada ühe aasta jooksul pärast alumiiniumpakendi avamist.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Advagraf

sisaldab

Toimeaine on takroliimus.

Üks Advagraf 0,5 mg kapsel sisaldab 0,5 mg takroliimust (monohüdraadina).

Üks Advagraf 1 mg kapsel sisaldab 1 mg takroliimust (monohüdraadina).

Üks Advagraf 3 mg kapsel sisaldab 3 mg takroliimust (monohüdraadina).

Üks Advagraf 5 mg kapsel sisaldab 5 mg takroliimust (monohüdraadina).

Abiained on:

Kapsli sisu:

hüpromelloos, etüültselluloos, laktoos, magneesiumstearaat.

Kapsli kest:

titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172),

naatriumlaurüülsulfaat, želatiin.

Trükitint:

šellak, letsitiin (soja), simetikoon, punane raudoksiid (E172),

hüdroksüpropüültselluloos.

Kuidas Advagraf

välja näeb ja pakendi sisu

Advagraf 0,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on valget pulbrit sisaldavad kõvad

želatiinkapslid, mille helekollasele poolele on punases kirjas trükitud “0.5 mg” ja oranžile poolele

647”.

Advagraf 0,5 mg kapslid on 10 kaupa blistrites või üheannuselistes perforeeritud blistrites, mis on

omakorda pakendatud kuivatusainet sisaldavasse kaitsvasse fooliumpakendisse. Pakendis on 30, 50

või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit blistrites või 30×1, 50×1 ja 100×1

toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit üheannuselistes perforeeritud blistrites.

Advagraf 1 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on valget pulbrit sisaldavad kõvad

želatiinkapslid, mille valgele poolele on punases kirjas trükitud “1 mg” ja oranžile poolele “

677”.

Advagraf 1 mg kapslid on 10 kaupa blistrites või üheannuselistes perforeeritud blistrites, mis on

omakorda pakendatud kuivatusainet sisaldavasse kaitsvasse fooliumpakendisse. Pakendis on 30, 50,

60 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit blistrites või 30×1, 50×1, 60×1 ja 100×1

toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit üheannuselistes perforeeritud blistrites.

Advagraf 3 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on valget pulbrit sisaldavad kõvad

želatiinkapslid, mille oranžile kapslikattele on punases kirjas trükitud “3 mg” ja oranžile kapslikehale

637”.

Advagraf 3 mg kapslid on 10 kaupa blistrites või üheannuselistes perforeeritud blistrites, mis on

omakorda pakendatud kuivatusainet sisaldavasse kaitsvasse fooliumpakendisse. Pakendis on 30, 50

või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit blistrites või 30×1, 50×1 ja 100×1

toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit üheannuselistes perforeeritud blistrites.

Advagraf 5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid on valget pulbrit sisaldavad kõvad

želatiinkapslid, mille hallikaspunasele poolele on punases kirjas trükitud “5 mg” ja oranžile poolele

687”.

Advagraf 5 mg kapslid on 10 kaupa blistrites või üheannuselistes perforeeritud blistrites, mis on

omakorda pakendatud kuivatusainet sisaldavasse kaitsvasse fooliumpakendisse. Pakendis on 30, 50

või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit blistrites või 30×1, 50×1 ja 100×1

toimeainet prolongeeritult vabastavat kõvakapslit üheannuselistes perforeeritud blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

Astellas Pharma Europe B.V.

Sylviusweg 62

2333 BE Leiden

Holland

Tootja:

Astellas Ireland Co., Ltd.

Killorglin, County Kerry, V93FC86

Iirimaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien

Astellas Pharma B.V. Branch

Tél/Tel: + 32 (0)2 5580710

Lietuva

Biocodex UAB

Tel.: +370 37 408 681

Faks.: +370 37 408 682

България

Астелас Фарма ЕООД

Teл.: + 359 2 862 53 72

Luxembourg/Luxemburg

Astellas Pharma B.V.Branch

Belgique/Belgien

Tél/Tel: + 32 (0)2 5580710

Česká republika

Astellas Pharma s.r.o.

Tel: +420 221 401 500

Magyarország

Astellas Pharma Kft.

Tel.: +36 1 577 8200

Danmark

Astellas Pharma a/s

Tlf: + 45 43 430355

Malta

Astellas Pharmaceuticals AEBE

Τηλ: +30 210 8189900

Deutschland

Astellas Pharma GmbH

Tel: + 49 (0)89 454401

Nederland

Astellas Pharma B.V.

Tel: + 31 (0)71 5455745

Eesti

Biocodex OÜ

Tel.: +372 6 056 014

Norge

Astellas Pharma

Tlf: + 47 66 76 46 00

Ελλάδα

Astellas Pharmaceuticals AEBE

Τηλ: +30 210 8189900

Österreich

Astellas Pharma Ges.m.b.H.

Tel: + 43 (0)1 8772668

España

Astellas Pharma S.A.

Tel: + 34 91 4952700

Polska

Astellas Pharma Sp.z.o.o.

Tel.: + 48 (0) 225451 111

France

Astellas Pharma S.A.S.

Tél: + 33 (0)1 55917500

Portugal

Astellas Farma, Lda.

Tel: + 351 21 4401320

Hrvatska

Astellas d.o.o.

Tel: + 385 1 670 01 02

România

S.C.Astellas Pharma SRL

Tel: +40 (0)21 361 0495/96/92

Ireland

Astellas Pharma Co. Ltd.

Tel: + 353 (0)1 4671555

Slovenija

Astellas Pharma d.o.o.

Tel: +386(0) 14011 400

Ísland

Vistor hf

Sími: + 354 535 7000

Slovenská republika

Astellas Pharma s.r.o.,

Tel: +421 2 4444 2157

Italia

Astellas Pharma S.p.A.

Tel: + 39 (0)2 921381

Suomi/Finland

Astellas Pharma

Puh/Tel: + 358 985606000

Κύπρος

Astellas Pharmaceuticals AEBE

Ελλάδα

Τηλ: +30 210 8189900

Sverige

Astellas Pharma AB

Tel: + 46 (0)40-650 15 00

Latvija

Biocodex SIA

Tel: + 371 67 619365

United Kingdom

Astellas Pharma Ltd.

Tel: + 44 (0) 203 3798700

Infoleht on viimati uuendatud

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu/.

Lugege kogu dokumenti

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Advagraf 0,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Advagraf 1 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Advagraf 3 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Advagraf 5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Advagraf 0,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 0,5 mg takroliimust (monohüdraadina).

Teadaolevate kõrvaltoimetega abiained: üks kapsel sisaldab 51,09 mg laktoosi.

Üks kapsel sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi.

Kapslite märgistamiseks kasutatud trükivärv sisaldab sojaletsitiini jälgi (0,48% trükivärvi koostisest).

Advagraf 1 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 1 mg takroliimust (monohüdraadina).

Teadaolevate kõrvaltoimetega abiained: üks kapsel sisaldab 102,17 mg laktoosi.

Üks kapsel sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi.

Kapslite märgistamiseks kasutatud trükivärv sisaldab sojaletsitiini jälgi (0,48% trükivärvi koostisest).

Advagraf 3 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 3 mg takroliimust (monohüdraadina).

Teadaolevate kõrvaltoimetega abiained: üks kapsel sisaldab 306,52 mg laktoosi.

Üks kapsel sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi.

Kapslite märgistamiseks kasutatud trükivärv sisaldab sojaletsitiini jälgi (0,48% trükivärvi koostisest).

Advagraf 5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 5 mg takroliimust (monohüdraadina).

Teadaolevate kõrvaltoimetega abiained: üks kapsel sisaldab 510,9 mg laktoosi.

Üks kapsel sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi.

Kapslite märgistamiseks kasutatud trükivärv sisaldab sojaletsitiini jälgi (0,48% trükivärvi koostisest).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel.

Advagraf 0,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Želatiinkapslid, mille helekollasele kapslikattele on punases kirjas trükitud “0,5 mg” ja oranžile

kapslikehale “

647”. Kapslid sisaldavad valget pulbrit.

Advagraf 1 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Želatiinkapslid, mille valgele kapslikattele on punases kirjas trükitud “1 mg” ja oranžile kapslikehale

677”. Kapslid sisaldavad valget pulbrit.

Advagraf 3 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Želatiinkapslid, mille oranžile kapslikattele on punases kirjas trükitud “3 mg” ja oranžile kapslikehale

637”. Kapslid sisaldavad valget pulbrit.

Advagraf 5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Želatiinkapslid, mille hallikaspunasele kapslikattele on punases kirjas trükitud “5 mg” ja oranžile

kapslikehale “

687”. Kapslid sisaldavad valget pulbrit.

4.

KLIINILISED ANDMED

4.1

Näidustused

Äratõukereaktsiooni profülaktika neeru või maksa võõrsiirikuga täiskasvanutel.

Võõrsiiriku äratõukereaktsiooni ravi täiskasvanutel, kes on resistentsed ravile teiste

immunosupressiivsete ravimitega.

4.2

Annustamine ja manustamisviis

Advagraf on takroliimuse üks kord päevas manustatav suukaudne ravimvorm. Ravi Advagraf’iga

eeldab hoolikat jälgimist vastava kvalifikatsiooni ja varustusega personali poolt. Seda ravimit tohivad

määrata ja muudatusi immunosupressiivses ravis teha ainult arstid, kellel on kogemusi

immunosupressiivse raviga ja transplantatsioonipatsientidega.

Takroliimuse erinevaid suukaudseid ravimvorme ei tohi ilma kliinilise järelevalveta vahetada.

Takroliimust erinevalt vabastavate erinevate suukaudsete ravimvormide tahtmatu, ettekavatsemata või

järelevalveta vahetamine on ohtlik. See võib põhjustada transplantaadi äratõukereaktsiooni või

kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist, takroliimuse süsteemse ekspositsiooni kliiniliselt olulise

erinevuse tõttu võib esineda ala- või ülemäärast immunosupressiooni. Patsiendid peavad saama

püsivalt ühte takroliimuse vormi sobiva päevase annustamisskeemiga; ravimvormi või

annustamisskeemi muutmine peab toimuma ainult siirdamisspetsialisti hoolika järelevalve all (vt

lõigud 4.4 ja 4.8). Teisele ravimvormile ülemineku järel tuleb jälgida ravimi kontsentratsiooni ja

kohandada annust, et takroliimuse süsteemne ekspositsioon säiliks.

Annustamine

Allpool toodud soovitatavad algannused on mõeldud kasutamiseks üksnes juhtnöörina. Postoperatiivse

perioodi alguses manustatakse Advagraf’i tavaliselt koos teiste immunosupressiivsete ravimitega.

Annus võib varieeruda sõltuvalt immunosupressiivse raviskeemi valikust. Advagraf’i annustamine

peab eelkõige põhinema äratõukereaktsiooni ja taluvuse kliinilisel hindamisel individuaalselt iga

patsiendi puhul, toetudes kontsentratsiooni jälgimisele veres (vt „Ravimi terapeutilise

kontsentratsiooni jälgimine” allpool). Kui ilmnevad äratõukereaktsiooni kliinilised sümptomid, tuleb

kaaluda immunosupressiivse raviskeemi muutmist.

De novo

neeru- ja maksasiirdamise patsientidel oli takroliimuse AUC

0-24

Advagraf’i kasutamisel 1.

päeval vastavalt 30% ja 50% väiksem võrreldes toimeainet viivitamatult vabastavate kapslite (Prograf)

samaväärsete annuste kasutamisega. 4. päevaks on minimaalse kontsentratsiooni järgi mõõdetud

süsteemne ekspositsioon sarnane nii neeru- kui maksasiirdamise läbiteinud patsientidel mõlema

ravimvormi puhul. Advagraf’i puhul on esimesel kahel siirdamisjärgsel nädalal soovitatav hoolikalt ja

sageli jälgida takroliimuse minimaalset kontsentratsiooni, et tagada ravimi piisav ekspositsioon

vahetul siirdamisjärgsel perioodil. Kuna takroliimus on aeglase kliirensiga aine, võib pärast

Advagraf’i annuse korrigeerimist püsikontsentratsioon saabuda alles mitme päeva pärast.

Et pärssida siiriku äratõuget, tuleb säilitada immunosupressioon; järelikult ei saa anda suukaudse ravi

kestuse limiiti.

Neerutransplantaadi äratõukereaktsiooni profülaktika

Ravi Advagraf’iga tuleb alustada annuses 0,20...0,30 mg/kg päevas, mis manustatakse üks kord päevas

hommikul. Manustamist tuleb alustada 24 tunni jooksul pärast operatsiooni lõpetamist.

Transplantatsioonijärgsel perioodil tavaliselt vähendatakse Advagraf’i annuseid. Mõnel juhul on

võimalik ära jätta kaasuv immunosupressiivne ravi ning üle minna Advagraf’i monoteraapiale.

Patsiendi seisundi transplantatsioonijärgne muutus võib muuta takroliimuse farmakokineetikat ja

muuta hädavajalikuks annuse täiendavad korrigeerimised.

Maksatransplantaadi äratõukereaktsiooni profülaktika

Ravi Advagraf’iga tuleb alustada annuses 0,10...0,20 mg/kg päevas, mis manustatakse üks kord päevas

hommikul. Manustamist tuleb alustada umbes 12...18 tundi pärast operatsiooni lõpetamist.

Transplantatsioonijärgsel perioodil tavaliselt vähendatakse Advagraf’i annuseid. Mõnel juhul on

võimalik ära jätta kaasuv immunosupressiivne ravi ning üle minna monoteraapiale Advagraf’iga.

Patsiendi seisundi transplantatsioonijärgne paranemine võib muuta takroliimuse farmakokineetikat ja

muuta hädavajalikuks annuse täiendavad korrigeerimised.

Üleminek ravilt Prograf’iga Advagraf’i kasutamisele

Elundisiirdamise patsientidel, kes saavad kaks korda päevas Prograf kapsleid ning vajavad üleviimist

üks kord päevas manustatavale Advagraf’ile, vahetub ööpäevane koguannus 1:1 (mg:mg). Advagraf’i

tuleb manustada hommikul.

Stabiilses seisundis patsientidel, kes viidi Prograf’i kapslitelt (kaks korda päevas) üle Advagraf’ile

(üks kord päevas) ööpäevase koguannuse vahekorras 1 : 1 (mg : mg), oli takroliimuse süsteemne

ekspositsioon (AUC

0–24

) Advagraf’i kasutamisel ligikaudu 10% väiksem kui Prograf’i puhul.

Takroliimuse minimaalse kontsentratsiooni (C

) ja süsteemse ekspositsiooni (AUC

0–24

) suhe on

sarnane Advagraf’i ja Prograf’iga. Üleminekul Prograf’i kapslitelt Advagraf’ile tuleb takroliimuse

minimaalset kontsentratsiooni jälgida enne üleminekut ja kahe nädala jooksul pärast üleminekut.

Pärast üleminekut tuleb jälgida takroliimuse minimaalset kontsentratsiooni ning vajaduse korral annust

kohandada, et säilitada sarnane süsteemne ekspositsioon. Annust tuleb kohandada, et tagada sarnase

süsteemse ekspositsiooni säilimine.

Üleminek tsüklosporiinilt takroliimusele

Patsientide üleviimisel tsüklosporiinil põhinevalt ravilt takroliimusel baseeruvale ravile peab olema

ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Tsüklosporiini ja takroliimuse koosmanustamine ei ole soovitatav.

Ravi Advagraf’iga tuleb alustada pärast tsüklosporiini kontsentratsiooni määramist veres ja patsiendi

kliinilise seisundi hindamist. Kui tsüklosporiinitase veres on kõrge, tuleb takroliimuse manustamine

edasi lükata. Praktikas on takroliimusel baseeruvat ravi alustatud 12...24 tundi pärast tsüklosporiinravi

lõpetamist. Pärast üleminekut tuleb jätkata tsüklosporiini kontsentratsiooni jälgimist veres, sest

tsüklosporiini kliirens võib olla mõjutatud.

Äratõukereaktsiooni ravi

Äratõukereaktsiooni episoodide ohjamiseks on kasutatud takroliimuse suurendatud annuseid,

täiendavat kortikosteroidravi ja lühiajalisi ravikuure mono-/polüklonaalsete antikehadega. Kui

täheldatakse toksilisuse sümptomeid, näiteks tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8), võib Advagraf’i

annus vajada vähendamist.

Neeru- või maksasiirdamise järel tekkiva äratõukereaktsiooni ravi

Üleminekul teistelt immunosupressantidelt Advagraf’i manustamisele üks kord päevas tuleb ravi

alustada vastavalt neeru- ja maksasiirdamise korral äratõukereaktsiooni profülaktikaks soovitatava

suukaudse algannusega.

Südamesiirdamise järel tekkiva äratõukereaktsiooni ravi

Täiskasvanud patsientide üleviimisel Advagraf’ile tuleb üks kord päevas hommikul manustada

suukaudne algannus 0,15 mg/kg päevas.

Muude elundite siirdamise järel tekkiva äratõukereaktsiooni ravi

Kuigi puudub Advagraf’i kasutamise kliiniline kogemus kopsu-, pankrease- või soolesiirikuga

patsientidel, on kopsusiirikuga patsientidel kasutatud Prograf’i suukaudset algannust 0,10...0,15 mg/kg

päevas, pankreasesiirikuga patsientidel suukaudset algannust 0,2 mg/kg päevas ja soolesiirikuga

patsientidel suukaudset algannust 0,3 mg/kg päevas.

Ravimi terapeutilise kontsentratsiooni jälgimine

Annustamine peaks eelkõige põhinema äratõukereaktsiooni ja taluvuse kliinilisel hindamisel iga

patsiendi puhul individuaalselt, lähtudes takroliimuse minimaalsete kontsentratsioonide määramisest

täisveres.

Optimaalse annustamise abiks on olemas mitmed erinevad immuunanalüüsid takroliimuse

kontsentratsiooni määramiseks täisveres. Kirjanduses avaldatud kontsentratsioonide võrdlemisel

kliinilises praktikas saadud individuaalsete väärtustega tuleb olla tähelepanelik ja tunda kasutatud

analüüsimeetodeid. Praeguses kliinilises praktikas kasutatakse täisvere kontsentratsioonide määramisel

immuunanalüüsi meetodeid. Takroliimuse minimaalse kontsentratsiooni (C

) ja süsteemse

ekspositsiooni (AUC

0-24

) suhe on sarnane kahe ravimvormi, Advagraf’i ja Prograf’i puhul.

Takroliimuse minimaalset kontsentratsiooni veres tuleb jälgida transplantatsioonijärgse perioodi

vältel. Takroliimuse minimaalset kontsentratsiooni veres tuleb määrata ligikaudu 24 tundi pärast

Advagraf’i annustamist, vahetult enne järgmist annust. Soovitatav on sage minimaalse

kontsentratsiooni määramine esimesel kahel siirdamisjärgsel nädalal, millele järgneb perioodiline

määramine säilitusravi ajal. Takroliimuse minimaalset kontsentratsiooni tuleb täpselt jälgida ka pärast

Prograf’ilt Advagraf’ile üleminekut, annuse korrigeerimisi, immunosupressiivse raviskeemi muutmist

või ravimite samaaegset manustamist, mis võivad muuta takroliimuse kontsentratsiooni täisveres (vt

lõik 4.5). Kontsentratsiooni määramise sagedus peaks põhinema kliinilisel vajadusel. Kuna

takroliimus on madala kliirensiga toimeaine, siis annustamisskeemi muutmise järgselt võib sihitud

püsikontsentratsiooni saavutamiseni kuluda mitmeid päevi.

Kliiniliste uuringute andmed näitavad, et enamikke patsiente saab edukalt ravida, kui takroliimuse

minimaalset kontsentratsiooni veres hoitakse alla 20 ng/ml. Täisvere kontsentratsioonide

interpreteerimisel tuleb arvestada patsiendi kliinilist seisundit. Üldiselt on kliinilises praktikas

varajases transplantatsioonijärgses perioodis täisvere minimaalsed kontsentratsioonid maksasiiriku

retsipientidel olnud vahemikus 5...20 ng/ml ning neeru- ja südamesiirikuga patsientidel vahemikus

10...20 ng/ml. Järgneva säilitusravi käigus on maksa-, neeru- ja südamesiiriku retsipientidel

kontsentratsioonid veres olnud üldiselt vahemikus 5...15 ng/ml.

Erigrupid

Maksakahjustus

Tõsise maksakahjustusega patsientide puhul võib olla vajalik annuse vähendamine nii, et takroliimuse

minimaalset toimivat kontsentratsiooni veres säilitataks soovitavas efektiivses vahemikus.

Neerukahjustus

Kuna neerufunktsioon ei mõjuta takroliimuse farmakokineetikat (vt lõik 5.2), ei ole annuse

kohandamine vajalik. Ent kuna takroliimus omab nefrotoksilist toimet, on soovitatav hoolikalt jälgida

neerufunktsiooni (sh seerumi kreatiniinisisalduse järjestikune mõõtmine, kreatiniini kliirensi

arvutamine ja uriinierituse jälgimine).

Rass

Võrreldes valge rassi esindajatega võivad mustanahalised patsiendid vajada suuremaid takroliimuse

annuseid sarnaste minimaalsete kontsentratsioonide saavutamiseks.

Sugu

Puuduvad andmed selle kohta, et mees- ja naispatsiendid vajaksid erinevaid annuseid sarnaste

minimaalsete kontsentratsioonide saavutamiseks.

Eakad patsiendid

Hetkel puudub tõendusmaterjal, mis viitaks sellele, et eakatel patsientidel tuleb annust korrigeerida.

Lapsed

Advagraf’i ohutust ja tõhusust alla 18-aastastel lastel pole kindlaks tehtud. Saadaval on piiratud

andmed, kuid annuste kohta ei saa soovitusi teha.

Manustamisviis

Advagraf on takroliimuse üks kord päevas manustatav suukaudne vorm. Advagraf’i suukaudne

ööpäevane annus soovitatakse manustada üks kord päevas hommikul. Advagraf’i toimeainet

prolongeeritult vabastavad kõvakapslid tuleb manustada vahetult pärast nende mullpakendist

väljavõtmist. Patsiente tuleb juhendada, et nad ei neelaks alla kuivatusainet. Kapslid tuleb

tervena

alla

neelata koos vedelikuga (eelistatavalt veega). Advagraf’i tuleb üldiselt manustada tühja kõhuga või

vähemalt 1 tund enne või 2...3 tundi pärast sööki, et saavutada maksimaalne imendumine (vt lõik 5.2).

Unustatud hommikune annus tuleb manustada niipea kui võimalik samal päeval. Ei tohi manustada

kahekordset annust järgmisel hommikul.

Patsientidel, kes ei ole vahetul transplantatsioonijärgsel perioodil võimelised suukaudseid ravimeid

manustama, võib ravi takroliimusega alustada intravenoosselt (vt Ravimi omaduste kokkuvõttest

Prograf 5 mg/ml infusioonilahuse kontsentraadi kohta) umbes 1/5-ga vastaval näidustusel

soovitatavast suukaudsest annusest.

4.3

Vastunäidustused

Ülitundlikkus takroliimuse või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (loetletud lõigus 6.1)

Ülitundlikkus teiste makroliidide suhtes

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

On täheldatud ravivigu, sealhulgas takroliimuse kiiretoimeliste või toimeainet prolongeeritult

vabastavate vormide tahtmatut, ettekavatsemata või järelevalveta asendamist. See on põhjustanud

tõsiseid kõrvaltoimeid, nagu transplantaadi äratõukereaktsioon või teised kõrvaltoimed, mis võivad

olla takroliimuse ala- või üleekspositsiooni tagajärg. Patsiendid peavad saama püsivalt ühte

takroliimuse vormi sobiva päevase annustamisskeemiga; ravimvormi või annustamisskeemi muutmine

peab toimuma ainult siirdamisspetsialisti hoolika järelevalve all (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Advagraf’i ei soovitata puudulike ohutus- ja/või tõhususandmete tõttu kasutada alla 18-aastastel lastel.

Seni puuduvad kliinilised andmed toimeainet prolongeeritult vabastava ravimivormi Advagraf

kasutamise kohta teiste immunosupressiivsete ravimite suhtes resistentse siiriku äratõukereaktsiooni

raviks täiskasvanud patsientidel.

Seni puuduvad kliinilised andmed Advagraf’i kasutamise kohta siiriku äratõukereaktsiooni

profülaktikaks täiskasvanud südamesiirikuga patsientidel.

Transplantatsioonijärgse perioodi alguses tuleb rutiinses korras hinnata järgmisi parameetreid:

vererõhk, EKG, neuroloogiline ja nägemise seisund, tühja kõhuga mõõdetud veresuhkru väärtused,

elektrolüüdid (eriti kaalium), maksa- ja neerufunktsiooni testid, hematoloogilised parameetrid,

koagulatsiooni väärtused ja plasmavalkude määramine. Kui täheldatakse kliiniliselt olulisi muutusi,

tuleb kaaluda immunosupressiivse raviskeemi korrigeerimist.

Kui koos takroliimusega manustatakse ravimeid, millel võivad olla koostoimed takroliimusega (vt lõik

4.5), eriti tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid (nt telapreviir, botsepreviir, ritonaviir, ketokonasool,

vorikonasool, itrakonasool, telitromütsiin või klaritromütsiin) või CYP3A4 indutseerijaid (nt

rifampitsiin, rifabutiin), tuleb takroliimusetaset veres jälgida ning kohandada annust, et takroliimuse

ekspositsioon püsiks samal tasemel.

Advagraf’i kasutamisel tuleb hoiduda naistepunaürti (

Hypericum perforatum

) või teisi taimseid

preparaate sisaldavate preparaatide võtmisest koostoimete ohu tõttu, mis viivad kas takroliimuse

kontsentratsiooni kui ka kliinilise toime vähenemiseni või takroliimuse kontsentratsiooni ja toksilisuse

riski suurenemiseni (vt lõik 4.5).

Tsüklosporiini ja takroliimuse kombineeritud manustamist tuleb vältida ning ettevaatlik peab olema

takroliimuse manustamisel patsientidele, kes on eelnevalt saanud tsüklosporiini (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

Tuleb vältida suurte kaaliumiannuste või kaaliumit säästvate diureetikumide kasutamist (vt lõik 4.5).

Teatud takroliimuse kombinatsioonid teadaoleva nefro- või neurotoksilise toimega ravimitega võivad

suurendada eelmainitud toimete riski (vt lõik 4.5).

Immunosupressandid võivad mõjutada vaktsinatsiooni immuunvastust ja vaktsineerimine ravi ajal

takroliimusega võib olla vähem tõhus. Vältida tuleb nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamist.

Seedetrakti häired

Takroliimusega ravi saavatel patsientidel on teatatud seedetrakti perforatsioonist. Kuna seedetrakti

perforatsioon on meditsiiniliselt oluline kõrvaltoime, mis võib viia eluohtlike või raskete seisunditeni,

tuleb pärast vastavate sümptomite või nähtude ilmnemist kaaluda sobivat ravi.

Et kõhulahtisuse korral võib takroliimusesisaldus veres oluliselt muutuda, soovitatakse sel juhul teha

takroliimuse kontsentratsiooni lisamõõtmised.

Südamehäired

Prograf-ravi saanud patsientidel on harvadel juhtudel täheldatud kardiomüopaatiaid nagu vatsakeste

või vaheseina hüpertroofiat ja need võivad tekkida ka Advagraf’i kasutamisel. Enamik juhtudest on

olnud pöörduvad, esinedes juhtudel, mil takroliimuse minimaalne kontsentratsioon veres on palju

kõrgem kui soovitatud maksimaalne kontsentratsioon. Teised faktorid, kaasaarvatud olemasolev

südamehaigus, kortikosteroidide kasutamine, hüpertensioon, neeru- või maksatalitluse häired,

infektsioonid, vedeliku ülekoormus ja tursed võivad suurendada nende kliiniliste seisundite tekkeriski.

Järelikult tuleb kõrge riskiga patsiente, kes saavad tugevat immunosupressiivset ravi, jälgida enne ja

pärast siirdamist, kasutades protseduure nagu ehhokardiograafia või EKG (nt alguses kolme kuu ja

seejärel 9...12 kuu järel). Kui ilmnevad kõrvalekalded, tuleb kaaluda Advagraf’i annuse vähendamist

või ravimi vahetamist mõne teise immunosupressiivse ravimi vastu. Takroliimus võib pikendada QT-

intervalli ja põhjustada

torsade de pointes

’i teket. Ettevaatlik peab olema patsientide ravimisel, kellel

on risk QT-intervalli pikenemiseks, sh patsientidel, kellel on varem või perekonna anamneesis

esinenud QT-intervalli pikenemist, südamepuudulikkust, bradüarütmiaid ja elektrolüütide tasakaalu

häireid. Ettevaatlik peab olema ka patsientide ravimisel, kellel on diagnoositud või kahtlustatakse

kaasasündinud pika QT sündroomi või omandatud QT-intervalli pikenemist või patsientidel, kes

saavad samaaegselt ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, põhjustavad elektrolüütide

tasakaalu häireid või suurendavad takroliimuse imendumist (vt lõik 4.5).

Lümfoproliferatiivsed häired ja pahaloomulised protsessid

Takroliimusega ravitud patsientidel on kirjeldatud Epsteini-Barri viirusega (EBV-ga) seotud

lümfoproliferatiivsete häirete teket (vt lõik 4.8). Immunosupressiivsete ravimite (nt

antilümfotsütaarsete antikehade, nagu basiliksimaab, daklisumaab) kombinatsiooni samaaegsel

kasutamisel suureneb EBV-ga seotud lümfoproliferatiivsete häirete tekkerisk. EBV-viiruskapsiidi

antigeen(VCA)-negatiivsetel patsientidel on kirjeldatud suurenenud riski lümfoproliferatiivsete häirete

tekkeks. Seetõttu tuleb antud patsientide grupis enne ravi alustamist Advagraf’iga kindlaks teha EBV-

VCA seroloogia. Ravi ajal on soovitatav EBV-PCR hoolikas jälgimine. Positiivne EBV-PCR võib

püsida kuid ning ei näita iseenesest lümfoproliferatiivset haigust või lümfoomi.

Nagu teiste tugevatoimeliste immunosupressiivsete ravimite puhul, on teisese vähi risk teadmata (vt

lõik 4.8).

Nagu teiste immunosupressiivsete ravimite puhul, esineb ka nüüd potentsiaalne oht pahaloomuliste

nahamuutuste tekkeks, mistõttu tuleb kokkupuudet päikesevalguse ja UV-kiirgusega piirata kaitsva

riietuse ja tugeva kaitsefaktoriga päikesefiltri abil.

Infektsioonid, sh oportunistlikud infektsioonid

Immunosupressantide, sealhulgas Advagraf'iga ravitavatel patsientidel on suurem infektsioonide, sh

oportunistlike infektsioonide (bakteriaalsete, seen- ja viirusinfektsioonide ja algloomadest tingitud

infektsioonide) tekkerisk,näiteks BK-viirusega seotud nefropaatia ja John Cunninghami viirusega

(JCV) seotud progressiivne multifokaalne leukoentsefalopaatia (PML). Patsientidel on ka viirusliku

hepatiidi infektsiooni suurenenud risk (nt B- ja C-hepatiidi taasaktiveerumine ja uus infektsioon,

samuti E-hepatiit, mis võib muutuda krooniliseks). Need infektsioonid on sageli seotud suure täieliku

immunosupressiivse koormusega ja võivad põhjustada raskete või letaalsete seisundite teket, mida

arstid peavad arvesse võtma immunosupressiooniga ja halveneva maksa- või neerufunktsiooni või

neuroloogiliste sümptomitega patsientide diferentsiaaldiagnoosil. Ennetamine ja ravi peab toimuma

kooskõlas asjakohaste kliiniliste suunistega.

Pöörduv posterioorse entsefalopaatia sündroom (PRES)

Takroliimusega ravitavatel patsientidel on teatatud pöörduva posterioorse entsefalopaatia sündroomi

posterior reversible encephalopathy syndrome,

PRES) tekkest. Kui takroliimust võtvatel patsientidel

tekivad PRES´ile viitavad nähud nagu peavalu, mentaalse seisundi muutused, krambid või

nägemishäired, tuleks teha radioloogiline uuring (nt MRI). PRES´i diagnoosimisel soovitatakse

koheselt lõpetada süsteemse takroliimuse manustamine ja rakendada meetmeid vererõhu ning

krampide kontrolliks. Enamus patsientidest paraneb peale asjakohaste meetmete rakendamist.

Silma kahjustused

Takroliimusega ravitud patsientidel on teatatud silma kahjustusest, mis mõnikord progresseerub kuni

nägemise kadumiseni. Mõnedel juhtudel on teatatud nägemise taastumisest üleminekul alternatiivsele

immunosupressioonile. Patsientidel tuleb soovitada teatada nägemisteravuse muutustest, värvide

nägemise muutustest, nägemise ähmastumisest või nägemisvälja defektist ning sellistel juhtudel on

soovitatav viivitamatult pöörduda silmaarsti poole.

Isoleeritud erütrotsütaarne aplaasia

Takroliimusega ravitud patsientidel on teatatud isoleeritud erütrotsütaarse aplaasia (PRCA,

pure red

cell aplasia

) juhtudest. Kõigil patsientidel esines PRCA riskifaktoreid, nagu parvoviiruse B19

infektsioon, põhihaigus või samaaegne ravi seoses PRCA´ga.

Erirühmad

Mitte valge rassi esindajatel ja suurenenud immunoloogilise riskiga patsientidel (nt

retransplantatsioon, reaktiivsete antikehade (PRA) olemasolu) on ravimi kasutamiskogemus vähene.

Tõsise maksakahjustusega patsientide puhul võib olla vajalik annuse vähendamine (vt lõik 4.2).

Abiained

Advagraf’i kapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku

laktaasipuudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit

kasutada.

Advagraf’i kapslite märgistamiseks kasutatud trükivärv sisaldab sojaletsitiini. Maapähklite või soja

suhtes ülitundlike patsientide puhul tuleb kaaluda ülitundlikkuse riski ja tõsidust võrreldes

Advagraf’ist saadava kasuga.

4.5

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Süsteemselt imendunud takroliimus metaboliseerub maksas CYP3A4 vahendusel. Samuti on andmeid

gastrointestinaalse metabolismi kohta sooleseinas CYP3A4 vahendusel. Samaaegne CYP3A4

pärssivate või indutseerivate ainete kasutamine võib mõjutada takroliimuse metabolismi ning seeläbi

suurendada või vähendada takroliimuse kontsentratsiooni veres.

Potentsiaalselt CYP3A4 metabolismi muutvate või muul viisil takroliimuse kontsentratsiooni

mõjutavate ainete samaaegsel kasutamisel on tungivalt soovitatav tähelepanelikult jälgida

takroliimuse kontsentratsiooni veres, samuti QT-pikenemist (EKGl), neerufunktsiooni ja muid

kõrvaltoimeid ja katkestada manustamine või korrigeerida vastavalt takroliimuse annust, et säiliks

samasugune ekspositsioon (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

CYP3A4 inhibiitorid, mis võivad põhjustada takroliimuse kontsentratsiooni suurenemist

Kliiniliselt on takroliimuse kontsentratsiooni suurenemist põhjustanud järgmised ravimid:

Tugevaid koostoimeid on täheldatud seenevastaste ravimitega, nagu ketokonasool, flukonasool,

itrakonasool, vorikonasool ja isavukonasool, makroliidantibiootikumi erütromütsiiniga, HIV proteaasi

inhibiitoritega (nt ritonaviir, nelfinaviir, sakvinaviir), HCV proteaasi inhibiitoritega (nt telapreviir,

botsepreviir

ja ombitasviiri ja paritapreviiri kombinatsioon ritonaviiriga kasutamisel koos

dasabuviiriga või ilma) või CMV viirusvastane letermoviir, farmakokineetiline võimendaja

kobitsistaat ja türosiinkinaasi inhibiitorid nilotiniib ja imatiniib. Nende ravimite samaaegne

kasutamine võib vajada takroliimuse annuste vähendamist peaaegu kõigil patsientidel.

Farmakokineetilised uuringud on näidanud, et kontsentratsiooni suurenemine veres on tingitud

peamiselt takroliimuse suukaudse biosaadavuse suurenemisest ravimi seedetraktis toimuva

metabolismi inhibeerimise tõttu. Toime maksa kliirensile on vähem väljendunud.

Nõrgemaid koostoimeid on täheldatud klotrimasooli, klaritromütsiini, josamütsiini, nifedipiini,

nikardipiini, diltiaseemi, verapamiili, amiodarooni, danasooli, etinüülöstradiooli, omeprasooli,

nefasodooni ja taimsete ravimitega (Hiina), mis sisaldavad

Schisandra sphenanthera

ekstrakte.

In vitro

on järgmised ravimid olnud takroliimuse metabolismi potentsiaalsed inhibiitorid:

bromokriptiin, kortisoon, dapsoon, ergotamiin, gestodeen, lidokaiin, mefenütoiin, mikonasool,

midasolaam, nilvadipiin, noretindroon, kinidiin, tamoksifeen, (triatsetüül)oleandomütsiin.

Greibimahl suurendab takroliimuse kontsentratsiooni veres, mistõttu sellest tuleb hoiduda.

Lansoprasool ja tsüklosporiin võivad potentsiaalselt inhibeerida takroliimuse CYP3A4 poolt

vahendatud metabolismi ja seeläbi suurendada takroliimuse kontsentratsioon täisveres.

Muud koostoimed, mis võivad põhjustada takroliimuse kontsentratsiooni suurenemist

Takroliimus seondub ulatuslikult plasmavalkudega. Tuleb arvestada võimalike koostoimetega teiste

toimeainetega, millel on teadaolevalt suur afiinsus plasmavalkude suhtes (nt MSPVAd, suukaudsed

antikoagulandid või suukaudsed diabeediravimid).

Muud võimalikud koostoimed, mille tulemusena võib suureneda takroliimuse süsteemne

ekspositsioon, võivad tekkida prokineetiliste ravimitega (nagu metoklopramiid ja tsisapriid),

tsimetidiini ja magneesiumalumiiniumhüdroksiidiga.

CYP3A4 indutseerijad, mis võivad põhjustada takroliimuse kontsentratsiooni vähenemist

Kliiniliselt on takroliimuse kontsentratsiooni vähenemist põhjustanud järgmised ravimid:

Tugevaid koostoimeid on täheldatud rifampitsiini, fenütoiini, hariliku naistepunaga (

Hypericum

perforatum

), mis võib vajada takroliimuse annuste suurendamist peaaegu kõikide patsientide puhul.

Kliiniliselt olulisi koostoimeid on täheldatud ka fenobarbitaaliga. Kortikosteroidide säilitusannused

vähendavad takroliimuse kontsentratsiooni veres.

Akuutse äratõukereaktsiooni raviks manustatavad prednisolooni või metüülprednisolooni suured

annused toimivad takroliimuse kontsentratsiooni suurendavalt või vähendavalt.

Karbamasepiin, metamisool ja isoniasiid võivad takroliimuse kontsentratsiooni vähendada.

Takroliimuse toime teiste ravimite metabolismile

Takroliimus on teadaolevalt CYP3A4 inhibiitor; järelikult takroliimuse ja CYP3A4 vahendusel

metaboliseeruvate ravimite samaaegne kasutamine võib mõjutada viimaste metabolismi.

Takroliimuse samaaegsel manustamisel pikeneb tsüklosporiini poolväärtusaeg. Lisaks võivad tekkida

sünergistlikud/aditiivsed nefrotoksilised toimed. Seetõttu ei soovitata tsüklosporiini ja takroliimuse

kombineeritud manustamist ning ettevaatlik peab olema takroliimuse manustamisel patsientidele, kes

on eelnevalt saanud tsüklosporiini (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Takroliimuse toimel on suurenenud fenütoiini kontsentratsioon veres.

Kuna takroliimuse toimel võib väheneda hormonaalsete kontratseptiivide kliirens, võib hormoonide

ekspositsioon suureneda, mistõttu tuleb eriti hoolikalt valida rasestumisvastaseid meetodeid.

Takroliimuse ja statiinide vaheliste koostoimete kohta on piiratud andmeid. Kliinilised andmed

näitavad, et takroliimuse samaaegsel manustamisel püsib statiinide farmakokineetika suures osas

muutumatuna.

Loomkatsed on näidanud, et takroliimus võib potentsiaalselt vähendada pentobarbitaali ja antipüriini

kliirensit ning pikendada poolväärtusaega.

Mükofenoolhape

Ettevaatlik tuleb olla kombineeritud ravi muutmisel tsüklosporiinilt takroliimusele, kuna see häirib

mükofenoolhappe enterohepaatilist retsirkulatsiooni ja võib põhjustada mükofenoolhappe

ekspositsiooni muutusi. Ravimid, mis mõjutavad mükofenoolhappe enterohepaatilist tsüklit võivad

vähendada mükofenoolhappe plasmataset ja efektiivsust. Ravi muutmisel tsüklosporiinilt

takroliimusele või vastupidi võib vajalik olla mükofenoolhappe terapeutiline jälgimine.

Muud koostoimed, mis põhjustavad kliiniliselt ebasoodsaid toimeid

Takroliimuse ja nefro- või neurotoksilise toimega ravimite samaaegsel manustamisel võivad

eelmainitud toimed tugevneda (nt aminoglükosiidid, güraasi inhibiitorid, vankomütsiin,

kotrimoksasool, MSPVAd, gantsükloviir või atsükloviir).

Nefrotoksilise toime tugevnemist on täheldatud amfoteritsiin B ja ibuprofeeni samaaegsel

manustamisel koos takroliimusega.

Kuna takroliimus-ravi võib põhjustada hüperkaleemiat või süvendada olemasolevat hüperkaleemiat,

tuleb vältida kaaliumi suurte annuste või kaaliumi säästvate diureetikumide (nt amiloriid, triamtereen

või spironolaktoon) kasutamist (vt lõik 4.4).

Immunosupressandid võivad mõjutada vaktsinatsiooni immuunvastust ja vaktsineerimine ravi ajal

takroliimusega võib olla vähem efektiivne. Vältida tuleb nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamist (vt

lõik 4.4).

4.6

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Inimestelt saadud andmed näitavad, et takroliimus läbib platsentat. Siirdatud organiga patsientidelt

saadud väheste andmete põhjal ei ole ilmnenud kahjulike toimete suurenenud riski raseduse kulule ja

lõpptulemusele takroliimuse ravi ajal võrreldes teiste immunosupressiivsete ravimitega. Siiski on

teatatud iseeneslikest raseduse katkemise juhtudest. Praeguseks puuduvad teised asjakohased

epidemoloogilised andmed. Takroliimuse kasutamist raseduse ajal võib kaaluda juhul, kui ei ole

ohutumaid alternatiive ja kui ravist saadav kasu õigustab võimalikku riski lootele. Pärast

in utero

kokkupuudet ravimiga soovitatakse vastsündinut jälgida takroliimuse võimalike kõrvaltoimete suhtes

(eriti toimet neerudele). Esineb enneaegse sünnituse (<37 nädalat) (esinemissagedus 66 juhtu 123

sünni kohta, st 53,7%; kuid nende andmete põhjal oli enamik vastsündinutest gestatsiooniea kohta

normaalse sünnikaaluga) ja hüperkaleemia oht vastsündinutel (esinemissagedus 8 juhtu 111

vastsündinu kohta, st 7,2%), mis aga normaliseerub iseeneslikult.

Rottidel ja küülikutel põhjustas takroliimus embrüo-loote toksilisust annustes, mis olid toksilised

emasloomale (vt lõik 5.3).

Imetamine

Inimestelt saadud andmed näitavad, et takroliimus eritub rinnapiima. Kuna ei saa välistada kahjulikke

toimeid vastsündinule, ei ole imetamine Advagraf’i kasutamise ajal lubatud.

Fertiilsus

Rottidel täheldati takroliimuse negatiivset mõju isasloomade viljakusele, mis avaldus spermatosoidide

arvu ja liikuvuse vähenemisena (vt lõik 5.3).

4.7

Toime reaktsioonikiirusele

Takroliimus võib põhjustada neuroloogilisi ja nägemishäireid. Need toimed võivad tugevneda, kui

takroliimuse-ravi ajal tarvitatakse alkoholi.

Takroliimuse (Advagraf’i) toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole

uuringuid läbi viidud.

Lugege kogu dokumenti

European Medicines Agency

7 Westferry Circus, Canary Wharf, London E14 4HB, UK

Tel. (44-20) 74 18 84 00 Fax (44-20) 74 18 84 16

E-mail: mail@emea.europa.eu http://www.emea.europa.eu

European Medicines Agency, 2008. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged

EMEA/H/C/712

EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE

ADVAGRAF

Kokkuvõte üldsusele

Käesolev dokument on Euroopa avaliku hindamisaruande kokkuvõte. Selles selgitatakse, kuidas

inimravimikomitee hindas tehtud uuringuid, et koostada ravimi kasutamise soovitused.

Kui vajate oma haigusseisundi või ravi kohta asjakohast lisateavet, lugege palun pakendi

infolehte (mis on samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa) või pöörduge oma arsti või

apteekri poole. Kui soovite lisateavet inimravimikomitee soovituste aluse kohta, lugege palun

teadusliku arutelu kokkuvõtet (samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa).

Mis on Advagraf?

Advagraf on ravim, mis sisaldab toimeainena takroliimust. Seda turustatakse toimeainet

prolongeeritult vabastavate kapslitena, mis sisaldavad 0,5 mg (kollane ja oranž), 1 mg (valge ja oranž)

ja 5 mg (hallikaspunane ja oranž) takroliimust. Prolongeeritult vabastamine tähendab, et takroliimus

vabaneb kapslist aeglaselt, mitme tunni jooksul.

Milleks Advagrafi kasutatakse?

Advagrafi kasutatakse äratõukereaktsiooni (kui immuunsüsteem ründab siiratud organit)

profülaktikaks täiskasvanud neeru- või maksasiirdamispatsientidel. Advagrafi võib kasutada ka

äratõukereaktsiooni raviks täiskasvanud patsientidel, kellele muud immunosupressiivsed ravimid mõju

ei avalda.

Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.

Kuidas Advagrafi kasutatakse?

Ravi Advagrafiga võib määrata üksnes transplantatsioonipatsientide ravis kogenud arst.

Advagraf on ette nähtud pikaajaliseks kasutamiseks. Annused arvutatakse patsiendi kehamassi järgi.

Arst peab kontrollima takroliimuse sisaldust veres, jälgides selle püsimist ettenähtud vahemikus.

Äratõukereaktsiooni ennetamisel sõltub kasutatav Advagrafi annus patsiendi siiriku liigist. Neeru

siirdamise korral on algannus 0,20–0,30 mg kehamassi kilogrammi kohta. Maksa siirdamise korral on

algannus 0,10–0,20 mg kehamassi kilogrammi kohta.

Äratõukereaktsiooni ravimisel võib kasutada neeru- ja maksasiirikute korral neidsamu annuseid ning

muud liiki transplantaatide korral (süda, kops, kõhunääre või sool) algannust 0,10– 0,30 mg/kg.

Advagrafi manustatakse üks kord päevas hommikul, vähemalt üks tund enne või kaks kuni kolm tundi

pärast sööki.

Kuidas Advagraf toimib?

Advagrafis toimeainena sisalduv takroliimus on immunosupressant. See tähendab, et see vähendab

immuunsüsteemi (organismi loomuliku kaitsemehhanismi) aktiivsust. Takroliimus avaldab toimet

immuunsüsteemi teatud rakkudele, mida nimetatakse T-rakkudeks ja mis on peamised siiratud organi

ründamise (organi äratõukereaktsiooni) põhjustajad.

Takroliimust on kasutatud Euroopa Liidus (EL) alates 1990-ndate aastate keskpaigast. Seda on

turustatud Euroopa Liidus kapslitena nimetusega Prograf või Prograft (olenevalt riigist). Advagraf on

Prografile/Prograftile väga sarnane, kuid ravimi valmistamisviisi on muudetud, et toimeaine vabaneks

kapslist aeglasemalt kui Prografi/Prografti puhul. See võimaldab anda Advagrafi üks kord päevas,

kusjuures Prografi/Prografti antakse kaks korda päevas. Üks manustamiskord võib aidata patsiendil

ravijuhiseid paremini järgida.

Kuidas Advagrafi uuriti?

Et takroliimust ja Prografi/Prografti on juba Euroopa Liidus kasutatud, esitas ettevõte

Prografi/Prograftiga varem läbi viidud uuringute tulemused, samuti kirjanduses avaldatud andmed.

Ettevõte esitas ka 668 neerusiirdamispatsiendiga läbi viidud kliinilise uuringu tulemused, milles oli

võrreldud Advagrafi kasutamist Prografi/Prografti või tsüklosporiini kasutamisega (samuti

immunosupressant, mida kasutatakse äratõukereaktsiooni ennetamiseks). Patsiendid said ka

mükofenolaatmofetiili (samuti äratõukereaktsiooni ennetamiseks kasutatav ravim). Efektiivsust

mõõdeti põhiliselt patsientide arvu järgi, kellel pärast üheaastast ravi osutus siirdamine

ebaõnnestunuks (mõõtmiseks vaadeldi näiteks siirdamise kordamise või dialüüsidega jätkamise

vajadust). Lühemaajalisi uuringuid viidi läbi ka 119 neerusiirdamispatsiendiga ja 129

maksasiirdamispatsiendiga, võrreldes Advagrafi ja Prografi/Prografti imendumist organismis.

Milles seisneb uuringute põhjal Advagrafi kasulikkus?

Advagraf oli sama efektiivne kui mõlemad võrdlusravimid. Ühe aasta pärast ei toiminud siiratud elund

14%-l patsientidest, kes said Advagrafi. Prografi/Prograftiga ravitud patsientide seas oli see osakaal

15,1% ja tsüklosporiiniga ravitud patsientide seas 17%. Siiratud neeru ja siiratud maksaga patsientide

lühiajalised uuringud näitasid, et Advagraf ja Prograf/Prograft imendub organismis ühesuguselt.

Mis riskid Advagrafiga kaasnevad?

Advagrafi kõige sagedamad kõrvalnähud (esinenud enam kui ühel patsiendil kümnest) on värinad,

peavalu, iiveldus, diarröa, neeruprobleemid, hüperglükeemia (glükoosisisalduse suurenemine veres),

diabeet, hüperkaleemia (kaaliumisisalduse suurenemine veres), hüpertensioon (kõrge vererõhk) ja

unetus. Advagrafi kohta teatatud kõrvalnähtude täieliku loetelu leiate pakendi infolehelt.

Advagrafi ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla takroliimuse või selle ravimi mis tahes muu

koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised).

Patsient ja arst peavad olema ettevaatlikud muude ravimite (sealhulgas teatud taimsete ravimite)

manustamisel Advagrafiga samaaegselt, sest Advagrafi või sellega samal ajal võetava ravimi annust

võib olla vaja kohandada. Täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.

Miks Advagraf heaks kiideti?

Inimravimikomitee jõudis otsusele, et Advagrafi kasulikkus äratõukereaktsiooni profülaktikaks

siiratud neeru või maksaga täiskasvanud patsientidel ja äratõukereaktsiooni raviks täiskasvanud

patsientidel, kellel ravi muude immunosupressiivsete ravimitega ei toimi, on suurem kui Advagrafiga

kaasnevad riskid. Komitee soovitas anda Advagrafile müügiloa.

Muu teave Advagrafi kohta

Euroopa Komisjon andis Advagrafi müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, 23.

aprillil 2007. Müügiloa hoidja on ettevõtte Astellas Pharma Europe. B.V.

Euroopa avaliku hindamisaruande täisteksti Advagrafi kohta leiate siit

Kokkuvõtte viimane uuendus: 02-2008.

Sarnased tooted

Otsige selle tootega seotud teateid

Vaadake dokumentide ajalugu

Jagage seda teavet